← Eesti

3-13-2379/62

Obsah (4)§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 27. juuni 2016, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-13-2379 Haldusasi J.S.i kae

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses 1 märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harku Vallavolikogu kehtestas 29.05.2003 otsusega nr 41 Suurupi külas Kasevälja elurajooni detailplaneeringu. Harku Vallavalitsus andis 31.01.2012 korraldustega nr 91 ja nr 92 OÜ-le Strantum ehitusload vastavalt kanalisatsiooni- ja veetrassi ehitamiseks Harku vallas Muraste külas Tuulmetsa teest kuni Suurupi külas Soontevahe teeni. Harku Vallavolikogu seadis 27.06.2013 otsusega nr 82 J. S.ile kuuluvale Suurupi külas asuvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale (registriosa nr 8604602) OÜ Strantum kasuks sundvalduse vee- ja kanalisatsioonirajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks. 2. Harku Vallavalitsus andis 08.08.2013 otsusega nr 181 OÜ-le Strantum ehitusloa veetöötlusjaama püstitamiseks Suurupi külas Kasevälja tee 9a maaüksusele. 3. J.S. esitas 19.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. 4. Tallinna Halduskohus jättis oma 29.11.2013 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 30.12.2013 määrusega J. S.i määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. 5. Tallinna Halduskohtu 17.01.2014 määrusega võttis kohus J. S.i kaebuse menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks. 29.05.2014 määrusega otsustas kohus jätta vastustaja ja kolmanda isiku taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega rahuldamata ja ennistas kaebuse esitamise tähtaja. Vastustaja ja kolmas isik esitasid Tallinna Halduskohtu 17.01.2014 määrusele määruskaebuse, milles palusid halduskohtu määruse tühistada ja asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada. 6. 20.06.2014 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse kaebuse muutmiseks. Taotluse kohaselt sai kaebaja 16.06.2014 kätte vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse, millega väljastati veetöötlusjaamale kasutusluba. Kuna kasutusloa andmisega on ehitusloa kehtivus lõppenud, soovib kaebaja muuta ehitusloa tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Kaebaja esitas täiendava taotluse tühistada veetöötlusjaama kasutusluba. 7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.10.2014 määrusega vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 29.05.2014 määruse ja lõpetas haldusasja menetluse. Kaebuse esitaja esitas nimetatud määrusele määruskaebuse. 8. Riigikohus rahuldas oma 14.04.2015 määrusega J. S.i määruskaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-2379 ja jättis jõusse Tallinna Halduskohtu 29.05.2014 määruse samas asjas. Ühtlasi rahuldas Riigikohus J.S.i taotluse kaebuse muutmiseks ja saatis asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. 2 Muudetud kaebuse nõueteks on Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 "Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse tuvastamine ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamine. 16.06.2015 kohtuistungil nõustus kohus kaebuse nõude täiendamisega alternatiivse nõudega kasutusloa õigusvastasuse tuvastamiseks (III tl 70 pöördel). 9. Tallinna Halduskohus viis asjas läbi eelmenetluse ja 16.06.2015 toimus kohtuasjas kohtuistung, kus kohus otsustas jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses ja koguda täiendavad tõendid ja seisukohad. 28.03.2016 määrusega määras kohus kindlaks kohtuotsuse kuulutamise aja. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 10. Kaebaja palub tuvastada Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ õigusvastasus ja tühistada Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsus nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" alljärgnevatel põhjustel. 10.1. Kaebaja omandis on Kasevälja tee 9 kinnistu. OÜ Strantum omandis on Kasevälja tee 9a kinnistu (registriosa nr 8604702, katastritunnus 19801:001:1241) ja Kasevälja tee 9b kinnistu (registriosa nr 8604802, katastritunnusega 19801:001:1242), kusjuures mõlemad kinnistud on ümbritsetud kaebajale kuuluva Kasevälja tee 9 kinnisasjaga. OÜ Strantum, Harku Vallavalitsus ja kaebaja on alates 2012. a augustikuust pidanud läbirääkimisi kaebaja kinnisasja osalise võõrandamise või piiratud asjaõigusega koormamise suhtes OÜ Strantum kasuks, kuid kokkuleppele kaebuse esitamise ajaks ei jõutud. Harku Vallavolikogu seadis 27.06.2013 otsusega nr 82 kaebaja kinnisasjale sundvalduse vee- ja kanalisatsioonirajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks. Septembris 2013 selgus, et kaebaja kinnistul teostatakse metsaraiet ja muid ehitustöödele eelnevaid ettevalmistustöid. Kaebaja esitas 17.09.2013 Harku vallale teabenõude, soovides informatsiooni, millistel alustel raietööd toimuvad. Kaebajale saadeti 20.09.2013 e-kirjaga raieluba nr 396, millest nähtus raiekohana kaebaja omandis olev Kasevälja tee 9 kinnistu. Ühtlasi viidati, et Harku Vallavalitsuse poolt on väljastatud ehitusload ehitamiseks kaebaja kinnisasjale. 23.09.2013 elektronkirjaga edastati kaebaja esindajale Harku Vallavalitsuse 31.01.2012 korraldused nr 91 ja 92. 25.09.2013 sai kaebaja esindaja kätte Harku Vallavolikogu ja OÜ Strantum esindaja seisukoha haldusasjas nr 3-13-1670, millele olid samuti lisatud korraldused nr 91 ja 92. Haldusasja nr 3-13-1670 raames palusid kaebaja esindajad esitada OÜ Strantum poolt rajatava uue pumpla ehitusprojekti välisilme projekt, seletuskiri ja muud seonduvad dokumendid. 16.10.2013 e-kirjaga edastati kaebaja esindajatele viidatud dokumendid. Üheski kirjas ega menetlusdokumendis ei olnud märgitud, et lisaks korraldustele nr 91 ja 92 oleks väljastatud Kasevälja tee 9 või Kasevälja tee 9a kinnisasjadel ehitustööde teostamiseks mingisuguseid teisi ehituslubasid. Harku valla esindaja 18.11.2013 menetlusdokumendis informeeriti kaebajat esmakordselt sellest, et Harku Vallavalitsuse poolt on 08.08.2013 välja antud otsus nr 181. Harku vald on teadlikult varjanud kaebaja eest otsuse nr 181 väljastamist. Kaebaja leiab, et eeltoodust tulenevalt on Harku Vallavalitsus rikkunud ehitusloa väljastamise menetluses alljärgnevaid seadusest ja heast haldusest tulenevaid põhimõtteid: 1) põhimõtet, mille kohaselt J. S., kui puudutatud isik (Kasevälja tee 9a kinnisasja piirinaaber, kusjuures veetöötlusjaama juurdepääsuteed ja rajatavad trassid ja tehnorajatised asuvad ka J. S. omandisse kuuluval Kasevälja tee 9 kinnisasjal), peab olema kaasatud ehitusloa väljaandmise menetlusse; 2) põhimõtet, mille kohaselt J. S.ile, kui puudutatud isikule, peab olema antud võimalus esitada oma seisukoht ja võimalikud vastuväited planeeritavale ehitustegevusele Kasevälja tee 9a ja Kasevälja tee 9 kinnisasjal); 3) põhimõtet, et väljastatud ehitusluba peab olema J. S.ile kui puudutatud isikule kätte toimetatud. 