Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja oli süüdimõistetud maksukuriteos. Kohus ei hinnanud ka tõendeid, et OÜ Largohold ja Lintal Invest OÜ ei teinud 2011 kostjale mingeid väljamakseid. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jäid menetluskulud, arvestades hagi rahuldamise ulatust (17 895,26+90,78+1441,75), 7% ulatuses hageja kanda ja 93% ulatuses kostja kanda (
Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja menetluskulu enne viimast istungit 2577 eurot (k/m-ta), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot ja menetluskulud 03.09.2015 istungiga seoses vastavalt istungi kestvusele 150 eurot/h (k/m-ta). Kostja arvates oli hageja ajakulu 18,5 h liiga suur. Kuna ka kostja esindaja kulutas õigusteenuse osutamisele 25 h 50 min, olid hageja toimingud kooskõlas menetluse käiguga ja vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu oli mõistlik. Hagejale osutati õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (k/m-ta). Kohtu hinnangul oli tunnihinnana põhjendatud 120 eurot/h. Hageja põhjendatud õigusabikulu oli 2220 eurot (k/m-ta). Kostjalt tuli menetluskuluna välja mõista äriregistri väljavõtete tegemise kulu 6 eurot (k/m-ta)
Seega oli hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 3126 eurot (900+2220+6). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja menetluskulu õigusabikulu 3565 eurot (3105+460). Hageja ei nõustunud osaliselt kostja menetluskuludega. Kohus leidis, et kostja esindaja kulud 03.09.2015 istungiks ettevalmistamisega ja kliendiga kohtumisega 1 h 50 min esitati hilinemisega. Kuna 03.09.2015 istung kestis 1 h 25 min, ei olnud põhjendatud kostja istungil osalemise ajakulu 5 min. 15.06.2015 istungil kostja esindamine oli põhjendatud 45 min. Ülejäänud kostja toimingud olid kooskõlas menetluse käiguga ja vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu oli mõistlik. Seega oli kostja põhjendatud ajakulu 23 h 40 min. Õigusteenust osutati kostjale tunnihinnaga 115 eurot (k/m-ta), mis oli põhjendatud. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja põhjendatud õigusabikulu oli 1538 eurot 16 senti, põhjendatud ja vajalik menetluskulu 3265 eurot 80 senti. Võttes arvesse kulude jaotust, tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista 2907 eurot (3126x93%) ja hagejalt kostja kasuks 228 eurot 60 senti (3265,80x7%).
lg 1 kohaselt tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2678 eurot 40 senti (2907-228,60). Apellatsioonkaebus 4 4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kostja palub saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme ning eksis asjaolude ja tõendite hindamisel. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja ei ole hagejale laenu tagasi maksnud. Isegi rangemaid nõudeid täitma pidavatel äriühingutel on lubatud säilitada algdokumente elektroonilisel kujul. Oluline on, et laen tagastati ca 4 aastat tagasi ja hageja ei ole peale seda kostjaga suhelnud. Kuna kinnituskiri on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tulnuks maakohtul tuvastada, et kostja maksis laenu tagasi. Kohus tuvastas alusetult kinnituskirja võltsituse ja kohaldas ebaõigesti
Kinnituskirja failide erinevus on tingitud sellest, et e-toimikusse sisestamiseks tuli fail viia sobivasse formaati ja mahtu ning korduvalt ühelt andmekandjalt teisele edastada. Võltsitust tuvastada võimaldavat ekspertiisi ei korraldatud. Kohtul ja hagejal puudusid dokumendi hindamiseks eriteadmised. Kinnituskirja koostasid ja allkirjastasid ilmselt erinevaid inimesed, kasutades erinevaid kirjutusvahendeid. Ükski tõend ei ole laenu tagasimaksmist puudutavas osas vastuolus kostja vande all antud ütlustega. Kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole usutav, et kinnituskirja allkirjastanud R. V. ei oleks lasknud raamatupidamises kajastada kostja makstud laenu, on idealistlik. Samas jättis kohus tähelepanuta, et hageja ei esitanud oma kassaraamatu väljavõtteid, mistõttu võib kahtlustada puudusi hageja raamatupidamises. Kohtu seisukoht, et kostja ei tagastanud laenu sularahas, on põhjendamatu VÕS § 91 lg 1 esimese lause kontekstis. Mõistetamatu ja vastuoluline on kohtu järeldus, et kostja seletused laenu tagasi maksmise kohta seab kahtluse alla asjaolu, et kostja väitis alles menetluse käigus, et laen maksti tagasi. Kohus tuvastas ise, et enne hagimaterjalide kättesaamist ei saanud kostja hageja nõudest teada. Üllatav on kohtu seisukoht, et asjas omab tähendust, kas kostjal oli 26.08.2011 tagastatava laenu summa sularahas. Arusaamatu on, miks ei tõenda laenu tagasimaksmiseks kasutatud sularaha olemasolu kostja poolt vande all antud seletused selle saamise ja päritolu kohta. