KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm 23.03.2016

§ 223

kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 116

lg 1 annab lepingupoolele õigustuse lepingust taganeda juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Rikkumised, mida eelkõige loetakse olulisteks lepingurikkumisteks, on loetletud sama paragrahvi lõikes

1. Hageja esitas sõidukil esinevate puuduste tõendamiseks J.R. Autoelekter OÜ dokumendi, mis hagiavalduses märgitu kohaselt on remondikalkulatsioon. Hageja seletusest tulenevalt on dokument koostatud sõidukile teostatud diagnostika põhjal. Dokumendist nähtub, et selle on koostanud JR, kes on dokumendis avaldanud oma seisukohad diagnostika tulemuste kohta ja koostanud remondikalkulatsiooni. Kohus leidis, et asjaolu, et JR peab nimetatud dokumendis oluliseks oma seisukohta pihustite osas kontrollida stendil, et ta kõrgsurvepumba rõhuregulaatori probleemi esinemist üksnes kahtlustab ning kiuksu, mis käib läbi sõiduki käivitamisel ja seisma jätmisel, vaid oletab, et seda teeb generaatori rihma seib, annab tunnistust et JR ka ise pole kindel, et sõidukil esinevad tema poolt märgitud puudused. Autol vigade kustutamise osas ei selgu tõendist, millal ja milliseid vigu on kustutatud ning neid asjaolusid ei osanud nimetada ka hageja. Pelgalt kahtluste ja oletustena avaldatud seisukohad ei võimalda autol vigade esinemist kindlaks teha. Kuna vaidlusalune sõiduk on varem olnud teise isiku valduses ja kasutuses, ei saa ainuüksi asjaolu alusel, et autol on määratlemata ajal kustutatud määratlemata vigu, ka tuvastada, et seda on teinud/teha lasknud kostja ning et kustutatud vead on seotud sõiduki väidetava käivitumise probleemiga. Isegi kui JRe poolt tõendis märgitud oletuslikud puudused sõidukil ka tegelikult esinevad, ei ole hageja esitanud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et nimetatud puudused 3 on sellised, mille tõttu ei ole sõidukiga liiklemine võimalik või lubatud. Asjaolule, et hageja väited sõidukil puuduste esinemise kohta on tõendamata, osundas kostja menetluse käigus korduvalt. Riigikohus märkis lahendis 3-2-1-154-12, et masinate rikete ja detailide purunemise põhjusi ei ole üldjuhul võimalik tuvastada muul viisil kui ekspertiisiga ning et eelkõige hagejal lasub masina puuduste olemasolu ja nende põhjuste tõendamise kohustus. Kirjalikus eelmenetluses olid pooled põhimõtteliselt ühel meelel, et sõidukil puuduste esinemist on võimalik tuvastada ekspertiisiga. Samas leidsid mõlemad, et tõendamiskohustusest tulenevalt peab ekspertiisi taotlema just vastaspool. Ka kohtuistungil käsitles kohus sama teemat, kuid pooled oma seisukohtadest ei taganenud ning ekspertiisi määramist ei taotlenud. Hageja jäi jätkuvalt seisukohale, et sõidukil esinevad puudused on tõendatud JR kirjeldatud asjaoludega remondikalkulatsioonis. Küll on tõendatud, et 09.04.2014 teostati sõidukile tehnoülevaatus, mille tulemus „Tehniliselt korras“ on kantud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardile kehtivusega kuni 03.
2. Muu hulgas on nimetatud kontrollkaardile märgitud ka „Heitmed: Diisel Ei suitse“. Uuritud tõendid kinnitavad, et pärast auto ostmist on hageja seda sõitmiseks kasutanud ja sõitnud sellega 1286 km. Hageja seletuse kohaselt tundus talle, et ülevaatust ei tehtud põhjalikult. Ainuüksi hageja paljasõnaline tunne ei anna alust seada kahtluse alla dokumenteeritud tõendi (kontrollkaart) usaldusväärsust, muid tõendeid hageja ei esitanud. Kohus leidis, kõiki uuritud tõendeid kogumis hinnates, et ei ole tõendatud, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel müümise hetkel esinesid sellised puudused, mille tõttu ei ole/ei olnud võimalik sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Sellest tulenevalt puudub alus lugeda kostjat müügilepingut oluliselt rikkunuks. Seega puudus hagejal õigustus lepingust taganeda. Kohus hageja hagi ei rahuldanud, sellest tulenevalt kannab menetluskulud hageja. Kostja teatas kohtule, et temal menetluskulusid ei olnud. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud talle kostja poolt müüdud sõidukil Ford Focus puuduste esinemist ning sõiduki puudusi ei tõenda eriteadmistega isiku arvamus ja remondikalkulatsioon. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Kohus ei selgitanud hagejale vajadust esitada sõiduki puuduste osas täiendavaid tõendeid, sh taotleda vastava ekspertiisi tegemist. Asja õigeks lahendamiseks tuleb praegusel juhul usaldusväärselt tuvastada, kas sõidukil esinevad hageja väidetud tehnilised vead/rikked, sh kas sõidukil esineb käivitamise probleem. Kohus asus ebaõigele seisukohale, nagu ei tõendaks hageja poolt esitatud eriteadmistega isiku arvamus sõidukil puuduste esinemist. JR arvamuses on üheselt tuvastatud, et sõidukil on olulised rikked, mis vajavad kõrvaldamist. Juhul kui sõidukil rikkeid ei esineks, siis ei oleks 4 vajadust koostada remondikalkulatsiooni rikete kõrvaldamiseks. Seega on hageja poolt tõendatud, et sõidukil esinevad olulised puudused, mille kõrvaldamise maksumus ületab sõiduki ostuhinda. Kostja ei vaielnud tegelikult vastu sellele, et sõidukil esinevad puudused ja käivitamisprobleemid, samuti ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et kostja lasi enne sõiduki käivitamist mingit vedelikku mootorisse. Kostja, käies hageja juures juulis 2014 sõidukit üle vaatamas, tuvastas ise, et sõiduk ei käivitu ning pidi eelduslikult olema sellest probleemist juba varem teadlik, sest ta teadis täpselt, et sõiduki käivitamiseks tuleb lasta vastavat vedelikku mootorisse. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust asudes seisukohale, nagu peaks hageja tõendama lisaks puuduste esinemisele veel ka seda, et nende puuduste tõttu ei ole sõidukiga liiklemine võimalik või lubatud.