3 Kaebaja rõhutab, et ka kasutusloa väljaandmise menetluses on Harku Vallavalitsus oluliselt ja korduvalt rikkunud menetlusõiguse norme, kuivõrd ka antud juhul ei pidanud Harku Vallavalitsus vajalikuks teavitada kaebajat kasutusloa väljaandmise menetluse algatamisest, kaebajale ei antud võimalust esitada omapoolset seisukohta kasutusloa väljaandmise suhtes ning kaebajale ei ole kasutusluba kätte toimetatud seaduses sätestatud korras allkirja vastu. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise läbirääkimiste käigus ning vastavas menetluses esitatud dokumentides viitasid vastustaja ja kolmas isik üksnes J. S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale kavandatavatele maa-alustele tehnorajatistele ja –trassidele, mis eksisteerisid ka varem ning mida maa peal viibides ei ole üldse näha. J. S. ei ole kordagi väljendanud oma vastuseisu maa-alustele tehnorajatistele ja –trassidele. Samas on asjaoludest tulenevalt ilmne, et vastustaja ja kolmas isik on sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise läbirääkimiste käigus teadlikult ja tahtlikult püüdnud varjata kaebaja eest, et lisaks maa-alustele tehnorajatistele ja –trassidele rajatakse Kasevälja tee 9a kinnisasjale ning osaliselt J. S.i omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale maapealne veetöötlusjaam, so suur ja massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis ning seda teenindavad rajatised. Kaebaja rõhutab veelkord, et haldusasjas kogutud tõenditest ning tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei ole Harku Vallavalitsus andnud kaebajale sisuliselt mingisugust võimalust planeeritud ehitustegevuse suhtes omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Kaebaja hinnangul on selline menetlusõiguse normide rikkumine antud olukorras niivõrd tõsine ja raske, et see toob iseenesest vältimatult kaasa kaevatavate haldusaktide õigusvastasuse ja kasutusloa täies ulatuses tühistamise. 10.2. Ehitusprojekti dokumentidest nähtub, et olemasoleva ca 3,5 m kõrge ja 30 m² brutopinnaga pumplahoone asemele rajatakse Kasevälja tee 9a kinnisasjale massiivne 4,7 m – 4,9 m kõrge ja 142,7–156,5 m² brutopinnaga uus veetöötlusjaam. Kaebaja ei olnud kaasatud ehitusloa menetlusse ning ehitusluba pole talle kätte toimetatud. Ehitusluba on vastuolus 29.05.2003 kehtestatud detailplaneeringuga. Detailplaneeringu hoonestustingimuste kohaselt on Kasevälja tee 9a kinnistule lubatud ehitada üks hoone (puurkaev) suurima kõrgusega 3,5 m, suletud brutopinnaga 30 m² ning ehitusaluse pinnaga 80 m². Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti väljavõttest (asendiplaan) nähtub, et OÜ Strantum poolt rajatava uue veetöötlusjaama kõrguseks on plaanitud 4,9 m, suletud brutopinnaks 142,7 m² ning ehitusaluseks pinnaks 144,2 m². Veetöötlusjaama ehitusprojekti seletuskirjast tuleneb, et rajatava veetöötlusjaama kõrguseks on plaanitud 4,7 m, suletud brutopinnaks 156,5 m² ning ehitusaluseks pinnaks 158,1 m². Detailplaneering ei võimalda selliste parameetrite ning spetsifikatsiooniga ehitiste rajamist. Teed kui rajatist ei ole võimalik ehitada teise asukohta, kui see on kehtestatud detailplaneeringuga. Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti kohaselt kavatsetakse kogu Kasevälja tee 9a maaüksus ümbritseda 2,03 m kõrge keevispaneelaiaga. Detailplaneering ei näe sellise rajatise ehitamist ette. Samuti ei näe detailplaneering ette rajada killustikkattega teid ja platse 460 m² suurusel alal. Kokku näeb Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekt ette ehitustegevuse 716,2–730,1 m² suurusel alal, samas kui OÜ-le Strantum kuuluva Kasevälja tee 9a kinnisasja pindala on 200 m², s.o enam kui 500 m² planeeritavatest rajatistest asub kaebaja kinnisasjal. Detailplaneering võimaldab ehitustegevust ca kümme korda väiksemal alal, s.o üksnes 80 m² alal. Asjaolu, et kaevatava ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta olemasolevale kehtestatud detailplaneeringule, tõendab ka Osaühingu Strantum tegevus, kuivõrd 26.11.2013 on Osaühingu Strantum poolt esitatud Harku Vallavalitsusele taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kasevälja tee 9a kinnisasja osas. 4 Kohtule on edastatud ka Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsus nr 157 ja Harku Vallavalitsuse 02.01.2014 kiri nr 11.1-1/11, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse poolt algatatud Suurupi külas Kasevälja tee 9a maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsuses märgitakse, et „kehtiva detailplaneeringuga nähti ette uue puurkaevu rajamiseks 200 m2 suurune tootmismaa krunt ning ehitusõigus ühekorruselise kuni 80 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga pumplahoone rajamiseks. Käesolevaks hetkeks on detailplaneeringuga kavandatud Kasevälja elurajooni veega varustamiseks vajalik puurkaev ja pumplahoone ehitusaluse pinnaga 10 m2 rajatud ning on valla vee-ettevõtte käsutuses“. Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsuses selgitatakse täiendavalt, et „seoses Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektiga on ilmnenud vajadus lammutada olemasolev lokaalse varustusulatusega pumplahoone ja rajada Kasevälja tee 9a maaüksusele suurem pumplahoone ehitusaluse pindalaga ca 145 m2, mis hõlmaks endas ka veetöötlusjaama. On ilmnenud, et vajaliku suurusega tootmishoone rajamist ei ole ca 10 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering ette näinud ning selle tarbeks on vajalik Kasevälja tee 9a maaüksuse osas viia läbi uus detailplaneeringu koostamise protsess, mille raames selgitatakse välja võimalused rajada olemasolevale tootmismaa sihtotstarbega maaüksusele vajaliku suurusega pumplahoone ja veetöötlusjaam“. Kaebaja leiab, et järelikult on Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsuses sõnaselgelt kinnitatud, et olemasolev kehtestatud detailplaneering ei võimalda Kasevälja tee 9a maaüksusele rajada uut pumplahoonet ja veetöötlusjaama ehitusaluse pindalaga ca 145 m2, mille rajamiseks on aga kaevatava Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsusega väljastatud ehitusluba. Ülaltoodud Osaühingu Strantum 26.11.2013 taotlus ning Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsus kinnitavad, et ka vastustaja ja kolmas isik on praegusel hetkel arusaamisel, mille kohaselt kehtestatud detailplaneering ei võimaldanud kaevatavas ehitusloas kavandatud ehitustegevust. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kaevatava ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta olemasolevale kehtestatud detailplaneeringule, et kehtestatud detailplaneering ei võimalda Osaühingu Strantum poolt planeeritud ehitustegevust ning et kaevatavad haldusaktid on seetõttu vastuolus seadusega. 10.3. Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti seletuskirjast kui ka asendiplaanilt nähtub selgelt, et kaevatava ehitusloaga kinnitatud Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekt nägi ette alljärgnevate uue ehitiste ja ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamise: (

