← Eesti

2-15-8071/45

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-8071 Tsiviilasi G. L-i, R. L-i, B. L-i ja G-G. L-i hagi R. L-i vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.03.2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses G. L-i puhul 3300 eurot, R. L-i puhul 5775 eurot, B. L-i puhul 9075 eurot, G-G. L-i puhul 19 635 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. L-i, R. L-i, B. L-i ja G-G. L-i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): G. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): R. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): B. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja IV (apellatsioonimenetluses vastustaja IV): G-G. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja T. A., lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): R. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kohtuistungi toimumise aeg 08.06.2016 Istungil osalenud isikud Apellantide lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo, vastustaja R. L. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob RESOLUTSIOON 1

(6)
  1. Harju Maakohtu 07.03.2016 otsus tühistada osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ja välja mõista kostjalt iga hageja kasuks elatis 80 eurot kuus.
  2. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon: 2.
  3. Hagi rahuldada osaliselt. 2.
  4. Välja mõista R. L-ilt G. L-i kasuks alates 27.05.2015 elatis 80 (kaheksakümmend) eurot kuus kuni G. L-i täisealiseks saamiseni 31.01.
  5. 2.
  6. Välja mõista R. L-ilt R. L-i kasuks alates 27.05.2015 elatis 80 (kaheksakümmend) eurot kuus kuni R. L-i täisealiseks saamiseni 26.04.
  7. 2.
  8. Välja mõista R. L-ilt B. L-i kasuks alates 27.05.2015 elatis 80 (kaheksakümmend) eurot kuus kuni B. L-i täisealiseks saamiseni 06.12.
  9. 2.
  10. Välja mõista R. L-ilt G-G. L-i kasuks alates 27.05.2015 elatis 80 (kaheksakümmend) eurot kuus kuni G-G. L-i täisealiseks saamiseni 03.04.
  11. 2.
  12. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada R. L-i poolt vabatahtlikult hagejate esindajale T. Ale tasutud elatist.
  13. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  14. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  15. 27.05.2015 esitasid G. L., R. L., B. L. ja G-G. L. (hagejad) maakohtule R. L-i (kostja) vastu hagi (täpsustatud 01.06.2015, nõuet suurendatud 15.01.2016), milles iga hageja palus kostjalt välja mõista elatise igakuiselt summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärale kuus alates 27.05.2016 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni.
  16. Kostja ei ela hagejatega koos. Kostja ei toeta hagejaid rahaliselt. Kostja vastuväited
  17. Kostja ei tunnistanud nõuet.
  18. Kuni 06.12.2015 on kostja ja hagejate ema elanud ja majandanud koos. Kostja ülesandeks oli muretseda perekonnale küttepuud, talvekartulid ja sealiha. Kostja ostis toiduaineid, majapidamistarbeid ja muid asju. Kostja on oma vahenditest remontinud pereautot ja hagejate seaduslikule esindajale kuuluvat sõiduautot XXX. Kostja on 2
(6)andnud hagejatele taskuraha, reisiraha, kinkinud telefoni, tasunud telefoniarveid ja korraldanud kooli lõpupeo. Kostja töötasu on 300 eurot kuus. Kostja on
  1. aasta aprillist tervislikel põhjustel palgata puhkusel. Kostja on 40% ulatuses töövõimetu. Kostja leppis hagejate seadusliku esindajaga kokku, et maksab elatist 50 eurot lapse kohta kuus. Kostjal ei ole võimalik maksta suuremat elatist. Kostja on otsinud tasuvamat tööd, kuid K. vallas ei ole osalise töövõimega inimesele sobivat tööd. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
  2. Harju Maakohus 07.03.2016 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja elatise iga hageja kasuks 50 eurot kuus alates 27.05.2015 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni ning jättis menetluskulud kostja kanda ja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