§ 116

lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

§ 116

lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ning 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Ka kasutatud sõiduki müügil tuleb tavapäraseks pidada seda, et sõidukit peab olema võimalik käivitada, sest vastasel juhul ei ole võimalik sõidukit reaalselt kasutada. Juhul kui sõidukit vahetult pärast müüki aga käivitada ei õnnestu, siis on ilmne, et müüja on müünud lepingutingimustele mittevastava sõiduki. Kostja reklaamis sõidukit kui „Väga korralik auto“ ja „Väga heas korras!!“, mistõttu sai ja pidi hageja eeldama, et sõidukil ei ole mitte mingisuguseid puudusi, v.a. vajadus vahetada piduriklotsid, milles pooled ka eelnevalt kokku leppisid. Olukorras, kus on selgunud, et sõidukit ei ole võimalik käivitada ning selle remondikulud ületavad oluliselt ostuhinda, on ilmne, et kostja on müügilepingut rikkunud. Müügilepingust taganemiseks ei pea hageja täiendavalt tõendama, et sõiduki puudused on sellised, et nende tõttu ei ole sõidukiga liiklemine võimalik või lubatud, kusjuures praegusel juhul ei olegi sõidukiga liiklemine võimalik, sest sõiduk ei käivitu. Vaidlust ei ole selles, et müügilepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, s.t. hageja on kostjale 07.05.2014 edastanud müügilepingust taganemise avalduse ja kostja on selle kätte saanud. Eelnevast nähtuvalt on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused, sest kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud, müües hagejale lepingutingimustele mittevastava asja. Kohus andis ebaõige hinnangu sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardile, asudes väärale seisukohale, nagu tõendaks see sõidukil puuduste mitteesinemist. Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kohaselt kontrollitakse tehnoülevaatusel vaid eeskirja kohaselt nõutavaid teatud peamisi sõiduki funktsioone ja osasid (s.o pidurid, rool, tuled, teljed, veljed, varustus, heitgaasid). Samas ei teostata selle ülevaatuse käigus sõiduki ammendavat ülevaatust, sh ei kontrollita selle käigus ei pihustite, kõrgsurvepumba ega hammasrihma korrasolekut, samuti ei ole tehnoülevaatusel võimalik tuvastada, kas sõiduk üldse käivitub külma mootoriga või mitte. Seega ei tõenda sõiduki tehnoülevaatuse läbimine, et sõidukil ei esineks hageja väidetud puudusi. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 5 Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna piisavat alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud seda, et talle kostja poolt müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, seega ei ole alust rahuldada hageja

