Obsah (16)

§ 139§ 127§ 1023§ 113§ 25§ 101§ 115§ 103§ 620§ 621§ 624§ 29§ 104§ 132§ 6§ 197

2-16-1307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-13

§ 139

lg 1 alusel nullini, sest hageja 3 2-16-1307 on kahju tekkimises ise süüdi ja hageja kahjunõue ei ole kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas

§ 127lg 1 alusel.

Hageja ei ole tõendanud väidetavalt varastatud esemete tegelikku väärtust ja kahjuhüvitise väljamõistmisel rikastuks hageja kostja arvelt. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue 3. Vastuhagis nõuab kostja hagejalt arve nr 618985 tasumist summas 123,58 eurot. Sellelt summalt on sissenõutavaks muutunud viivis 25,08 eurot ja täiendav viivis 0,15% päevas. Samuti on hageja olnud viivituses 71 arve tasumisega, millelt kostja on arvestanud viivist 3688,78 eurot. Kostja hinnangul tuleb vahet teha plaanipärastel lepingujärgsetel hooldustöödel ning erakorralistel remonditöödel, mille käigus tuleb hageja seadmeid nende amortisatsioonis välja vahetada või erakorraliselt parandada. Arve nr 618985 on esitatud uue tõkkepuu remonditööde eest, mis ei kuulu lepingujärgse plaanipärase hooldustöö alla. Leping ei reguleeri, et kostja peab enne remonditööde tegemist esitama hagejale eelarve heakskiiduks. Alternatiivselt nõuab hageja tõkkepuu remonditööde tasu käsundita asjaajamise võlasuhtest tuleneva kulutusena (

§ 1023

lg 1): kostja ajas võõrast asja, kostjal eksisteeris hageja soodustamise tahe, pooltel puudub kokkulepe sellise asja ajamiseks kostja poolt, kostjal on hageja poolt õigustus tõkkepuu parandamiseks ja hageja on tõkkepuu parandamise heaks kiitnud. Tasumata arvetelt esitatud viivisenõue 3688,78 eurot ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja puudub alus viivisenõude vähendamiseks. Viivisenõude aluseks on lepingu p 4.1. Kostja kasutab raamatupidamisprogrammi Directo, mis on programmeeritud selliselt, et väljastatud arvetel on kajastatud üksnes tasumata arvete koondsummad. Kostja ei ole kunagi andnud märku, et hageja poolt arvete tasumisega viivitamine oleks aktsepteeritav. Puuduvad erandlikud asjaolud, et lugeda viivisenõue lõppenuks. Kostja on pidanud hagejale meelde tuletama, et hageja on arvete tasumisega hilinenud. Saldoteatisel viivisenõude kajastamata jätmine ei tähenda, et kostja on viivisenõudest loobunud. Kostja leiab, et lepingus sätestatud viivisemäär 0,15% päevas ei ole ebamõistlikult suur ja see ei ole oluliselt kõrgem tavapärases õigussuhtes kasutatavast viivisemäärast. Siinjuures viitab kostja erinevate õigusvaldkondade kasutatavatele viivisemääradele. Viivisenõude vähendamiseks

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 järgi puudub alus.

Hageja seisukoht vastuhagile

1. Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Tõkkepuu remonditööde eest esitatud arvet nr 618985 hageja ei tunnista. Lepingu kohaselt pidi kostja tõkkepuud hooldama ning arvest nähtuvalt on tegemist tavapärase hoolduse, mitte remondiga. Hageja ei olnud tööde teostamisest teadlik ega ole andnud heakskiitu tööde eelarvele. Kostja on vastuhagis kinnitanud, et poolte vahel on konkludentne kokkulepe, et kostja loeb sellised tööd tavapärasteks hooldustöödeks, mille eest kostja hagejale arveid ei esita. Kostja ei esitanud arveid ka
2. a oktoobris toimunud tõkkepuu hoolduse eest. Seega on nõude esitamine vastuolus

§ 25lg-ga 1 ja hea usu põhimõttega.