  3. Kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tema elas hagejate emaga koos ühise perena kuni 06.12.
  4. Kostja esitatud K. Vallavalitsuse XX.XX.XXXX korraldusest (lk 154–157) nähtub, et kostja võis elada hagejatega koos XX.XX.XXXX korralduse koostamise aja seisuga. K. Vallavalitsuse XX.XX.XXXX korraldusest ei saa aga järeldada, et kostja elas hagejate ja nende emaga koos ühise perena korralduse koostamisele järgnenud ajal. Samuti ei saa K. Vallavalitsuse XX.XX.XXXX korraldusest tõsikindlalt järeldada, et korralduse koostamisele eelnenud ajal elas kostja hagejate ja nende emaga koos ühise perena. XX.XX.XXXX korralduses on toodud kostja seletus, mille kohaselt käis kostja hagejate elukohas pigem ööbimas ja vahel ei lasknud hagejate seaduslik esindaja kostjat korterisse sisse ning hagejate seaduslik esindaja tõstis kostja asju korteri ukse taha.
  5. Kostja ei ole tõendanud väidet, et tema varustas peret toiduainetega. Kostja väide, et tema varustas peret küttepuudega (I kd, lk 145), on hagejate tõenditega ümber lükatud. Kostja poolt esitatud küttepuude ostmise arvest ei nähtu, kuhu on kostja lasknud küttepuud tarnida. Hageja on esitanud M. S. (I kd, lk 173), A. L-i (I kd, lk 174) ja G. L-i (I kd, lk 175) selgitused, millest nähtub, et hagejate elukohta ei ole küttepuid toodud. Asjaolu, et kostja ei ole panustanud laste igapäevaste põhivajaduste rahuldamisse toitu või muid esemeid ostes, kinnitab ka see, et kostja kandis juba alates augustist 2015 hageja seadusliku esindaja pangakontole igakuiselt elatist summas 200 eurot (lk 150, 164) ja andis seeläbi lastele ülalpidamist.
  6. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa lugeda mobiiltelefoni ostmist ning lastele taskuraha andmist. Märgitud kulud ei ole seotud laste igapäevaste põhivajaduste rahuldamisega ja laste ema ei ole seda aktsepteerinud laste ülalpidamise kohustuse täitmisena. Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe PKS § 100 lg 3 mõttes, et kostja saab anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatust muul viisil, nt andes lastele taskuraha, ostes telefoni või muid esemeid. Hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa lugeda ka seda, et kostja tasus hagejate seadusliku esindaja autoremondi arved.
  7. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et laste vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja maksab hagejate ülalpidamiseks elatist summas 50 eurot kuus igale hagejale. Seega andis kostja hagejatele ülalpidamist ebapiisavalt. 3
(6)
  1. Maakohus leidis, et esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud eeldus elatise vähendamiseks. Sotsiaalkindlustusameti XX.XX.XXXX otsusest (lk 151 -152) nähtuvalt on kostja osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on 40%. Kostja töötab OÜ-s T., kus saab töötasu summas 350 eurot. Lisaks saab kostja töövõimetustoetust 150 eurot. Kostja igakuine sissetulek moodustab kokku 500 eurot. Hagejad ei ole tõendanud oma väidet, et peale põhitöökohal töötamise teenib kostja täiendavat sissetulekut sõidukite värvimise eest. Kostja arveldusarvete väljavõtetest ei nähtu, et peale OÜ T. poolt tehtud palga ülekannete oleks kostja arveldusarvetele toimunud muud perioodilised märkimisväärsed rahalised laekumised.
  2. On paljasõnaline hagejate väide, et kuna kostja töövõimetuse protsent 40% on määratud tähtajaga 2 aastat, siis on tõenäoline, et vigastused viidatud ajavahemiku jooksul paranevad. Kostja esitas tõendeid, et temal esinevad liigeste probleemid alates
  3. aastast ja viimaste aastate jooksul ei ole kostja tervis paranenud (lk 28–41). Seega kostjale töövõimetuse määramise aluseks olnud vigastused ei parane järgmise kahe aasta jooksul.
