KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52896 Haldusasi A.T. kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud

) § 18 lgst 2 tulenevalt õigus pöörduda kohtusse, oleks inspektor-kontaktisik soovitanud kaebajal oodata vangla vastus ära. Kaebaja viibib vanglas juba alates 11.06.2012, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et talle ei olnud teada vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 regulatsiooni, mis sätestab halduskohtusse pöördumise õiguse olukorraks, kus vangla jätab taotluse tähtaegselt läbivaatamata. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Praegusel juhul ei ole vaidlust küsimuses, et kaebaja esitas vanglale taotluse 28.03.2014 ning vangla lahendas selle 03.10.2014. Samuti ei ole vaidlust, et vastustaja oleks pidanud taotluse lahendama hiljemalt 28.05.2014 (

§ 18

lg 1) ning kaebaja oleks pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 27.06.2014 (

§ 18lg 2).

Samuti ei ole vangla esitanud sisulisi vastuväiteid kaebaja väitele, et viimane pöördus taotluse lahendamise tähtaja ületamise järgselt inspektor-kontaktisiku poole, vaid on pidanud ebausutavaks seda, et ametnik soovitas lasta mööda kaebuse esitamise tähtaja ehk oodata vastust.

1. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, punkt 17). Seejuures märkis Riigikohus, et mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust 2 eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, punkt 19). Lisaks eelnevale on Riigikohus olnud seisukohal, et menetluse venimisel ja olukorras, kus vastustaja on tähtajaks lahendamata taotlused siiski lahendanud, võib kaebajal olla põhjust arvata, et kohtusse pöördumiseks tuleb ära oodata vastustaja sisuline seisukoht tema taotluse kohta, mistõttu võib esineda alus kaebetähtaja ennistamiseks (vt Riigikohtu 11.05.2016 kohtumäärus nr 3-3-1-18-16).
2. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaks kaebetähtaja ületamist enam kui 4 kuud ning mis annaks alust kaebetähtaega ennistada. 9.
3. Kohtu hinnangul ei ole Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16 kohaldatav põhjusel, et kohtule ei ole usutav, et kaebaja oleks olnud eksimuses vastustajast tingitud asjaoludel ning et kaebajal puudus võimalus tähtaegselt kohtusse pöörduda. 9.
4. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Esitades vanglale kahju hüvitamise taotluse, pidi kaebaja olema teadlik taotluste esitamise korrast (VangS § 11 lg 8;

§ 18

). Kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt sai kaebaja aru, et vangla on jätnud tema kaebuse tähtaegselt lahendamata ning kaebaja pöördus seetõttu inspektor-kontaktisiku poole. Seega on ilmselge, et kaebajale oli teada, millise aja jooksul vangla taotluse pidi lahendama ning seega pidi olema ka ilmne, et kulgema hakkas kaebuse esitamise tähtaeg.

§ 18

lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohus märgib, et ei ole eluliselt usutav, et kui kaebajale oli teada

§ 18

lg-s 1 sätestatud taotluse lahendamise tähtaeg, et siis ei olnud talle teada samas paragrahvis sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg. Kohus märgib, et isegi kui möönda, et kaebaja ei teadnud

§ 18lg 2 regulatsiooni, siis Vang

S § 11 lg 8 regulatsioon pidi kaebajale olema selge ning kaebuse tähtaegse lahendamata jätmise korral oleks kaebaja pidanud koheselt astuma samme halduskohtule kaebuse esitamiseks. Kohtule ei nähtu ühtegi asjaolu, mis võiks õigustada kaebuse esitamisega viivitamist enam kui 4 kuud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et vangla ametnik soovitas kaebajal oodata ja kaebuse esitamise tähtaeg mööda lasta. Usutav on see, et ametnik võis öelda, et avalduste suure hulga tõttu vastamine viibib. Otsuse oodata sai teha üksnes kaebaja ning sellega võttis kaebaja endale riski kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kohtu hinnangul võiks lugeda kaebetähtaja ületamise mõistlikuks, kui õigusteadmisteta isik ootab pärast taotluse lahendamise aja möödumist ca ühe kuu ning seejärel vastust saamata pöördub esimesel võimalusel kohtusse. Praegusel juhul ootas kaebaja täiendavalt enam kui 4 kuud taotluse lahendamist, mida ei saa pidada mõistlikuks. 10. Kohus lõpetab määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2). Kohus selgitab, et 3 vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristina Maimann 4