Hageja leiab, et viivisenõue on vastuolus poolte senise käitumise ning hea usu põhimõttega. Kostja saatis hagejale arve nr 618985 kuhu oli märgitud 30.09.2015 seisuga saldo summas 3959,74 eurot. Kostja on esitanud kuni 30.09.2015 hagejale igakuiseid saldoteatisi, millest nähtuvalt kostja hagejalt viivist ei nõua. Kuna kostja on kogu pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal aktsepteerinud viivitusi arvete tasumisel, siis on kostja kaotanud hageja vastu viivisenõude 4 2-16-1307 esitamise õiguse. Alternatiivselt palub hageja viivisenõude vähendamist, sest viivisemäär 0,15% päevas on ebamõistlikult suur ja kostja on jätnud mulje, et aktsepteerib hageja poolt arvete tasumisega viivitamist. Maakohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele.
2. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • Hageja õiguseelneja XXXAS-i ja kostja õiguseelneja XXXOÜ vahel on 18.10.2010 sõlmitud valveteenuse ja tehnilise valveseadmestiku hoolduse leping nr XXX (vallasvõi kinnisvara valve ja kaitse osutamise (mehitatud valve sisse seadmine valveobjektil), vallas- või kinnisvara tehnilise valve ja valveseadmestiku hoolduse leping, I kd tl 1424); • Lepingu valveobjektiks on hagejale kuuluva bussipargi pääsla, territooriumil asuvad hooned ja territoorium XXX; • Turvatöötajate tegevus valveobjektil on reguleeritud peapääsla turvatöötaja ametijuhendi (lepingu lisa 3) ja turvatöötajate tööjuhendiga (kinnitatud 29.11.2013, I kd tl 142-149); • Kostja ütles lepingu korraliselt üles 05.10.2015 avaldusega alates 04.11.2015 (I kd tl 140).
3. Pooltevaheline leping on vaadeldav käsunduslepinguna. Võlaõigusseaduse (

) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist (

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1) ja kostja nõuab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja viivist (

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 lg 1).

Alternatiivselt nõuab hageja tõkkepuu remonditööde tasu käsundita asjaajamise võlasuhtest tuleneva kulutusena (

§ 1023lg 1).

8. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

§ 115

, § 127 ja § 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-84-14, p 14): • Kostja on lepingut rikkunud (

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); • lepingu rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

ja § 115 lg 1); • hagejale on tekkinud või tekib kahju tulevikus (

§ 127

lg 1, § 128); • lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); • hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

Juhul kui nõutakse kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel, on kahju hüvitamise nõude eelduseks üldjuhul kostjale täiendava tähtaja eelnev andmine kohustuse täitmiseks (

§ 115lg-d 2 ja 3).

9. Lepingu p-de 1.1.1 – 1.1.3 järgi on teenuse sisuks: mehitatud valve, mis seisneb valveobjekti jälgimises turvatöötajate poolt, et tuvastada valveobjekti vastu suunatud ründed või muud ohud ning tagada valveobjekti puutumatus; tehnilise valve teenus, mis seisneb valveobjekti 5 2-16-1307 kaugjälgimises valvesignalisatsiooni ja/või tulekahjuhäire seadmete abil, eesmärgiga tuvastada valveobjekti vastu suunatud rünne (nt sissetung) või muud ohud ning häireteatele vastavalt lepingule reageerides; tehnilise valveseadmestiku hoolduse teenus, mis seisneb valveobjekti valveseadmete korralises hoolduses ja remondis, eesmärgiga tagada valveobjekti valveseadmetiku töö. Kostja kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ja võlaõigusseaduses sätestatud hoolsuskohustust.

§ 620

sätestab käsundisaaja hoolsuskohustuse käsundi täitmisel.

§ 620

lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 620

lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja põhitegevusalaks on turvateenuste pakkumine (I kd tl 189).

§ 621lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Samuti omab tähtsust

§ 624

lg 1, mille kohaselt käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta.