  4. Elatise väljamõistmine igale hagejale summas 50 eurot tagab teatud määral laste vajaduste rahuldamise. Kostjale jääb sellisel juhul oma igakuiste kulude kandmiseks 300 eurot, mis on alla elatusmiinimumi, kuid võimaldaks ka edaspidi kanda muu hulgas tööl käimisega seotud transpordikulud ja teenida sissetulekut, mille arvel täita laste ülalpidamiskohust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  5. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  6. Maakohtu otsusest ei selgu, millistel asjaoludel ja millises ulatuses on maakohus arvestanud kostja töövõime kaotusega. Töövõime kaotust ei tuleks pidada määravaks asjaoluks elatise vähendamisel (3-2-1-19-07). Kostja ei ole tõendanud, et töökohas makstakse kostjale miinimumpalka just töövõime kaotuse tõttu. Maakohtu hinnang, mille kohaselt kostja vigastused ei parane järgmise kahe aasta jooksul, on ebaõige. Maakohus on hinnanud töövõime kaotuse püsivust vastavaid teadmisi omamata. Sotsiaalkindlustusameti tõend töövõime osalise kaotuse kohta on väljastatud kaheaastase tähtajaga. K. Vallavalitsuse tõendis avaldatud seisukoht puudega inimestele vabade töökohtade puudumise kohta on konteksti väline. Kostja ei ole puudega abivajaja, töövõime osaline kaotus ei takista kostjal tegemast tavapärast tööd. Kostja varjab sissetulekuid. Isegi kui võtta arvesse töövõime kaotus 40% ulatuses, ei ole maakohus vähendanud elatist proportsionaalselt. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu, et hagi esitamisest kuni töövõime kaotuse tuvastamiseni XX.XX.XXXX ei ole alust elatise vähendamiseks.
  7. Maakohtu otsusest ei selgu, milliste asjaolude alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et kostjal tuleb maksta elatist 50 eurot kuus iga lapse kohta. Otsusest ei selgu, mis asjaoludel on maakohus mõistnud elatise välja kindla summana, mitte isegi protsendina miinimumelatisest. 9 aasta jooksul on kostja kohustus sõltumatu miinimumelatise kõikumisest, mis ei ole õigustatud. Elatis tuleb välja mõista protsendina nõudest. Maakohtu otsuses puudub argumentatsioon, miks on kõikide 4
(6)laste puhul 50 euro suurune elatis põhjendatud, ehkki mõned lapsed on noorukieas, mistõttu nende kulud on kõrgemad kui väiksemate laste puhul.
  1. PKS § 101 koosmõjus PKS § 102 lg-ga 2 ei võimalda arvestada kõiki asjaolusid, mis elatist maksma kohustatud vanemat koormavad. Maakohtu otsuses esiletoodud asjaolud ei ole PKS § 102 lg 2 eesmärgiga kooskõlas ega mõistetavad. Kostja sissetulek on 500 eurot kuus. Olukorras, kus kostja saaks teenida Tallinnas tööl käimise asemel miinimumpalka ka K. vallas ja kostja kavatseb seetõttu Tallinnas asuvalt töökohalt lahkuda, on maakohus pidanud oluliseks jätta kostjale transpordikulude katteks vajalik raha. Kostja transpordikulud langevad ära. Transpordikulude suurus on tõendamata ja otsuses märkimata. Ka hagejate ema sissetulek on väike. Laste vajaduste rahuldamisel on puudujäägid. Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada väljamõistetava elatise suuruse osas.
  4. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on kohustatud PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi hagejaid ülal pidama ja vaidlust ei olnud selles, et kostja ei ole seda piisavas ulatuses teinud. Hagejad on nõudnud kostjalt elatist VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ja kostja tõi esile asjaolud, mis takistavad tal oma kohustust täita.
  5. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.