  1. i)veetöötlusjaama rajamise ehitusalase pinnaga 144,2-158,1 m2; (
  2. ii)killustikkattega teede ja platside rajamise 460 m2 suurusel alal; (iii) muru rajamise 112 m2 alal. Seega on väär ja vastuolus tegelike asjaoludega Harku Vallavalitsuse ja Osaühingu Strantum poolt 21.05.2015 vastuses esitatud väide, et ehitusluba väljastati ehitustegevuseks üksnes Osaühingu Strantum omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9a kinnisasjale, mis on pindalaga 200 m2. 10.4. Kaebaja toob välja, et lisaks on selgunud, et tegelikult on J.S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale ehitatud tunduvalt suuremas ulatuses kui ehitusprojektiga lubatud, kusjuures ehitatud on Kasevälja tee 9 kinnisasjale olulises mahus väljapoole sundvalduse ala, mida kinnitab Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014 ekspertarvamus (tl 24-36, III kd). Kokku oli Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014 ekspertarvamuse kohaselt J.S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale ehitatud väljapoole sundvalduse ala kokku 914,2 m2 ulatuses. Samuti tuleneb ekspertarvamusest, et Kasevälja veetöötlusjaam ise (sh veetöötlusjaama ümbritsev sillutisriba) ulatub J.S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale. Oluline on rõhutada, et Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014 ekspertarvamuse lisaks 5 oleva plaani kohaselt on tegelikult Kasevälja veetöötlusjaama ehitusaluseks pinnaks 193,1 m2. Ekspertarvamusele on lisatud fotod Kasevälja tee 9 ja 9a kinnisasjast, millest tuleneb analoogselt, et suur osa 5 ehitustegevusest on teostatud J.S. omandisse kuuluval Kasevälja tee 9 kinnisasjal, sealhulgas väljapool sundvalduse ala. Kaebaja esitas kohtule fotod, kus on võrreldud 2013. a eksisteerinud olukorda (st detailplaneeringuga kooskõlas olevat pumplahoonet) ning praegusel hetkel eksisteerivat olukorda, kui Kasevälja tee 9 ja Kasevälja tee 9a kinnisasjadele on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ehitatud suur massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis ja seda teenindavad rajatised. Nimetatud fotode võrdlusest tulenevalt peaks olema ilmne, et konkreetsel juhul on vastuolus detailplaneeringuga rajatud osaliselt kaebaja J.S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale suur massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis, mis ei sobi ümbrusse, on oluliselt suurem ning teistsuguse sihtotstarbega kui ülejäänud ehitised ning vastuolus piirkonna ehitustavaga. 10.5. Kaebeõiguse osas märgib kaebaja, et, et kuivõrd vaidlusalune suur massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis ja seda teenindavad rajatised rajati muuhulgas kaebaja omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale, siis see vähendab oluliselt Kasevälja tee 9 kinnisasja väärtust (so selle võimalikku turuhinda), kuivõrd potentsiaalsed ostjad ei soovi osta kinnisasja, millel asub müra tekitav vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis ning mille kasutamine on sellega seoses oluliselt piiratud. Ülal nimetatud asjaolu on käsitletav kaebaja omandiõiguse otsese riivena (omandiõiguse rikkumisena), sest väheneb Kasevälja tee 9 kinnisasja väärtust ning selle võimalik turuhind, st kaebaja omand väheneb. Järelikult on kaebaja omandiõiguse rikkumine reaalne ja tegelik. Täiendavalt osundab kaebaja asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-le 144 lg 1, mille kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Kaebaja leiab tuginedes Riigikohtu praktikale (vt lahendid nr 3-3-1-64-02 p 17; 3-3-1-4-12 p 10 ja p 11, 3-3-1-42-03 p 16) et kaebaja seadusega tagatud subjektiivseid õigusi ja vabadusi rikutakse muuhulgas juhul, kui vastuolus detailplaneeringuga rajatakse naabrusesse ehitis, mis ei sobi ümbrusse, on oluliselt suurem ning teistsuguse sihtotstarbega kui ülejäänud ehitised ning mis on vastuolus piirkonna ehitustavaga. Kõik viidatud tingimused on antud juhul täidetud, kuivõrd vastuolus detailplaneeringuga rajatakse muuhulgas kaebaja omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale ehitis, mis ei sobi ümbrusse, on oluliselt suurem ning teistsuguse sihtotstarbega kui ülejäänud ehitised ning vastuolus piirkonna ehitustavaga. Arvestades kaevatavate haldusaktide alusel teostatud ehitustegevuse iseloomu (st asjaolu, et vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis on rajatud 60-80 aastase männimetsa sisse, teostades ulatusliku lageraie, kusjuures antud piirkonnas asuvad üksnes väikeelamud, mitte tootmis- ja tööstusrajatised), asjaolu, et vaidlusalune vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis on rajatud muuhulgas kaebaja omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale, kaasnevate negatiivsete mõjude olemust ja intensiivsust (sh vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatisest praegu reaalselt lähtuvat müra), siis on ilmne, et antud juhul on kaasnenud kaebajale reaalne omandiõiguse riive. Lisaks osundab kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu poolt 19.06.2014 kohtumääruses haldusasjas nr 3-13-70013 antud seisukohale, mille kohaselt „olukorras, kus ehitusluba ei vasta detailplaneeringule, on naabrusõigusi rikutud sellega, et detailplaneering on naabrite vaheline kokkulepe, mida ehitamisel ei ole järgitud“. Järelikult rikutakse J. S.i kui Kasevälja tee 9 kinnisasja omaniku naabrusõigusi sellega, kui vastuolus detailplaneeringuga teostatakse Kasevälja tee 9 kinnisasjal ulatuslik lageraie ning 6 ehitatakse osaliselt J. S.i omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale suur ja massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis. 10.6. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ilmne kaevatava haldusakti põhjendustest, et kohalik omavalitsus oleks ehitusloa väljaandmisel teostanud diskretsiooni (kaalutlusõigust) ning et kohalik omavalitsus oleks diskretsiooni teostanud kooskõlas seaduse ja õiguse üldpõhimõtetega. Kaebaja on seisukoha, et kui kohaliku omavalitsuse poolt antakse välja ehitusluba veetöötlusjaama (so vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatise) püstitamiseks elurajooni, kusjuures sellise uusehitise rajamist ei näe ette kehtestatud detailplaneering ning vaidlusalune ehitis püstitatakse osaliselt J. S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale, siis peaksid haldusakti põhjendustes eksisteerima vähemalt mingisugused motiivid, miks on vajalik veetöötlusjaam rajada tingimata nimetatud asukohta ja mitte teise kohta. Samuti viitab kaebaja jätkuvalt asjaolule, et kaevatava haldusakti kohaselt ei ole kohalik omavalitsus andnud eelhinnangut asjaolule, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda keskkonnamõju ning ega ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Sellest tulenevalt on Harku Vallavalitsuse poolt kaevatava ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisel rikutud seadusest tulenevaid nõudeid ja põhimõtteid. Asjaoludest tulenevalt ei ole Harku Vallavalitsus teostanud diskretsiooni (kaalutlusõigust) kooskõlas seaduse, diskretsiooni piiride ja eesmärgi ning muude diskretsioonireeglitega. Ka ülal nimetatud asjaolud kinnitavad, et kaevatavad ehitusluba ja kasutusluba on õigusvastased ja need kuuluvad Tallinna Halduskohtu poolt kas tühistamisele või õigusvastaseks tunnistamisele. 10.7. Kaebaja leiab, et kuivõrd käesoleval hetkel ei võimalda kehtestatud detailplaneering vaidlusaluse suure ja massiivse vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatise rajamist elurajooni ning rajatud veetöötlusjaam ei sobi ümbrusesse, siis on ilmne, et ümberkaudsete elanike õiguste rikkumise tõttu on ehitise kasutamine kavandatud otstarbel õigusvastane. Sellest tulenevalt eksisteerib seaduses sätestatud õiguslik alus kasutusloa tühistamiseks ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-6203; 3-3-1-64-02 p 17 ja 3-3-1-4-12 p 11, 3-3-1-88-13, 3-3-1-92-13 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-13-70013). 10.8. Kaebaja palub jätta kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 117-119 pöördel, III kd). VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU ÜHINE SEISUKOHT 11. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik põhjendavad oma seisukohta alljärgnevalt. 11.1. Kaebaja ei saa nõuda ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist ega kasutusloa tühistamist põhjusel, et ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga, ulatuses, milles detailplaneeringu nõuded kaebaja subjektiivseid õigusi ei kaitse. Ehitusluba ja kasutusluba on ühtlasi õiguspärased. Riigikohus on selgitanud, et igasugune ehitise vastuolu detailplaneeringuga ei riku veel naabrite subjektiivseid õigusi (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-12 p 18). Kaebaja pole kordagi viidanud, et tema etteheited ehitusala või hoone suuruse kohta tema subjektiivseid õigusi rikuks. Vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul pole see ka võimalik, sest killustikkattega teed ja platsid ning traataed ei riku ega riiva kuidagi kaebaja omandiõigust, sest platsi ja aeda ei rajatudki. Kaebaja ei saa vaidlustada ehitusluba tegevuste ulatuses, mis ei ole 7 ehitusloa esemeks. Teatavasti andis ehitusluba õiguse ehitustegevuseks vaid Kasevälja tee 9a maaüksusel, mitte aga seda ümbritseval alal (EhS v.r § 22 lg 1 p 1). Järelikult anti veetöötlusjaama ehitamiseks ehitusluba ainult osas, milles see ei ulatu üle Kasevälja tee 9a maaüksuse. Seega ei pidanud OÜ Strantum realiseerima valminud ehitusprojekti täielikult ega teinudki seda. Ka detailplaneeringut võib kehtestada osaliselt (vt Plans v.r § 23 lg 7, § 27 lg 1). Seepärast kaebaja naabrusõigusi ehitusloaga ei rikuta ja kaebaja vastupidised väited on ainetud. Vastustaja ja kolmas isik esitavad kohtule tõenditena Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama (pumpla) vundamendi mahamärkimise joonise (III tl 42) ja valmimise järgse teostusjoonise (III tl 43). Nendest nähtuvalt ei kavatsetud ületada ega ületatudki veetöötlusjaama rekonstrueerimisel Kasevälja tee 9a kinnistu piire. Mis puudutab hoone suurust, siis ei varja hoone ühtegi kaebaja vaadet ega ka päikesevalgust – hoone on väikesemahuline ning ümbritsevasse metsatukka sulanduv. Hoone suurus ei mängi ka selle kasutatavuse suuruse juures rolli – hoone on mehitamata. Järelikult ei saa kaebaja tugineda kaebuses viidatud asjaoludele hoone mahu ja ehitustegevuse ala suuruse kohta, kuna tal puudub selles osas kaebeõigus ning populaarkaebuse esitamine pole ehitus- ja kasutuslubade puhul lubatav. PlanS v.r § 9 lg 2 kohaselt ei ole detailplaneeringu ülesandeks kindlasti piirdeaia, platside jms paiknemise määramine. Riigikohus on leidnud, et järgima peab üksnes DP-s expressis verbis ja selgelt sätestatud nõudeid (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-39-07 p 18). Samuti, et detailplaneering ei määra täpselt kindlaks, milline hoone kinnistule ehitatakse, see sõltub ehitise projektist (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03 p 18). Järelikult kaebaja viidatud aia, platside jms paiknemine ei ole vastuolus detailplaneeringuga. 11.2. Kaebaja oli kaasatud ehitustegevuse eelsesse haldusmenetlusse. Kaebaja ei avaldanud kordagi vastuseisu ehitustegevusele kui sellisele, vaid soovis rahalist tasu oma kinnistu müügilt hinnaga ca 10 korda üle turuväärtuse. Kaebaja oli aegsasti kaasatud veetöötlusjaama ehitusloa väljastamise menetlusse. Pumpla rajamise projekt valmis 2012.a suvel ja selle järel asutigi kaebajaga läbirääkimistesse isikliku kasutusõiguse tasu suuruse osas. Ligemale aasta jooksul toimunud läbirääkimiste aluseks oli valminud projekt, mis nähtub üleval viidatud kirjavahetusest. Seetõttu on väide kaebaja mittekaasamisest ehitusloa andmise menetlusse ebaõige ja kirjalike tõenditega otseses vastuolus (vt poolte kirjavahetus: kaebaja 17.03.2013 kiri, vastustaja 04.03.2013 kiri ja 11.04.2013 kiri). Pooltevaheliste läbirääkimiste kulgu silmas pidades on täiesti ilmne, et J. S.i täiendav ärakuulamine vahetult enne veetöötlusjaama ehitusloa andmist ei oleks senist hüvitise saamisele orienteeritud suhtlust ja sundvalduse seadmise menetluses üksmeelele mittejõudmist arvestades (vt Harku Vallavolikogu 27.06.2013 otsus nr 82 – käesolevas asjas esitatud kaebuse lisa 8) saanud tuua teistsugust lõpptulemust (HMS § 58). Kaebaja esindaja teabenõudest nähtub, et ta küsis teavet üksnes Kasevälja tee 9 kinnisasja puudutavate tööde lubade kohta, mitte Kasevälja tee 9a pumpla kohta. Arvestades tõsiasja, et 17.03.2013 on kaebaja neid kahte kinnisasja korduvalt ja selgelt eristanud, oleks kaebaja Kasevälja tee 9a kinnistul teostatavate tegevuste lubade vastu huvi tundmise korral seda ka kindlasti väljendanud. Tõsiasi, et Kasevälja tee 9a osas teabenõuet ei esitatud, tähendab üksnes seda, et selle kohta teavet ei soovitud. See on ka üsna ilmne, sest Kasevälja tee 9a kuulub kolmandale isikule, pealegi ei olnud kaebajal pumpla rajamise osas seni ühtki arvamust, mõtet või etteheidet esinenud. Järelikult ei ole vastustaja kunagi varjanud veetöötlusjaama rajamise soovi, ega selle rajamiseks väljastatud ehitusloa olemasolu ning kaebaja oli menetlusse kaasatud. 