1. Lepingu ulatus on sätestatud lepingu p-s
2. Kostja on lepingu p 2.1 järgi kohustatud võtma valveobjekti valve alla ning tagama selle puutumatuse – tõkestama valveobjekti vastu suunatud ründed ning võimaluse korral kõrvaldama muud ohud. Lepingu p 2.2 järgi on kostja kohustatud võtma tarvitusele hetkel tema käsutuses olevad abinõud valveobjektile tekkida võiva kahju vältimiseks või maksmaalseks vähendamiseks, kui ei õnnestu tõkestada rünnet või kõrvaldada ohtu. Lepingu lisas 1 on välja toodud objektid. Territooriumi, siseparkla, väliparkla ja tankla osas tuleb kostja turvatöötajal teostada visuaalset kontrolli videojälgimisseadmega (vt lisa 1, I kd tl 17). Turvatöötajate põhiülesandeks peapääsla turvatöötaja ametijuhendi kohaselt on mh valveobjektil asuvate varade valve ja kaitse ja valveobjektil läbipääsukontrolli teostamine (vt lisa 3, I kd tl 19-24). Nimetatud ametijuhendi p 4.8 sätestab, et turvaruumis viibiv turvatöötaja jälgib videojälgimisseadmete vahendusel olukorda valveobjektil ja väljaspool territooriumi asuvas autoparklas, samuti teostab territooriumile sisenevate ja väljuvate isikute ning sõidukite kontrolli (p-d 4.18 - 4.30). Lisaks reguleeris vaidlusaluste kahju tekitavate sündmuste ajal turvatöötajate tegevust valveobjektil turvatöötajate tööjuhend (I kd tl 142-149). Nimetatud tööjuhendi p-s 1.2 on välja toodud, et turvatöötajate ülesanneteks on valveobjektil asuvate varade valve ja kaitse.
3. Tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest pidi kostja turvatöötaja valveobjekti territooriumi, siseparklat, väliparklat ja tankla osa visuaalselt kontrollima videojälgimisseadmega. Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli territoorium väga suur ja sellisel territooriumi peale paigaldatud vanadest kaameratest ei piisanud. Lisaks oli tunnistaja XXXütluste kohaselt valvesüsteem vana ja amortiseerunud ning kaugemad detailid kui 50 meetrit ei olnud jälgitavad (II kd tl 115). Tunnistaja XXX’i ütluste kohaselt teavitati lepingu sõlmimisel kostjat territooriumi puutumatuse probleemist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostjal võimalus ise otsustada, kuidas 6 2-16-1307 tagada territooriumi puutumatus (II kd tl 114). Vajadusel vahetati kaameraid välja ning valveobjektil muudeti busside paigutust (II kd tl 113). Siinjuures leiab kohus, et kostja väited lepingu täitmise ulatuse kohta on ainetud. Lepingu ulatus tuleneb läbi lepingu olemuse ja eesmärgi, vastaval tegevusalal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavast tähendusest ning lepingupooltevahelisest tavast ja praktikast (

§ 29lg 5 p-d 4-6).

Lepingu esemeks oli hageja territooriumil valveteenuse osutamine, et tagada hageja vara puutumatus ja see tulenes eelkõige pooltevahelisest lepingust ning selle lisadest. Kostja pidi teenust osutama oma erialastele teadmistele tuginedes. Kohus leiab, et lepingu eesmärgiks oli, et kostja takistab valveobjektil varguste toimepanemist ja hagejale kuuluva vara väärtuse vähenemist. Lepinguga ei ole välistatud valveobjektile garažeeritud vara suhtes valveteenuse osutamine ning lepingut sõlmides kostja võttis kohustuse, tagada ka selles osas vara säilimine. Kui lähtuda kostja kitsendavast lepingu tõlgendamisest, siis ei oleks olnud vajadust valveobjekti turvakaameratega katmiseks. Samuti läheb kostja tõlgendus vastuollu lepingu olemuse ja eesmärgi ning lepingus sätestatuga. Valveobjekti kaugjälgimise teenuse osutamises ja tehnilise valveseadmestiku hooldusteenuses on pooltevahelises lepingus kokku lepitud ning kostja kohustus oli tagada valveobjekti puutumatus. Vaidlust ei ole, et bussid, millest vargused sooritati, asusid hageja territooriumil. Valveobjektiks oli kogu hageja Kohtla-Järvel Kalevi tn 41 asuv territoorium ja bussid asusid sellel territooriumil. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal oli kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud, et valveobjektil ära hoida hagejale kahju tekkimine, sh bussidest asjade varastamine. Kuna valveobjektil toimusid vargused (e võõraste inimeste territooriumile sisenemine ja asjade välja viimine), siis seda saab lugeda kostjapoolseks lepingu rikkumiseks. Muuhulgas leiab kohus, et kostja välja toodud asjaoludel ei saa lugeda kostja rikkumist vabandatavaks. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud (

§ 103lg 1).

12. Lepingu p 5.1 järgi vastutab kostja kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral ning hüvitab hagejale oma kohustuste rikkumise tulemusena tekitatud otsese varalise kahju. Teisi kostja vastutust välistavaid asjaolusid tulenevalt lepingu p-st 5.2 ja 5.3 ei tulene. Kui kahju tekkimist soodustas hageja enda käitumine, siis sellel asjaolul saab kohus kahjuhüvitist vähendada.

