KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-5329 Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal Kohtuasi Osaühin
§ 221
lg 1 mõte ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamine olukorras, kus hageja leiab endal hinnanguliselt olevat aluse täitemenetluse ajatamiseks. Sundtäitmise saaks lubamatuks tunnistada üksnes olukorras, kus täitemenetlus on juba ajatatud. Hageja ei ole kohtuni toonud, et nõue oleks juba ajatatud. Hageja subjektiivsed hinnangud ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk ei saa olla esialgse õiguskaitse kohaldamine teises tsiviilasjas. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks õiguskaitset andma (TsMS § 371 lg 2 p 2).
- Hagi menetlemine tekitaks hagejale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud asjaolude pinnalt ei ole hagil edu perspektiivi. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.
- Hageja eesmärk on täitemenetluse peatamine või ajatamine. Teises tsiviilasjas on kohus võtnud hageja täitemenetluse peatamise või ajatamise taotluse menetlusse. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei ole välistatud
§-s 221 nimetamata asjaoludel, kui esineb mõjuv põhjus. Maakohtu järeldus ei tulene seadusest, sest
§ 221lg 1 loetelu on lahtine.
Hageja eesmärk on hoida ära täitetoiminguid ajal, mil kohus lahendab teises tsiviilasjas täitemenetluse peatamise või ajatamise taotlust. Sel ajal peab sundtäitmine olema lubamatu.
§ 45
alusel avaldusega kohtusse pöördumise õiguse (PS § 15) sisuline realiseerimine peab olema tagatud. Vastasel juhul on kohtutäituril võimalik põhjustada hagejale pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. 2
(3)Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Maakohus on TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumist õigesti põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub, et hageja esitatud asjaoludel ei ole hagil õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust. 11.
§ 221
lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus õigussuhte poolte vahel. Asjaolu, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja esitatud asjaoludest ei tulene, nagu oleks kostja esitanud täitmisavalduse seadusvastasel viisil või hagejale kahju tekitamise eesmärgiga, teostades täitedokumendist tulenevat õigust hea usu põhimõtte vastaselt. 12.
§ 221
lg 2 kohaselt on vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja tugineb hagi alusena asjaolule, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue. Hagiavalduse kohaselt tekkis nimetatud asjaolu tsiviilasja nr 2-13-1691 kohtumenetluse ajal, s.o enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Eeldades, et asjaolu, mille kohaselt hagejal on kostja vastu täitedokumendist tulenevast nõudest suurem nõue, on õige, ei kuuluks hagi rahuldamisele.
- Hagiavaldusest ei tulene seega, et hageja tugineks hagi alusena asjaolule, et kostja nõue on tasaarvestusega või muul viisil lõppenud. Asjaolu, et hagejal on õigus taotleda kohtult täitemenetluse peatamist või täitmise ajatamist, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hagiavaldusest nähtub, et täitmist ei ole ajatatud. Hageja esitatud asjaoludel ei ole hagejal võimalik saavutada hagi rahuldamist.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Puudub alus muuta maakohtu määratud muude menetluskulude jaotust. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)