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et laenuleping oli tähtajatu. Kohus leidis alusetult ja vastuoluliselt, et kostja seletused laenulepingu tähtajalisuse osas ei ole usaldusväärsed. Eluliselt usutav ei ole, et kui äriühing annab juhuslikule füüsilisele isikule tähtajatut laenu, ei tunne ta laenu tagasimaksmise vastu ca 6 aastat huvi. Samuti on kahtlane, et hageja asus laenu tagasi küsima alles peale seda, kui R. V. suri. Hagejal puudus kohtusse pöördumisel nõue ja nõudeõigus kostja vastu. Kohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata. Üllatav on kohtu seisukoht, et hagis väljendati kaudselt soovi toimetada laenulepingu ülesütlemisavaldus kostjale kätte koos hagimaterjalidega. Sellega rikkus kohus
Samuti rikkus kohus
lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, jättes põhjendamata, millistel alustel on laenulepingu ülesütlemise avalduse hagimaterjalidega kättetoimetamine võimalik. Hageja soovis alles 29.06.2015 hagi alust muuta. Kuna kostja ja kohus hagi muutmisega ei nõustunud, on hagi aluseks väide, et hagi esitamisel oli laenuleping lõppenud ja laenu tagastamise tähtaeg saabunud. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejal puudus enne kohtusse pöördumist nõudeõigus kostja vastu, oleks pidanud
Erinevalt
lg-st 1 on kohus hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise asemel võrrelnud hageja esindaja ajakulu kostja omaga. Hagejal oli põhjendamatu 11.05.2015 analüüsida hagimaterjale ja kujundada nende suhtes õiguslik positsioon 1,6 h ulatuses. Kuna kostja puhul pidas kohus seoses 15.06.2015 istungi valmistumise ja osalemisega põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 2 h 5 min, peaks olema ka 5 hageja vastav kulu 2,4 h põhjendamatu. Äriregistri väljavõtete tegemisele kulunud 6 eurot (k/mta) oli mittevajalik kulu. Seoses kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega kohaldas kohus ebaõigesti
lg-t 1 ja luges alusetult põhjendamatuks kostja esindaja 1 h 50 min ulatuses ettevalmistuse 03.09.2015 istungiks.
lg 1 ei piira istungil osalemisega seonduvate menetluskulude nimekirja esitamist asjaoluga, kas nimekirja oli võimalik esitada enne istungit. Määrav on nende seotus istungil osalemisega. Istungiks ettevalmistumine seondub istungil osalemisega ning on põhjendatud ja vajalik. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Vastavalt
lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata intresside väljamõistmiseks ja
Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi kostja apellatsioonkaebuse alusel osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta
Apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning
Ringkonnakohus võtab
lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlus puudub selle üle, et hageja laenas kostjale 17 895 eurot 26 senti, millest hageja kandis 14.04.2009 kostja arveldusarvele üle 12 782 eurot 33 senti selgitusega „laenuleping 14.04.2009“ ja 03.12.2009 5112 eurot 93 senti selgitusega „laen“. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja maksis hagejale laenu tagasi ning kas laenuleping oli tähtajatu või tähtaegne. Lisaks leiab kostja, et hagejal puudus nõudeõigus kostja vastu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Maakohus asus õigesti seisukohale, et tõendatud ei ole kostja poolt hagejale laenu tagasimaksmine. Kostja väitel maksis ta hagejale 26.08.2011 sularahas laenu 17 895 eurot 26 senti tagasi. Laenu tagasi maksmist soovis kostja tõendada eelkõige 26.08.2011 hageja endise juhatuse liikme R. V-i (surnud 2014.a-l) poolt väidetavalt allkirjastatud kinnituskirja ärakirjaga (I kd, tl 59, 178) ning kostja vande all antud ütlustega (II kd, tl 4-22). Kolleegiumi hinnangul ei ole üksnes kinnituskirja ärakirjaga ja kostja vande all antud ütlustega piisavalt tõendatud laenu tagasimaksmine sularahas. 