8 Veelgi enam, vastustaja ja kolmas isik leiavad tuginedes kohtupraktikale, millest tuleneb, et ehitusloa andmise menetluses on asjast ilmselgelt puudutatud naabri arvamus mõistlik ära kuulata juba enne projekteerimistingimuste väljastamist (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03). Antud juhul on J. S. ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja piirinaaber, kusjuures temale kuuluva maa sihtotstarve on sotsiaalmaa. Ehitatud hoone näol on tegu metsatuka sisse jääva võrdlemisi madala ja silmapaistmatu hoonega, mille ehitamine või eksistents vastustajale nähtavalt kaebaja õigusi kahjustada, piirata ega riivata ei saanud. Järelikult piisas eelviidatud kujul kaebaja menetlusse kaasamisest täielikult. 11.3. Väljastatud kasutusluba ei ole õigusvastane ning selle tühistamine ei oleks põhjendatud. Kasutusloa andmisest ei saa õiguskirjanduse järgi keelduda põhjusel, et kehtiva ehitusloaga kooskõlas olev ehitis ei vasta õigusaktides esitatavatele nõuetele. Ka Riigikohus on hiljuti sedastanud, et: „olukorras, kus

(1)ehitis on valminud,
(2)ehitisele on antud kasutusluba, mis kinnitab selle vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele,
(3)pole tuvastatud ehitise vastuolu ehitus tehniliste nõuetega ega ehitise arhitektuurilist või ruumilist sobimatust ja
(4)ehitamisel ei ole rikutud avalikke huve kaitsvaid norme, ei ole kaasomanike vahelise sisult eraõigusliku vaidluse lahendamiseks ja kaasomanikele tekitatud võimaliku kahju kõrvaldamiseks põhjendatud kasutusloa kehtetuks tunnistamine“(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-57-14 p 15). Kaebaja viitab kaebuse täienduses, et tugineb kasutusloa tühistamise nõudes samadele asjaoludele, mis ehitusloa tühistamise nõudes, lisades ärakuulamiskohustuse väidetava rikkumise kasutusloa andmisel. Vastustaja ja kolmas isik on eelnevalt selgitanud, miks ehitusluba oli õiguspärane ning miks kaebaja selle õigusvastasusele tugineda ei saa. Sama puudutab ka kasutusloa andmise menetlust. Veelgi enam – arvestades, et ehitusloa andmise ja ehitustegevuse eelsesse haldusmenetlusse oli kaebaja piisavalt kaasatud, puudus igasugune nähtav vajadus või õiguslik põhjus kaebaja eriliseks kaasamiseks kasutusloa menetlusse rohkem kui ta seni kaasatud oli. 11.
  1. Kaebajal puudub põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus tuleks vastavas osas tagastada. Kaebaja ei ole vastavat huvi kaebuses ära näidanud. Avalikes huvides tuvastamiskaebuse esitamine pole antud juhul lubatav. Kaebaja ainuke mõeldav eesmärk – ehitis lammutada – ei oleks saavutatav, sest kasutusloa väljastamise järgselt puudub antud juhul õiguslik alus ehitise lammutamise nõudmiseks ning see oleks ka ebaproportsionaalne ning vastuolus väljakujunenud kohtupraktika ja ülekaaluka avaliku huviga. 11.
  2. Oma 27.05.2015 protsessidokumendis on kaebaja esindaja viidanud korduvalt oma „ilmsele õiguste rikkumisele“ mh seoses „suure ja ulatusliku lageraiega.“ Vastustaja ja kolmas isik avaldavad, et puude langetamine toimus raielubade alusel ning neid lube kaebaja kunagi vaidlustanud ei ole. Seega on vastavad väited asjasse puutumatud. 11.
  3. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et kaebaja väited veetöötlusjaama mürast on väljamõeldis, sest veetöötlusjaam kujutab endast kõige suuremas osas joogivee reservuaari, ega tekita mitte mingisugust müra (seisev vesi ei mürise). Kaebeõiguse üle otsustamisel tuleb leida rikutud materiaalõiguse norm, mille osas on kaebajal ühtlasi subjektiivne nõudeõigus normi järgimiseks. Kui antud juhul ei ole mürataset ületatud ehk objektiivselt pole õigust rikutud, on võimatu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud. 11.
  4. Kaebaja 27.05.2015 seisukoha p 2.11 on avaldatud ka arvamus sellest, et seoses veetöötlusjaama rajamisega on langenud kaebaja kinnistu võimalik müügihind ehk väärtus, kuivõrd potentsiaalsed ostjad ei soovi osta kinnisasja, millel asub müra tekitav vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis ning mille kasutamine on sellega seoses oluliselt piiratud. 9 Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et on ilmne, et ka see väide on puhas väljamõeldis, sest veetöötlusjaam ei tekita mitte mingisugust müra ega tegele ka jäätmekäitlusega. Samuti puuduvad kaebaja väite tõendamiseks mistahes tõendid kinnisasja endise ja praeguse väärtuse vahe kohta. 11.
  5. Kaebaja esitatud eksperthinnang (Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014) ei ole asjassepuutuv, sest ei kajasta objekti tegelikku asukohta, mis on näha teostusjoonisel. Vaidlusalune ehitusluba väljastati üksnes Kasevälja tee 9a kinnistule, mis ei ole kaebaja kinnistu. Vaidlusalune ehitis paikneb Kasevälja tee 9a kinnistul. Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et kaebaja esindaja seisukohas EhS v.r § 22 lg 1 p 1 käsitlus, milles on rõhutatud ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, eirates samas normis sisalduvat mõistet „ehitusloale märgitud maaüksusele“ on vägivaldne. Viidatud EhS v.r § 22 lg 1 p 1 sätestatud norm võimaldab tõepoolest püstitada ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, kuid ka neid ainult samale, ehitusloale märgitud maaüksusele. Niisiis isegi juhul kui ehitusprojekti asendiplaanil on kajastatud ehitisi väljaspool Kasevälja tee 9a maaüksust, ei anna konkreetne vaidlustatud ehitusluba õigust enamaks kui ehitustegevuseks Kasevälja tee 9a maaüksusel. Seega puudutab nii ehitus- kui kasutusluba vaid Kasevälja tee 9a maaüksusel paiknevat veetöötlusjaama, mitte Kasevälja tee 9 kinnistu olukorda. Seepärast kaebaja õigusi ehitusloaga ei rikuta ja kaebaja vastupidised väited on ainetud. 11.
  6. Mis puudutab väidetavat naabrusõiguste rikkumist, siis AÕS § 144 lg 1 näol on tegu asjaõigusliku nõudega naaberkinnisasja omaniku vastu. Järelikult ei ole võimalik seda õigust teostada vaidluses ehitusloa üle. Lisaks ei lähtu veetöötlusjaamast ühtegi „keelatud mõjutust“ kaebaja kinnisasjale. 11.
