) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ning lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Soovides kaebuse annulleerimist, on kaebaja väljendanud tahet kaebusest loobuda ning asja menetlus lõpetada. Sama sõnastust on ta kasutanud ka 20.06.2016 vastuväites menetluskuludele.
lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades kohtule vastavasisulise avalduse. Kaebaja esitas kohtule vastavasisulise avalduse 10.06.2016. Kohus võtab
lg 4 alusel vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-16-851 menetluse vastavalt
Kaebajal tuleb tähele panna, et loobumise 3-16-851 tulemusena ei saa ta esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (
Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kui õiguskantsler leiab, et kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler ise haldusakte ei tühista. Haldusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni (tühistamiseni). Kui kohalik omavalitsus pole haldusakti kahekümne päeva jooksul põhiseaduse kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 5.
Vastustaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist 450 euro ulatuses. Vastustaja leiab, et tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud, kuna sarnastes asjades Eestis kohtupraktika ja erialakirjandus puudub. Kaebaja vaidleb menetluskulude väljamõistmisele vastu, leides, et vastustaja esindajal ei olnud vaja kaebusele vastust koostada, kuna kaebusest loobumise avaldusele vastu ei vaieldud, vastus põhineb suures osas 18.05.2016 kohtumäärusel ning Saue linnavalitsuse teenistuses on jurist.
lg-st 7 tuleneb küll üldreegel, et kaebusest loobuval kaebajal tuleb kanda mitte üksnes enda, vaid ka teiste menetlusosaliste menetluskulud, ent menetluskulude väljamõistmist reguleeriva
Riigikohtu praktikas on veel rõhutatud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt kohtupraktika ülevaadet Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-12, p 29). Kohtu hinnangul ei olnud õigusabikulud vajalikud. Vastustaja pidi võtma seisukoha kaebusest loobumise kohta, mitte analüüsima, kas kaebajal on kaebeõigus. Kaebeõigustki on analüüsitud üldsõnaliselt. Kohtu 18.05.2016 määrusega kohustati vastustajat küll kaebusele vastama, ent vastustaja 16.06.2016 esitatud seisukohti ei saa pidada kaebusele vastamiseks, kuna vastuses ei ole vähimalgi määral põhjendatud, miks vaidlustatud haldusaktid ei ole seadusevastased, sh ei ole analüüsitud haldusreformi seaduslikkust. Üks kulurida kajastab küll toiminguid enne kaebusest loobumist, kuid arvestades, et vastus koostati 14.06.2016, võib järeldada, et kaasuse asjaolusid analüüsiti just 14.06.2016, s.o ajal, mil kaebaja oli juba esitanud avalduse kaebusest loobumiseks. Vastusest ei nähtu, et kaasuse erandlikkust, millele kaebaja viitab, oleks kuidagi analüüsitud või see oleks ühelgi paberil. Vastustaja viited kohtupraktika ja erialakirjanduse puudumisele on paljasõnalised. Kohus märgib täiendavalt, et haldusreform kui senise haldusterritoriaalse korralduse muutmine on oma olemuselt küll erandlik, kuid praeguses staadiumis seondub selle sisu suuresti valla territooriumi igapäevase haldusega (avalike teenuste pakkumine), erandlik on seniste kohalike omavalitsuse piiride ja õigusliku seisundi muutus. Kuna igapäevaseks halduseks peavad kohalikul omavalitsusel olema piisavad õigusteadmised, ei saa haldusreformi tulemusel vastu võetud haldusakte pidada niivõrd erandlikeks, mis õigustaks haldusvälise õigusabi kasutamist. Tuleb ka tähele panna, et ühinemist aitavad läbi viia ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konsultandid ja koordinaatorid, kellest kolm teenindavad ka Kernu, Nissi ja Saue valda ning Saue linna (22.06.2016 haldusreformi infokiri: http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2016/06/hr-infokiri-suvi-2016-1.pdf). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.