§ 104lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (

§ 104lg 3).

Kohus leiab, et arvestades kohtu ette toodud asjaolusid saab lugeda kostja süü vormiks hooletuse. 13. Järgnevalt hindab kohus, kas hagejale on tekkinud kahju (

§ 127lg 1, § 128).

Kostja kahtleb, kas hageja poolt välja toodud varguse episoodid on aset leidnud, sest kostjat on teavitatud ainult ühest vargusest, mis toimus 22.06.

1. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et vargused toimusid ja need avastati: 17.06.2015, 22.06.2015, 29.06.2015, 19.07.2015 30.09.2015, 05.10.2015 ja 19.10.
2. Nimetatu on tõendatud aktide, bussidest tehtud fotode ja tunnistaja XXX’i ütlustega (I kd tl 26-138, II kd 61 (parandatud bussi kontrollimise akt), II kd tl 113-115). Tunnistaja XXX kinnitab, et bussi kontrollimise aktis märgitud asjad olid bussidest varastatud. Kui hageja eemaldab mõnelt bussilt varuosa, siis koostatakse selle kohta akt (II kd tl 34-35). Kuigi busside eelnev seisukord ei olnud fikseeritud, loeb kohus tõendatuks tunnistaja XXX’i ütluste alusel, et kui akti varuosa eemaldamise kohta ei olnud, siis oli nimetatud osa bussis olemas. Puudub vaidlus, et varguse avastamisel teavitati 7 2-16-1307 sellest kostjat. Samuti on tunnistaja XXX ütlustega tõendatud, et kostjale võimaldati olukorra fikseerimine (II kd tl 115). Samuti on XXX’i ütlustega tõendatud, et bussidesse tungiti sisse tabaluku lõhkumise teel, kuid kuna tabaluku väärtus on nii väike, siis seda ei fikseeritud aktides (II kd tl 115). 14.

§ 127

lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja nõuab kostjalt varastatud asjade väärtuse hüvitamist summas 11 156,50 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud kahu tekkimist ega selle suurust. Eeltoodu on tõendatud hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja XXX’i ütlustega. Kohtu hinnangul on hagejale sellises suuruses kahju tekkimine tõendanud. Hageja on võtnud hinnapakkumised OÜ-lt XXXja XXX AS-ilt, millega tõendada samaväärse asja soetamiseks tehtavaid mõistlike kulutusi. Jahutusvedeliku ühe liitri hind on tõendatud Osaühingu XXX saateleht-arvega. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna bussid olid amortiseerunud, puuduliku varustusega ja kasutuskõlbmatud, siis ei saanud hagejale varalist kahju tekkida. Siinjuures ei ole oluline busside väärtus, vaid bussidest varastatud asjade väärtus. Kohus jätab tähelepanuta www.auto24.ee portaali väljavõtted ja müügikuulutused, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (II kd tl 94-96, tl 40-54).

1. 17.06.2015 ja 22.06.2015 avastati vargused, mille käigus varastati asju (radiaatoreid) väärtuses 5735 eurot (I kd tl 50). Kostja viitab, et 22.06.2015 sissetung valveobjektile avastati ning seega ei saanud selle sündmuse tagajärjel hagejale varalist kahju tekkida. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei kajasta hageja kahjunõue bussis nr XXXdemonteeritud radiaatoreid, mis jäeti sündmuskohale. Kostja pole tõendanud, et teised 22.06.2015 varastatud asjad sai hageja tagasi. 29.06.2015 varastati bussist asju (juhiseade koos tarvikutega) väärtuses 540 eurot (I kd tl 54). 19.07.2015 varastati bussidest asju (juhiseadmed koos tarvikutega) väärtuses 1620 eurot. Juhiseadme väärtus on tõendatud XXX AS-i hinnapakkumisega (I kd tl 54). 30.09.2015 varastati bussidest asju (radiaatoreid ja 47 l jahutusvedelikku) väärtuses 1295,25 eurot (I kd tl 70, 72). Osaühingu XXX saateleht-arvega on tõendatud, et ühe liitri jahutusvedeliku maksumus on 0,75 eurot, millele lisandub käibemaks. 05.10.2015 varastati bussidest asju (radiaatoreid, 35 l jahutusvedelikku) väärtuses 836,25 eurot (I kd tl 83). 19.10.2015 varastati bussidest asju (ahjud, radiaatorid) väärtuses 1130 eurot (I kd tl 91). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt hinnapakkumistes toodud asjade väärtused ei kajasta varastatud asjade tegelikku turuväärtust. Kostja väide, et hageja rikastub kostja arvelt, on paljasõnaline ja tõendamata. OÜ XXXhinnapakkumistes märgitud hinnad kajastavad kasutatud radiaatorite ja ahjude hindu (II kd tl 32).
2. Kohus leiab, et kostja poolt oma kohustuse täitmata jätmise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud (turvatöötaja visuaalne kontroll videojälgimisseadmega), ei oleks kõrvalised isikud saanud siseneda hageja territooriumil pargitud bussidesse ja sealt asju varastada. Samuti oli 8 2-16-1307 kostjale kahju tekkimine lepingu rikkumise tulemusel ettenähtav (