  7. Kohtupraktika järgi ei ole isikul iseenesest õigus nõuda, et naaberkinnistu ehitustegevus vastaks detailplaneeringule. Riigikohtu seisukoha järgi ei anna kaebeõigust mitte detailplaneeringule mittevastavus kui selline, vaid see, kas DP-le mittevastavuse sisu (nt hoone kõrgus vms) rikub konkreetsel juhul piirinaabri omandiõigust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-2502 p 12). Antud juhul on vastustaja ja kolmas isik esitanud ja esitavad käesolevaga põhjendused, miks vaidlusalune veetöötlusjaam Kaebaja subjektiivseid õigusi omandile, vaatele, valgusele, vaikusele ega miljööle kuidagi rikkuda ei saa. 11.
  8. Kaebaja motiiviks on tegelikult, et kolmas isik omandaks kaebajale kuuluvast Kasevälja tee 9 kinnisasjast 4573,6 m2 suuruse osa 57 000 eurot eest (ca 6,13 korda turuhinnast kõrgemalt). Seega on kõik kaebaja argumendid veetöötlusjaama massiivsuse, esteetilisuse, vaate ja müra kohta ilmselgelt otsitud. Kaebajal puudub kaebeõigus, ent ta üritab kaebuse esitamise kaudu saavutada muid varjatud eesmärke. 11.
  9. Vastustaja ja kolmas isik rõhutavad, et veetöötlusjaam teenib olulist avalikku huvi. 11.
  10. Vastustaja ja kolmas isik täpsustavad, et Kasevälja 9 kinnistu territooriumil asuv elektrikilp ei kuulu mitte kolmandale isikule, vaid AS-le Eesti Energia. Kolmandal isikul on AS-ga Eesti Energia olemas võrguleping alates
  11. aastast, kilp ise on seal paiknenud juba oluliselt varem (III tl 64-67 pöördel). Praeguse projekti käigus suurendati kilbis ainult peakaitset, kilp ise ja selle asukoht jäi samaks, mis on tuvastatav ka ehituseelsetelt ja –järgsetelt fotodelt. Mis puudutab aia ja juurdepääsutee mitterajamist, siis see lepiti kokku lepingu elluviimise käigus ning töömahte muudeti lisatud Inseneri otsusega (III tl 68-69 pöördel). 11.
  12. Vastuseks Maa-ameti poolt kohtule esitatud mõõtmistulemustele märgivad vastustaja ja kolmas isik, et Maa-ameti märkus, et piirimärgid ei asu tavaliselt täpselt koordinaatidele vastavates asukohtades, on täiesti tõepärane. Juhul kui need on paigaldatud loodusesse mitte GPS mõõdistamise vaid kindelpunktidest mõõdistamiskäigu toomise andmete alusel, ei saagi 10 üldjuhul teist tulemust esineda, sest käigu pikkus võib tiheasustusalal olla isegi kuni 3 km.
  13. a. mõõdistamine käiguga nähtub Maa-ameti kirja punktist
  14. Lisaks Maa-ameti kohtule antud vastuses esitatud märkusele märgivad vastustaja ja kolmas isik, et antud juhul puudub teave selle kohta, kui palju asus mõõdistamisobjekt GPS baasjaamast kaugemal, mis võis mõõdistamise täpsust vähendada 0,5 mm -1 km kohta. Maa-amet on õigesti viidanud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 10 lõikele, mille 1 kohaselt kasutakse maaüksuse piiride mõõdistamisel geodeetilisi mõõdistamisviise, mis tagavad piiripunkti koordinaatide määramise täpsuse geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes tiheasustusega aladel ±0,10 m. Seega ei ole tiheasustusalas käiguga mõõdistamisel piirimärgi paiknemine kuni 10 cm ühele või teisele poole tegelikust (GPS-ga leitud) koordinaadist viga, vaid õiguslikult lubatud hälve. Ärahoidmaks Kasevälja tee 9a maaüksuse piirimärkide ehitustegevuse käigus kaotsi minekut eemaldas kolmas isik need ehitustegevuse eelselt. Ehitustegevuse kavandamisel tegutses kolmas isik teadmisega, et veetöötlusjaam jääb Kasevälja tee 9a maaüksusele. Kuivõrd vaidlusaluse hoone paiknemine üle Kasevälja tee 9a piiri mahub õiguslikult lubatud eksimuse piiridesse ja kuivõrd kolmas isik on rajanud veetöötlusjaama välisseinad heauskselt Kasevälja tee 9a krundile, puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja väljastatud kasutusloa tühistamiseks ning ehitusloa õigusvastaseks tunnistamiseks. Mõõtmistulemustest selgunud hoone välispiiride ulatumine kaebaja kinnistule 1 cm kuni 7 cm ulatuses ei kitsenda kaebaja õigusi ebamõistlikult. Kaebaja kinnistu näol on tegemist sotsiaalmaa sihtotstarbega metsamaaga, kus kaebaja võib jätkuvalt jalutada. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta kasutas või soovib kasutada oma kinnistut neil vähestel mõõtmisvea ruutsentimeetritel, millele ulatub avalikes huvides (ka kaebaja enda huvides) tegutsev veetöötlusjaam, mingisuguseks hädavajalikuks muuks tegevuseks. Kaebajal on soovi korral võimalik kaitsta enda omandit tsiviilkohtumenetluses. Vastustaja ja kolmas isik teavitavad, et nende ja kaebaja osalusel toimub Kasevälja tee 9 kinnisasjaga seonduv kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-15-
  15. Kaebaja on nimetatud asjas esitanud avalduse Kasevälja tee 9 asuva kinnisasja kasutamise eest tasu kindlaksmääramiseks, kus taotleb kolmandalt isikult Kasevälja tee 9 kinnisasja kasutamise ja kinnisasja väärtuse vähenemise eest hüvitist kogusummas 88 878,31 eurot. 11.
  16. Vastustaja ja kolmas isik paluvad kaebajalt välja mõista kolmanda isiku kasuks tema poolt kantud menetluskulud kokku summas 7474,98 eurot õigusabikulu ja 30 eurot riigilõiv vastavalt menetluskulude nimekirjale (III tl 94-116). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  17. Kaebuse kohaselt nõuab kaebaja Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 "Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse tuvastamist ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuses tuvastamist. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja põhjendab seda järgmiselt.
  18. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et kaebaja omandis on Kasevälja tee 9 kinnistu, mis vastavalt sihtotstarbele on sotsiaalmaa. OÜ Strantum omandis on Kasevälja tee 9a kinnistu (registriosa nr 8604702, katastritunnus 19801:001:1241), mis on täielikult ümbritsetud kaebajale kuuluva Kasevälja tee 9 kinnisasjaga. Seega on kaebaja Kasevälja tee 9a kinnisasja kinnistu piirinaaber. 11
  19. Kohus loeb tuvastatuks, et käesolevas asjas vaidlustatuks otsuseks on 08.07.2013 kuupäeva kandev Harku Vallavalitsuse otsus nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ (I tl 143-144), mille on nähtuvalt digitaalallkirja kinnituslehest (I tl 145) allkirjastanud ehituslubade väljastamise komisjoni esimees Erik Sandla 16.08.2013 ja allkirjastatud faili nimeks on digitaalallkirjade kinnituslehel „OTS 08.08.13 Suurupi Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama püst.rtf“. Kohus märgib, et kuna menetlusosalised on ise otsuse kuupäevana märkinud 08.08.2013 ja sellise kuupäevaga on ka otsus nr 181 märgitud ehitisregistris Harku Vallavalitsuse 15.08.2013 ehitusloa nr 16967 lisana ning menetlusosalised ei ole väitnud, et kohtutoimikus olev otsus nr 181 ei oleks õige dokument, loeb kohus selle otsuse kohtutoimikus oleva versiooni otsuseks, mille üle käib vaidlus.
