MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult 1
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t
nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja esitas Viru Maakohtule hagi solidaarvõlgnike A I ja J J vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriomandi asukohaga XXX Narva kaasomanikud, kes on vastu võtnud N I pärandi. Kostjad alates jaanuarist 2013 ei teosta täies ulatuses kommunaalmaksete tasumise kohustust. Perioodil 01.01.2013 kuni 01.05.2016 moodustab kostjate võlg 3327,61 eurot. Kostjad on maksnud nimetatud perioodi eest 2203,98 eurot. Kostjate võlg moodustub 1123,63 eurot, millele lisandub viivis 359,48 eurot. Hageja on kostjate tegevusetuse tõttu pidanud pöörduma notari poole kostjatele kuuluva pärandi vormistamiseks, mille eest kohustus tasuma 408,23 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus seisuga 01.05.2016 summas 1123,63 eurot ning viivis 359,48 eurot. Alates 01.05.2016 viivis põhikohustuse täitmiseni 0,07% päevas kuni põhikohustuse täitmiseni, notari kulud summas 408,23 eurot ning menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 225 eurot, õigusabikulud 320 eurot. Kostjale A I on hagimaterjalid koos lisadega kätte toimetatud isiklikult 01.06.2016 /tl. 62/, mida kinnitab viimase allkiri. Kostjale J J on hagimaterjalid koos lisadega kätte toimetatud 09.06.2016 /tl. 63/, mida kinnitab kostja allkiri. Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjad kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leidis, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
Riigikohus on oma 02.11.2007 lahendis nr 3-2-1-90-07 selgitanud, et tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus valida, millise kostja vastu ta hagiavalduse esitab. Seadus ei kohusta hagejat esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu samasse kohtusse. 2
lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks; lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei teavita kohtule, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud korteriomandiseadus (KOS) § 1 lg 1, § 13 lg 1, § 8 lg 3 võlaõigusseaduse (VÕS) § 65, § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda.
165 lg 3 kui otsus on tehtud solidaatvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt /---/. Menetluskulud on
lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ning kohtuvälised kulud; lg 2 kohaselt on kohtukulud ka asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
Kooskõlas
lg 2 on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asjatõendi saamise kulud. Hageja poolt on kantud järgnevaid menetluskulusid: asja läbivaatamise kuludena notariaalse tõendi saamiseks summas 408,23 eurot, riigilõiv 225 eurot, õigusabikulud 320 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.