§ 127lg 3).

Kostja põhitegevuseks on turvateenuste pakkumine, mistõttu pidi talle olema arusaadav lepingu eesmärk tagada hageja vara koosseisu säilimine (

§ 127lg 2).

17. Järgnevalt hindab kohus kostja vastuväidet, et esinevad alused hagejale tekkinud kahju vähendamiseks nullini. Kostja leiab, et hageja on ise kahju tekkimises süüdi (

§ 103

lg 1) ning hageja kahjunõue ei ole kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas (

§ 127lg 1).

Kahju vähendamisel kuulub kohaldamisele

§ 139

lg 1 säte, mille järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja tugineb sellele, et hageja on järjepidevalt keeldunud turvalahenduse parendamisest, on olnud osavõtmatu Politsei- ja Piirivalveametile väidetavatest vargustest teavitamisel (eesmärgiga tabada varas) ning on enamikel bussidel jätnud liikluskindlustuse poliisi sõlmimata. Muuhulgas on asjakohane lepingu p 3, mis sätestab hageja kohustused. Hageja on kohustatud osutama kostjale igakülgset kaasabi, et tagada valveobjekti vaadeldavus; arvestama kostja soovitustega valveobjekti turvalisuse tagamiseks; informeerima täitjat võimalikest valveobjekti ähvardavatest ohtudest. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et pooled on suhelnud valveobjekti turvalisuse tagamise teemadel, et vargusjuhtumeid ära hoida. Kohtu hinnangul on tõendatud, et pärast kahte esimest vargusjuhtumit tegi kostja hagejale 26.06.2015 ettepaneku valveobjekti turvalisuse parendamiseks (I kd tl 218-219). 26.07.2015 saatis kostja hagejale memo, milles on esitatud ettepanekud (I kd tl 221-224). Kostja tegi hagejale ettepaneku olemasolevate süsteemide ja seadmete välja vahetamiseks, kaamerate asukoha muutmiseks ning mehitatud valve teenuse kasutamiseks (I kd tl ). Tunnistaja XXX’i ütluste kohaselt tegi kostja pakkumisi turvatöötaja ja elektroonilise valve osas, kuid hageja hinnangul olid need ebamõistlikult koormavad (II kd tl 114). Tunnistaja XXXütluste kohaselt ei võimaldanud olemasolev valvesüsteem kostjal territooriumi jälgida ning hageja ei olnud nõus tehnilistesse vahenditesse investeerima (II kd tl 115). Puudub vaidlus, et kostja ettepanekul busside asukohta muudeti. Hageja poolt viidatud kaamerate vahetus on toimunud aga enne vaidlusaluseid sündmusi (II kd tl 37). Seega nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et muudeti busside asukohta, kuid tehnilist turvasüsteemi valveobjektil ei muudetud. Samas oli kostja hagejale selgesõnaliselt teada andnud, et sellisel viisil sellise tehnilise turvasüsteemi lahendusega ei ole võimalik kostjal tagada garažeeritud busside puutumatus. Tunnistaja XXXütlustega tehti hagejale ettepanek, et bussid koondada ühte kohta ja ehitada ümber elektrooniline valvesüsteem, valgustus ja jälgimissüsteem (II kd tl 115). Tulenevalt väljakujunenud olukorrast leiab kohus, et kostja käsundi nõuetekohane täitmine sõltus mingil määral hagejast. Hageja ei olnud nõus kostja ettepanekul turvasüsteemi muutma. Kohtu hinnangul ei saanud kostja lepingu sõlmimisel sellist lepingu täitmise võimatust ette näha ning alates lepingu sõlmimisest kuni 17.06.2015 (peaaegu viis aastat) selliseid varguseid valveobjektil aset ei leidnud. Kohtu hinnangul ei olnud kostja nõudmised ebamõistlikud (I kd tl 225-226). Kohus peab mõlema poole kohustusi arvestades põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist kolmandiku võrra, mille võib lugeda hageja kohustuste täitmata jätmise osa mõjuks kahju tekkimisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 7437,67 eurot. 9 2-16-1307 Hageja nõuab kahjuhüvitiselt