  20. Käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et vaidlustatud ehitus- ja kasutusloa väljastamise ajal kehtis nii Kasevälja 9 kui Kasevälja 9a krundi suhtes 29.05.2003 aastal Harku Vallavolikogu otsusega nr 41 kehtestatud detailplaneering (Suurupi külas Kasevälja elurajooni (endine Kasemetsa maaüksus) detailplaneering) (I tl 76), mille hoonestustingimuste (I tl 126) kohaselt on Kasevälja tee 9a kinnistule lubatud ehitada üks ühekorruseline hoone (puurkaev) suurima kõrgusega 3,5 m, suletud brutopinnaga 30 m² ning ehitusaluse pinnaga 80 m² ning krundi lubatud täisehituse % oli 40%. Vaidlust ei ole, et enne ehitusloa väljastamist krundil asunud vana puurkaevu hoone vastas nendele tingimustele.
  21. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vaidlustatud ehitusloaga andis Harku Vallavalitsus 08.08.2013 otsusega nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“. Nähtuvalt otsusest on koos ehitusloa taotlusega esitatutud Harku Vallavalitsuse 25.10.2011 korraldusega nr 984 välja antud projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusprojekt. Ehitisregistrisse lisatud andmetest nähtub, et ehitusluba on antud 1korruselisele ehitise, mille ehitisealune pind on 144,2 m2 (pikkus 14,4 ja laius 9,9m) suletud netopind 122 m2, kõrgus 4,9 m ja maht 516 m3 ehitamiseks.
  22. Vaidlust ei ole, et 19.11.2013 esitas OÜ Strantum Kasevälja tee 9a Suurupi detailplaneeringu algatamise taotluse (II tl 32-36), mille koostamise eesmärk on Olemasoleva detailplaneeringu muutmine Kasevälja veetöötlusjaama rajamiseks vastavalt OÜ Augur poolt koostatud projektile (töö nr 1202/1; 08.2012) ja Harku Vallavalitsuse poolt 15.08.2013 väljastatud ehitusloale nr
  23. Algatatava detailplaneeringuga taotletakse õigust krundile ühe 1-korruselise hoone, mille ehitisealune pind oleks 144.2 m2, kasulik pind (suletud pind) 122 m2 ja hoone maht 516 m2 ja kõrgus 4,9 m ehitamiseks.
  24. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuigi 2013 aasta lõpus esitati OÜ Strantum poolt detailplaneeringu algatamise taotlus, ei ole selle alusel Kasevälja 9a , Suurupi kinnistule uut detailplaneeringut kehtestatud. Kohtule teadaolevalt on Harku Vallavolikogu oma 19.12.2013 otsusega nr 157 (II tl 75) algatanud Suurupi külas Kasevälja tee 9a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, kuid seda ei ole tänaseks kehtestatud ehk nii ehitusloa, kui ka kasutusloa väljastamise ajal kehtis 2003 aastal vastu võetud detailplaneering. Otsuse nr 157 seletavas osas on Harku Vallavolikogu muuhulgas märkinud: „…On ilmnenud, et vajaliku suurusega tootmishoone rajamist ei ole ca 10 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering ette näinud ning selle tarbeks on vajalik Kasevälja tee 9a maaüksuse osas viia läbi uus detailplaneeringu koostamise protsess, mille raames selgitatakse välja võimalused rajada olemasolevale tootmismaa sihtotstarbega maaüksusele vajaliku suurusega pumplahoone ja veetöötlusjaam.“. Sama otsuse resolutiivosa punktis 2 on märgitud järgmist: “
  25. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused, suurendada olemasolevale pumplahoonele maksimaalselt määratud ehitusõigust ehitusaluse pinna osas.“. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tõendatud on kaebaja väide, et nii väljastatud ehitusluba kui ka Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsusega nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" väljastatud 12 kasutusluba on lubatud hoonestustingimuste osas oluliselt vastuolus nende väljastamise ajal kehtinud detailplaneeringuga määratud hoonestustingimustega. Kohus märgib, et vastavalt ehitusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 tuli ehitusloa väljastamisest keelduda, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Nimetatud sätte sõnastusest võib üheselt järeldada, et kehtiva detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusõiguse andev ehitusluba on õigusvastane. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on üheselt tuvastatud, et materiaalõiguslikult on vaidlustatud ehitusluba, isegi kui asuda seisukohale, et sellega anti õigus ehitamiseks ainult Kasevälja 9a krundile, õigusvastane. Kohus peab vajalikuks märkida, et lisaks detailplaneeringule, on ehitusluba vastuolus ka selle väljaandmiseks eraldi Harku Vallavalitsuse poolt 15.03.2011 vastu võetud korralduse nr 242 „Projekteerimistingimuste määramine Vääna-Jõesuu, Viti ja Suurupi küla ühisvee- ja kanalisatsiooni süsteemi ehitusprojekti koostamiseks“ punktis 2 ettenähtud kohustusele võtta projekteerimisel aluseks muuhulgas ka „…piirkonnas kehtivad detailplaneeringud…“. (II tl 100).
  26. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole kohtu arusaamisel sisulist vaidlust ka asjaolu üle, et kaebajat ei kaasatud vaidlustatud ehitusloa menetlusse ja kaebaja sai selle olemasolust teada alles pärast selle väljaandmist. Kohus märgib, et arvestades kavandatud ehitise suurust ja selle ilmselget vastuolu kehtiva detailplaneeringuga ning asjaolu, et krunt, millele ehitist kavandati asub on täielikult ümbritsetud kaebaja krundist, ei saa olla kahtlust, et kaebaja oleks tulnud kaasata ehitusloa andmise menetlusse. Kohus märgib, et kaasamine haldusmenetlusse tähendab eelkõige isikule menetlusega seotud tõepäraase informatsiooni edastamist ja menetluse aluseks olevate dokumentidega tutvumise võimaldamist ning isikule oma seisukoha avaldamiseks võimaluse andmist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vastustaja midagi sellist haldusmenetluse seaduses sätestatud korras teinud ei ole.
  27. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole sisuliselt võimalik vaielda ka asjaolu üle, et õigusvastase ehitusloa alusel väljastatud kasutusluba on õigusvastane. Nähtuvalt 23.05.2014 Harku Vallavalitsuse poolt väljastatud kasutusloast nr 21342 ja sellele lisatud ehitise 120683760 andmetest (II tl 96-97), on kasutusluba antud välja Kasevälja tee 9a, Suurupi asuvale ühekorruselisele ehitisele, mille ehitusalune pind on 144,2 m2, kõrgus 4,9 m ja maht 425 m
  28. Kohus on seisukohal, et Harku Vallavalitsus pidi olema kasutusloa väljastamise ajal teadlik, et nimetatud ehitis on püstitatud vastuolus kehtiva detailplaneeringu nõuetega, sest 19.12.2013 oli vallavolikogu algatanud Kasevälja tee 9a Suurupi osas detailplaneeringu, mille üheks põhjuseks oli kehtiva detailplaneeringuga antud ehitusõiguse mittepiisavus uue kavandatava puurkaev pumbajaama hoone osas.