  6. Vaidlust ei ole, et Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo XX.XX.XXXX otsusega nr XXXXXXX on tuvastatud kostja töövõime vähenemine 40%. Kostja sissetulek kuus on esitatud tõendite kohaselt kokku 500 eurot ja ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et koos sotsiaaltoetustega on see 550 eurot kuus. Kolleegium leiab, et eeltoodud olukorras on põhjendatud kostjalt hagejate kasuks igakuise elatise väljamõistmine alla PKS § 101 lg-s 1 toodud alammäära. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda PKS § 102 lg-s 2 toodud põhimõttest, mille kohaselt peab kasutama kostja oma käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas peaks jääma kostjale vahendeid, et tagada enda toimetulek. Kolleegium leiab, et kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista elatis 80 eurot kuus. Elatise summa määramisel lähtub kolleegium lisaks kostja palga suurusele ka sellest, et kostja ei ole mitte täielikult töövõimetu, vaid töövõime kadu on 40%, millest saab järeldada, et kostja on võimeline tööd tegema. Kostja ei ole esile toonud, et ta on üritanud leida tööd, mis vastaks tema füüsilistele võimetele ja mille tegemisel oleks võimalik saada suuremat töötasu, kui kostja praegu teenib. Arvestades, et kostja elab Harjumaal, kus keskmine töötasu on praeguseks üle 1000 euro kuus, siis on suurema tasuga töö 5
(6)leidmine usutav. Ringkonnakohtu poolt elatise väljamõistmisel jääb kostjale kuus 230 eurot, kuid kostja on ise ringkonnakohtu istungil möönnud, et ta oleks nõus kompromissi korras tasuma elatist igale hagejale 80 eurot kuus, millest saab järeldada, et kostjal on võimalus selline elatis tasuda.
  1. Hagejad väitsid, et kostja töötab lisaks OÜ-le T. ka xxxxxxx, kuid ringkonnakohtu istungil hagejate lepinguline esindaja ei osanud täpsustada töökoha nimetust ja asukohta. Kostja väitis, et pärast
  2. aastat ta xxxxxxx töötanud ei ole. Kuna hagejate väide oli konkretiseerimata ja paljasõnaline, siis pole kohtul alust järeldada, et kostja sissetulekud võivad olla suuremad.
  3. Apellandid leidsid, et perioodi eest enne puude tuvastamist (XX.XX.XXXX) ei ole alust mõista välja elatist alla PKS § 101 lg-s 1 toodud alammäära. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostja haigusjuhtumi epikriisi (I kd, lk 29) järgi on kostja põlvevigastus tekkinud varem ja seitse aastat tagasi on kostjat opereeritud. Seega pole alust järeldada, et enne puude tuvastamist oleks kostjal olnud oluliselt suurem võimalus saada rohkem sissetulekut.
  4. Õige on see, et puue on määratud kostjale XX.XX.XXXX otsusega kaheks aastaks, kuid eeltoodu ei anna alust, et elatis mõista välja suuremas summas. Juhul, kui pärast kahe aasta möödumist on asjaolud kostja töövõime osas muutunud, on hagejatel võimalus esitada kohtule hagi elatise suurendamiseks.
  5. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et maakohus ei saanud välja mõista elatist protsendina PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatisest, kuna hagejad ei ole sellisel viisil oma nõuet esitanud. Samuti on kõik hagejad nõudnud elatist samas määras, mistõttu ei olnud maakohtul vajadust kaaluda, kas mõista igale hagejale välja erinev elatis olenevalt hageja vanusest, vajadustest ja muudest elatise suurusele mõjuda võivatest asjaoludest.
  6. Apellant tõi esile, et ta on hagejatele tasunud maakohtu poolt väljamõistetud elatise 50 eurot kuus. Apellandi poolt tasutut tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.
  7. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Harju Maakohtu 07.12.2015 määrusega anti kostjale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja kulusid, mistõttu kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.