Obsah (6)

§ 187§ 131§ 183§ 186§ 188§ 123

2-16-7390 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7390 Tsiviila

) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 183

lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb eestkostetava varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise 2 2-16-7390 kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.

§ 186

lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 187

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.

§ 188

lõike 1 punkt 8 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 2 kohaselt on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 kohaselt võib pärija kanda pärandvara hulka kuuluvad osakud oma pensionikontole või võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi 1 (ühe) aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus pärimisõiguse kohta.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldaja tütar XXX(tl 7) on saanud 21.03.2015 tema surnud ema XXXvara pärijaks 1/3 suuruses osas. XXXvara ülejäänud pärijad on tema abikaasa XXX , kes saab vara 1/3 suuruses osas ning XXXpoeg XXX , kes samuti saab vara 1/3 suuruses osas (tl 8-11). Pärandaja XXXpäritavad õigused ja kohustused on järgmised (tl 12): Varad: - SEB Energiline Pensionifond, konto nr XXXXXXXXXXXXXXX, mille väärtus on 1 072,44 eurot; - Kinnistu, asukohaga XXX , Tallinn, registriosa nr XXX , üldpind on 12,10 m2, mille väärtus on 20 500 eurot. Kohustused: - võlgnevus Swedbank AS-i ees summas 0,19 eurot; - SEB Pank AS teenustasu võlgnevus summas 5,79 eurot seisuga 15.10.2015; - Tallinna Vahekohtu 21.04.2014 otsuse nr 1624 alusel väljamõistetud võlgnevus summas 269,73 eurot (sh viivis kuni põhinõude täitmiseni) Plusplus Capital AS kasuks ja kohtutäitur Kaire Põlts´i täitekulud seisuga 11.12.2015 (täiteasjas nr 025/2014/1307). Korteriomand, asukohaga Tallinnas Lasnamäe linnaosas, XXX (registriosa nr XXX ) kuulub ühisvara hulka pärandajale ja tema endisele abikaasale XXX ´le. XXXendine abikaasa XXX (XXX isa) on surnud

1. Vjatšeslav on tema ainuke poeg ja pärija. Käesoleval ajal algatas XXX pärimismenetluse ja on nõus müüma ülalnimetatud korteriomandi, kui avaldaja saab kohtu nõusoleku müügiks. Seoses sellega, et korteriomand kuulub ühisvara hulka, pärandaja XXXkorteriomandi osa on 50 % ehk 10 250 eurot. Pärandaja abikaasa XXX saab 1/6 kogu korteriomandist, poeg XXX saab 4/6 korteriomandist ja XXXsaab 1/6 korteriomandist. Ülaltoodust tulenevalt, XXX ´le kuulub 3 416,7 eurot korteriomandi väärtusest ehk 1/6 korteriomandist. Lahusvara hulka pärandajale kuuluvad võlgnevused ja vara: 3 2-16-7390 - võlgnevus Swedbank AS-i ees summas 0,19 eurot; - SEB Pank AS teenustasu võlgnevus summas 5,79 eurot seisuga 15.10.2015; - Tallinna Vahekohtu 21.04.2014 otsuse nr 1624 alusel väljamõistetud võlgnevus summas 269,73 eurot (sh viivis kuni põhinõude täitmiseni) Plusplus Capital AS kasuks ja kohtutäitur Kaire Põlts´i täitekulud seisuga 11.12.2015 (täiteasjas nr 025/2014/1307); - SEB Energiline Pensionifondi osakud (konto nr XXXXXXXXXXXXXXX) summas 1 072,44 eurot. Seega XXXülalnimetatud võlgnevuste ja varade osa on 1/3, pärandaja abikaasa XXX i osa 1/3 ning poja XXX osa on 1/
2. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut XXX´le kuuluva 1/6 mõttelise kaasomandiosa, aadressil XXX , Tallinn müümiseks. Pärandajal XXX ´l on jäänud võlad. Pärandaja võlgade kustutamiseks on avaldajal vaja rahalisi vahendeid, mis ta saab korteriomandi müügist. Teiseks, avaldaja hinnangul oleks korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXX hooldamine avaldajale liigselt kulukas. Avaldaja soovib nõusolekut ülaltoodud XXX´le kuuluva korteriomandi osa müügitulu kasutamiseks. Peale XXXvõlgade kustutamist soovib avaldaja ülejäänud müügitulu kanda XXXpangakontole, et kasutada XXXülalpidamiseks. Avaldaja leiab, et SEB Pensionifondi osakute realiseerimine ja saadud tulu kandmine XXXarveldusarvele tema koolituskulude ja igapäevaste kulude katmiseks on lapse huvides. Tallinna linn ja lapsele RÕA korras määratud esindaja toetasid avalduse rahuldamist osaliselt. Avaldusest ei selgu, et alaealine tegeleks mõne väga kuluka hobiga või milliste konkreetsete koolituskulude katmiseks XXX sooviks seda raha kasutada. XXXsaab igakuist peretoetust 50 eurot ja toitjakaotuspensioni 159,36 eurot ning XXX´il vanemana on kohustus oma tütart ülal pidada, selleks ei peaks kasutama pärandvarana saadud raha. Tallinna linna ja lapsele RÕA korras määratud esindaja toetasid korteri müügist ja pensionifondi osakute realiseerimisest saadud tulu arvelt pärandaja võlgade kustutamist, pärandvara nimekirja koostamise hetkel 269,73 eurot. Peale pärandaja võlgade kustutamist korteri müügist ja pensionifondi osakute realiseerimisest ülejäänud raha kantakse alaealise XXXpangakontole, paigutamisel teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmist enne pärandvara jagamist ei võimalda pärimisseaduse § 148 lg
3. Kaaspärijatele tekib pärandi avanemisel seaduse alusel sundühisus. Eeltoodu ei tähenda seda, et kaaspärijad peaksid PärS § 152 lg 1 alusel ilmtingimata nõudma pärandvara jagamist. Kui pärijatel ei ole pärandvara jagamise viisi osas eriarvamusi, siis on neil õigus ühiselt pärandvara käsutada. Olukorras, kus kaaspärijad on saavutanud kokkuleppe pärandvarasse kuuluva korteriomandi müümiseks, ei ole eelnev pärandvara jagamine vajalik. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse isa, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks lapse huvisid 4 2-16-7390 ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5