  29. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule on kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud valminud ehitise õigusvastasus ka selles osas, et see asub vähemalt osaliselt kaebaja kinnistul. Kohus leiab, et nähtuvalt Maa-ameti poolt kohtule esitatud Arvamusest (III tl 82-87) asub ehitise betoonpandus (erinevates osades 0,12,-0,78 m) ja varikatus (kuni 0,74 m) ilmselgelt üle katastriüksuse piiri kaebajale kuuluvale kinnisasjale või selle kohale. Samuti ulatuvad üle katastriüksuse piiride hoone kirde ja loodenurgad, kuigi nende puhul jääb üle piiri ulatuv osa mõõdistusvea piiresse ja võib olla ka põhjustatud asjaolust, et hoone ehitamisel arvestati piirimärkide, mis ei asu tavaliselt täpselt koordinaatidele vastavas asukohas, asukohaga, mis võib seletada nii väikest kõrvalekallet.
  30. Kohus märgib, et käesoleva vaidluse puhul on vastustaja tõstatanud küsimuse kaebeõigusest leides, et kaebaja ei ole suutnud ära näidata, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Vastustaja leiab, et ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamine ainult nende õigusvastasuse põhjendusel ei ole lubatud. 13
  31. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamine ainult nende õigusvastasusele tuginedes ei ole halduskohtus lubatud. Samas ei nõustu kohus vastustajaga selles, et kaebaja ei ole suutnud ära näidata oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus märgib oma seisukoha põhjendamisel kõigepealt ära, et kaebaja on kogu menetluse olnud seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on formaalselt õigusvastased, sest need rikuvad tema omandiõigust seadustades õigusliku aluseta tema kinnistule ehitatud ehitise. Kohus leidis kohtuotsuse punktis 21, et käesolevas asjas on tuvastatud püstitatud ehitise betoonpanduse asumine kaebaja kinnistul ja varikatuse ulatumine kaebaja kinnistu kohale. Kummalgi juhul ei ole kaebaja oma kinnistu kasutamiseks sellisel kujul nõusolekut andnud ehk rikutud on tema omandiõigust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja oleks tulnud piirinaabrina kaasata haldusmenetlusse vaidlustatud haldusaktide väljaandmisel. Õigus olla kaasatud tema huvisid puudutavasse haldusmenetlusse ja avaldada selle osas arvamust on üks põhilisemaid isikutele kuuluvaid subjektiivseid õigusi haldusmenetluses ja selle rikkumisel on isikul õigus kohtulikule kaitsele. Kohus märgib siinkohal, et isegi juhul, kui asuda sarnaselt vastustajale seisukohale, et selle menetlusliku õiguse rikkumine ei saanud kaasa tuua haldusakti tühistamist tulenevalt HMS § 58 regulatsioonist, ei tähenda see seda, et kaebajal puuduks subjektiivne õigus, mille alusel tal oleks võimalik kohtusse pöörduda. Just HMS § 58 rakendamiseks vajalike eelduste ja asjaolude väljaselgitamine ongi sellisel juhul kohtuliku menetluse ükspõhiküsimusi haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel.
  32. Kohus märgib, et ei nõustu ka sellega, et on ilmselge, et ehitusloaga lubatud ja kasutusloa saanud ehitis ei saa kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna asub naaberkrundil ja kaebaja maa sihtotstarbeks on sotsiaalmaa. Kohus märgib, et terve mõistusega inimesel ei saa kohtu arvates olla kahtlust, et ainuüksi seni krundil asunud pumplahoone ja uue hoone gabariitide erinevusest tulenevalt on nende visuaalne mõju naaberkrundilt vaadates kordades erinev. Kuna tegemist on sisuliselt metsaala (metsatuka) keskel asuva ehitisega, mõjutab selle suurus otseselt keskkonna tajumist ja võimalust nautida võimalikult väikese häiringuga looduslikku keskkonda. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringuga määratud krundi täisehitamise protsent ja sellele lubatud hoone maksimumkõrgus on kaheldamatult suunatud ka sellise naabri poolt kasutatava hüve kaitseks. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole ta tulenevat kaebajale kuuluva maa sihtotstarbest ja sellele sisuliselt ehitusõiguse puudumisest tulenevalt veendunud, et detailplaneeringuga mittekooskõlas oleva ehitise püstitamine krundi sees asuvale naaberkrundile mõjutaks oluliselt sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistu hinda, kuid kohus ei saa seda ka täielikult välistada. Kohus on pärast krundil teostatud vaatlust seisukohal, et uusehitise visuaalne mõju on tuntav ja isegi kui see ei mõjuta oluliselt kaebaja kinnistu turuhinda, mõjutab see oluliselt kaebaja võimalust nautida oma kinnistul, arvestades nii kinnistu, kui ka ehitise mõõtmeid, looduskeskkonda. Kohus on seisukohal, et kehtivas detailplaneeringus sätestatud ehitusõiguse piirangud Kasevälja tee 9a krundil olid vähemalt osaliselt suunatud kaebaja vastava huvi kaitseks. Sellise huvi olemasolu õiguslikuks põhjenduseks on muuhulgas ka kaebaja krundi sihtotstarve sotsiaalmaana. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajal on käesoleval juhul kaebeõigus.
  33. Kuna kohtupraktikast tulenevalt on ehitusluba pärast ehitusõiguse realiseerimist ja kasutusloa väljastamist kehtivuse kaotanud, on kohtul võimalik tuvastada ainult selle õigusvastasus, mida kohus on sisuliselt eelnevalt ka juba teinud. Selles osas tuleb kaebus rahuldada ja kohus tuvastab Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ õigusvastasuse.
  34. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad õiguslikud alused ka Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamiseks. Samas on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvesse võtta vastustaja ja kolmanda seisukohta, et tegemist on suurt avalikku huvi ja tähtsust omava hoonega. Arvestades seda asjaolu ja asjaolu, 14 et kaebaja kaebus on esitatud eelkõige mitte eesmärgiga valminud veetöötlusjaama lammutamiseks, vaid ebaseadusliku tegevusega seotud kahju kompenseerimiseks, ning täiendavalt asjaolu, et algatatud on ka detailplaneering tekkinud olukorra õiguslikuks korrastamiseks, peab kohus võimalikuks ja mõistlikuks käesoleval juhul rahuldada kaebuse alternatiivne nõue kasutusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus rahuldab selles osas kaebuse ja tuvastab vaidlustatud kasutusloa õigusvastasuse.
  35. Vastavalt

§ 108lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus tegi käesolevas kohtuasjas otsuse kaebaja kasuks ja põhjendatud menetluskulud tuleb käesoleval juhul välja mõista vastustajalt. Kaebaja ei ole käesolevas asja tähtaegselt menetluskulude hüvitamise taotlust ja ta menetluskulud jäävad ta enda kanda. Kolmas isik esines käesolevas asjas vastustaja poolel ja ta menetluskulud jäävad ta enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.