§ 188jj tulenevat tagasitäitmise ja kulutuste hüvitamise nõuet.

Sellest tuleneb järeldus, et hageja taganemisavaldus ei ole kehtiv. Maakohus on otsust põhjendades järginud TsMS § 442 lg. 8 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu lahendis 3-2-1-41-15 on selgitatud, et kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poole esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks, ja kohus ei riku eelmenetluse ülesandeid, kui annab meneltusosalise esitatud tõenditele hinnangu kohtuotsuses. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Asudes seisukohale, et menetlusosalise esitatud tõend on ebausaldusväärne, annab kohus esitatud tõendile hinnangu; kohus võib sealjuures tugineda asjaolule, mille esitas teine menetlusosaline. Lahendis 3-2-1-41-15 on Riigikohus selgitanud, et hagimenetlus on oma põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle, ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega Riigikohtu kohtupraktika praegused seisukohad ei toeta apellandi väidet, mille kohaselt maakohus rikkus selgituskohustust ja tegi hagi rahuldamata jättes üllatusliku otsuse. Ringkonnakohus juhib tähelepani, et maakohus on kahel korral - 06.01.2015 (toimiku lk. 105) ja 13.07.2015 (lk. 137) andnud pooltele täiendava tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks. Asjakohatu on apellandi väide, mille kohaselt kostja „ei vaielnud tegelikult vastu, et sõidukil esinevad puudused ja käivitusprobleemid, samuti hageja väitele, et kostja laskis enne sõiduki käivitamist „mingit vedelikku“ mootorisse. Kui apellant mõtleb siinkohal hageja faktiväidete omaksvõttu, siis kostja on vaielnud vastu sõidukil hageja märgitud puuduste olemasolule ja toimikust ei nähtu kostja omaksvõttu hageja väitele selle kohta, et kostja, käies hageja juures 2014.a. juulis sõidukit üle vaatamas, tuvastas ise, et sõiduk ei käivitu muidu, kui lasta vastavat vedelikku mootorisse. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi andmeid hindas maakohus kogumis teiste tõenditega ja nendest ei nähtu andmeid, mis kinnitaksid hageja väiteid sõiduki puuduste kohta, mistõttu on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus hindas seda tõendit ebaõigesti. Maakohus, asudes otsuses seisukohale, et ei ole tõendatud sõidukil puuduste olemasolu, mille tõttu ei ole võimalik autot sihipärastel kasutada, vastas sellega hageja väidetele ja sellega ei ole kohus väljendanud seisukohta, et müügikuulutuses esitatud kinnitus sõiduki väga heast seisukorrst ei kujuta endast müügilepingu (olulist) tingimust. Seoses apellatsioonakaeuse rahudamata jätmisega jäävad poolte meneltuskulud apellatisooniastmes apellandi kanda. Kostja ei ole ei maakohtus ega ka ringkonnakohtus 6 esitanud oma meneltuskulude nimekirja ega taotlenud oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (väljamõistmist). /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom 7