§ 113

lg 1 sätestatud seadusjärgset viivist alates hagiavalduse kättesaamisest, so 03.02.2016 (I kd tl 193). Hageja viivisenõue on põhjendatud. Seisuga 10.06.2016 on sissenõutavaks muutunud viivis (viivitatud päevi kokku 128) 209,40 eurot.

1. Järgnevalt hindab kohus kostja vastuhagis esitatud nõudeid. Kostja nõuab hagejalt arve nr 618985 tasumist summas 123,58 eurot (I kd tl 230). Pooled vaidlevad, kas lepingu alusel kuulub nimetatud arve hageja poolt tasumisele ning kas tegemist oli tavapärase lepingujärgse hooldustööga. Lepingu p-de 3.7 ja 4.1 järgi tasub tellija täitjale teenustasu ja muud täitja poolt osutatud teenuste eest tasumisele kuuluvad summad hiljemalt järgneva kalendrikuu
2. pangapäeva jooksul arve esitamisest. Puudub vaidlus, et pooltevahelise praktika kohaselt on kostja lepingu kehtivuse ajal sellelaadseid töid ja kulumaterjale lugenud lepingujärgseks hooldustööde kuluks ning pole tasumist hagejalt nõudnud, kuid samas on ka hageja selliseid plaanipäraste hooldustööde alla mitte kuuluvaid arveid tasunud (II kd tl 17, tunnistaja XXXütlused). Hageja ei vaidle vastu, et vaidlusalune tõkkepuu oli katki. Tunnistaja XXXütluste kohaselt vajas tõkkepuu ümber vahetamist ja selle eest pidi maksma hageja. Samuti on tunnistaja avaldanud, et pärast teenuse osutamist pidi kostja saama tõkkepuu tagasi (II kd tl 115-116).
3. Kohtu hinnangul kuulub tõkkepuu parandamise arve hageja poolt tasumisele lepingu p 3.7 ja 4.1 alusel. Tõkkepuu remondikulu väljanõudmise eelduseks ei ole hagejale hinnapakkumise tegemine. Hageja oli teadlik, et tõkkepuu on rikkis ning selle kordategemise kohustus lasus lepingu järgi kostjal. Kohtu hinnangul on tõendatud tunnistaja XXXütlustega, et tegemist ei olnud hooldustöödega, mis kuulusid igakuise tasu sisse (II kd tl 115). Tegemist oli muu kostja poolt osutatud teenusega. Tööde teostamise aktist tulenevalt oli tõkkepuu liikuvosad kulunud ja fotosilmad ei töötanud, kahjustatud detailid vahetati (I kd tl 231). Tulenevalt

§ 113

lg-st 1 ja lepingu p-st 4.1 tuleb hagejal tasuda viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja viivisenõue on põhjendatud. Arve tasumise tähtajaks oli 10.10.

1. Seisuga 10.06.2016 on sissenõutavaks muutunud viivis (viivitatud päevi kokku 244) 45,23 eurot. Kostja nõuab edasiulatuvat viivist 0,15% päevas kuni kohustuse täitmiseni TsMS § 367 alusel.
2. Kostja nõuab hagejalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 3688,78 eurot, mis on tekkinud 71 arve tähtaegsest tasumata jätmisest (I kd tl 233). Hageja ei vaidlusta kostja viivisearvestust (vt kohtuistungi protokoll, II kd tl 112). Kostjal on õigus nõuda viivist

§ 113

lg 1 ja lepingu p 4.1 alusel 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Puudub vaidlus, et kostja esitas hagejale saldoteatisi, milles ei olnud kajastatud viivisenõuet. 30.09.2015 arvel nr 618985 on saldo seisuga 30.09.2015 3959,74 eurot, mis ei kajasta viivisenõuet (II kd tl 13). Hageja leiab, et kostja viivisenõude maksmapanekut välistab hea usu põhimõte ning kostja on viivise nõudeõiguse kaotanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.

