lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (
kohtuistungil, peab ta seda Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX Korteriühistu esitas 14.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võlgnevuse saamiseks. 23.10.2015 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 23.10.2015 kätte toimetatud. Võlgnik esitas 29.10.2015 nõudele vastuväite, milles tunnustas nõuet osaliselt, st summas 102,19 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 16.11.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 01.12.2015 maksekäsu määruse summa 102,19 euro osas ning 11.12.2015 määrusega kohustas avaldajat esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ülejäänud võlgnevuse sissenõudmiseks. Avaldaja esitas hagi 29.12.
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 8 lg 1 järgi kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas tsiviilasjas toimus 30.05.2016 kohtuistung, kus kostja tunnistas hageja viiviste nõuet summas 10,39 eurot. Seega pole viiviste summa osas poolte vahel vaidlust ning
Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hageja nõude viiviste osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 10,39 eurot. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude põhivõlgnevuse 484,20 euro tasumist. Kohus märgib, et 11.03.2016 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt on kostja kommunaalkulude võlgnevus kujunenud perioodil 01.03.2015-31.10.
Kostja oli seega enne hagiavalduse esitamist tasunud kõnealuse perioodi võlgnevuse katteks 261,98 eurot (22.06.2015 maksekorraldus) ja 31,85 eurot (29.10.2015 maksekorraldus). Kohus märgib selgitavalt, et summa 31,85 eurot tasuti septembrikuu kommunaalkulude eest tähtaegselt. Arvel nr 09-2 (tlk 27) oli maksetähtajaks märgitud 31.10.2015 ning arve tasuti 29.10.2015. Seega ei olnud hagi esitamisel (
Eeltoodu alusel oli hageja põhjendatud nõue hagiavalduse esitamisel (
lg 2 kohaselt määratletaval hetkel ehk 14.10.2015 183,53 eurot (477,36-261,98-31,85). Ülejäänud maksed kommunaalkulude katteks on kostja teinud pärast hagiavalduse esitamist
Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja poolt pärast hagiavalduse esitamist tehtud maksetega on tasutud kõik perioodi 01.03.2015 – 31.10.2015 kommunaalkulud. Perioodil 01.03.2015 – 30.09.2015 tekkinud kommunaalkulude suuruseks on 385,98 eurot. Kostja on 30.03.2016 hagi vastuses esile toonud, et on 22.06.2015; 29.10.2015 ja 23.12.2015 maksetega vastava perioodi kommunaalkulud hagejale tasunud. Kohus märgib, et vastavate kuupäevade maksekorraldustega on tõendatud maksete tegemine kokku summas 396,02 eurot. Seega asub kohus seisukohale, et perioodi 01.03.2015 – 30.09.2015 osas puudub kostjal võlgnevus hageja ees ning kostja on teinud muu hulgas maksed ettenähtust 10,04 eurot suuremas summas. Selgitavalt märgib kohus, et 23.12.2015 tasutud makse summas 102,19 eurot on tehtud Harju Maakohtu 01.12.2015 maksekäsu alusel ja sellega tasuti eelnevate perioodide eest viivituses olevaid kommunaalkulude võlgu.
Kostja on tasunud lisaks kommunaalkulude katteks 234,80 eurot 30.03.2016 ja 91,38 eurot 15.04.2016. Seega on tasutud ka oktoobrikuu arve nr 1015/2 summas 91,38 eurot. Samas peab kohus oluliseks märkida, et oktoobrikuu arve nr 1015/2 maksetähtaeg oli 30.11.2015 ning hageja nõudis selle tasumist 29.12.2015 esitatud hagiavalduses, kui maksekäsu kiirmenetluselt toimus üleminek hagimenetlusele. Seega tasus kostja vastava summa viivitusega ja pärast hagiavalduse esitamist. Kohus on tuvastanud, et käesolevaks hetkeks on kostja tasunud hagejale kõik kommunaalkulude põhivõlgnevused hagiavalduses nõutud perioodi eest. Sealjuures oktoobrikuu arve nr 1015/2 summas 91,38 eurot on tasutud hilinemisega ning pärast hagiavalduse esitamist. Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus jätab põhinõude osas hagi rahuldamata ja rahuldab hagi viiviste nõudes. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivised summas 10,39 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestades, et hagi rahuldati osaliselt ning kohtumenetluse põhjustas kostja maksete tasumisega viivitamine leiab, et menetluskulud tuleb poolte endi kanda jätta.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 5 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.