§ 6

lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja leiab, et kostja on käitunud vastuoluliselt, esitades kuni 30.09.2015 saldoteatisi, millest nähtuvalt kostja viivist ei nõua. 10 2-16-1307

1. Kohtul tuleb tuvastada need erandlikud asjaolud, millest järelduvalt ei ole kostja kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt. Kohus leiab, et kostja viivisenõue ei ole vastuolus hea uus põhimõttega. Asjas ei ole tuvastatud kostja sellist käitumist, millest hagejal võis jääda mulje, et kostja on oma nõudest loobunud. Viivise maksmise kohustus lepiti kokku poolte sõlmitud lepingus. Tuvastatud ei ole ka poolte kokkulepet viivisenõudest loobuda. Samuti ei ole asjas tuvastatud kostja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et kostja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada hagejale kahju. Puudub vaidlus, et hageja hilines maksete tegemisel. Kostja on hagejale arvete tasumisega hilinemist meelde tuletanud ning palunud võlgnevused tasuda. Seega ei muutnud pooled lepingus kokkulepitud maksmise tähtaega (II kd tl 80-91). Kostja on selgitanud, et kasutatav raamatupidamisprogramm Directo on programmeeritud selliselt, et väljastatud arvetel kajastatav saldo hõlmaks üksnes tasumata arvete koondsummasid, mitte viivisenõudeid. Selle eesmärgiks on kostja sõnade kohaselt anda kliendile parem selgus ja ülevaade. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, ning seda õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-06, p 23 ja nr 3-2-1-70-03, p 13). Kohus ei ole tuvastanud erandlikke asjaolusid. Hageja on üksnes välja toonud, et saldoteatistel viivisenõuet kajastatud ei ole. Sarnaselt on Riigikohus asja nr 3-2-1131-11 p-s 11 leidnud, et viivisenõuet ei muuda hea usu põhimõtte vastaseks ainuüksi saldoteatis, millel viivisenõuet ei kajastatud. Lisaks ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte.
2. Hageja on taotlenud viivise vähendamist

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Samuti ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et viivisemäär 0,15% on ebamõistlikult suur. Tegemist on mõlema poole poolt majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguga ning sellist määra ei saa lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis 3688,78 eurot. 23. Pooled on esitanud teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi kohtuotsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas (vt Riigikohut lahend nr 3-2-1-93-10, p 19). Kohtupraktikas on leitud, et TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtu tehtud tasaarvestuse korral ei kohaldu ka

§ 197

lg 2, mille järgi lõpevad üldjuhul tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.

1. Hageja esitas 26.05.2016 taotluse protokolli parandamiseks TsMS § 53 lg 2 tulenevalt (II kd tl 142-145). Kostja vaidleb taotlusele vastu. Kohus ei nõustu hageja protokolli parandamise taotlusega, sest protokolli sisu vastab TsMS § 50 sätestatule ning kohtuistungil toimunule. Hageja taotleb protokollis kajastatu ümbersõnastamist, tegemist ei ole ilmselge vea parandamisega. Protokoll ei ole stenogramm, vaid sisaldab kokkuvõtet istungist (TsMS § 49 lg 2), mistõttu ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, kas hageja esindaja selliselt oma väiteid kohtuistungil ka avaldas. Kohus nõustub 11 2-16-1307 kostja seisukohaga, et protokolli parandamise mõte ei ole lubada menetlusosalisel või tema esindajal sõnastust tagantjärele muuta paremaks, täpsemaks ja seda enda äranägemisel korrigeerida. Samuti ei oma paranduste sisu vaidluse seisukohalt olulist tähendust. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (hagi osaline rahuldamine). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (vastuhagi rahuldamine). Kohus rahuldab hagi 67% ulatuses ja vastuhagi täies ulatuses. Arvestades haginõude ja vastuhaginõude hinda, hagiavalduse rahuldamise proportsiooni, nõuete keerukust ja mahukust, poolte poolt kantud menetluskulude suurust, siis kohtu hinnangul on alus kohaldada TsMS § 163 lg-s 1 sätestatut ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevad puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks TsMS § 174 lg 2 alusel. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 12