6 Kostja esitas 20.04.2015 maakohtule 26.08.2011 kinnituskirja ärakirja. Kuna kinnituskirja ärakirjal olev R. V-i allkiri oli sisuliselt loetamatu, palus maakohus 15.06.2015 istungil kostjal esitada kinnituskirja originaaldokument või põhistada asjaolusid, miks algdokumenti kohtule esitada ei saa. Kostja kinnituskirja originaali ei esitanud, kuid 25.06.2015 esitas ta sama kinnituskirja ärakirja uuesti kohtule loetaval kujul, põhjendades ärakirjade kvaliteedi erinevust sellega, et e-toimikusse sisestamiseks tuli fail viia sobivasse formaati ja mahtu ning korduvalt ühelt andmekandjalt teisele edastada, mis halvendas tõendi kvaliteeti. Kuivõrd e-toimikust nähtub, et nii 20.04.2015 kui ka 25.06.2015 on kinnituskirja ärakirja kohtu infosüsteemi üles laadinud kostja lepinguline esindaja ise, ei selgita see kahe kinnituskirja olulist kvaliteedierinevust, vaid pigem tekitab põhjendatud kahtlusi, et dokumenti on hilisemalt lubamatult töödeldud. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et kohtul ja hagejal puuduvad eriteadmised dokumendi võltsituse hindamiseks ning kuna seda tuvastada võimaldavat ekspertiisi ei ole korraldatud, ei ole kinnituskirja võltsitus tuvastatud. Samas ei nõustu kolleegium kostjaga, et laenu tagasimaksmine sularahas on tuvastatud üksnes sellega, et kostja on esitanud kinnituskirja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Originaaldokumendi esitamata jätmist põhistas kostja ajalise faktoriga – laen tagastati neli aastat tagasi ning mugavam on säilitada dokumente elektroonsel kujul. Kuigi kostjal füüsilise isikuna puudub dokumentide säilitamise kohustus, lasub kostjal praegusel juhul kohustus tõendada, et laen on hagejale sularahas tagasi makstud. Kostja tõendamiskoormist on menetlusosalistele selgitanud ka maakohus 15.06.2015 istungil (I kd, tl 171), sealhulgas tegi kohus kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja oleks saanud laenu sularahas tagasimaksmist tõendada lisaks vande all antud ütlustele ning 26.08.2011 kinnituskirjale, mis ei ole originaaldokument ja millel olev allkiri on antud hageja endise juhatuse liikme poolt, kes on surnud, ka muude asjakohaste tõenditega. Muuhulgas oleks kostja saanud tõendada sularaha olemasolu 2011 augustis. Kostja on vande all antud ütlustes väitnud, et kostja kogus sularaha laenu tagasimaksmiseks aja jooksul oma üürituludest, mis laekuvad kostja abikaasa pangakontole, ja töötasust, mis maksti kostja arvelduskontole (kd II, tl 14, 21). Seega saanuks kostja tõendada sellises ulatuses (17 895 eurot 26 senti) sularahas laenu tagasimaksmist ka oma abikaasa ja enda kontoväljavõtetega. Sularaha olemasolu tõendamata jätmine, tekitab kahtlust sellises suuruses laenu tagastamisel, millele vastaspool menetluses põhjendatult tähelepanu juhtis, väites, et võlg on tagastamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja teinud ringkonnakohtule usutavaks väidet nagu oleks laen 17 895 eurot 26 senti hagejale 26.08.2011 tagasimakstud sularahas. VÕS § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kostja kohustus on tõendada oma väidet laenulepingu tähtajalisuse kohta (
Maakohus tegi kostjale 15.06.2015 istungil ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid tõendamaks, et leping oli tähtajaline (I kd, tl 168). Kostja soovis laenulepingu tähtajalisust tõendada üksnes vande all antud ütlustega ning selgitas 03.09.2015 istungil, et laenu tagasimaksmine 2011 augustis lepiti kokku lepingut sõlmides. Kuivõrd suuline laenuleping oli sõlmitud kostja ja R. V.i vahel, kes on surnud, ei ole üksnes kostja vande all antud ütlustele tuginedes võimalik lugeda sõlmituks tähtajaline laenuleping. Ringkonnakohus leiab, et kostja vande all antud ütlustega pole piisavalt tõendatud, et suuline laenuleping sõlmiti tähtajalisena. 7 Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et hagejal puudus kohtusse pöördumisel nõue ja nõudeõigus kostja vastu. Riigikohus on 21.02.2012 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-171-11 p-s 13 selgitanud, et esitades lepingust taganemise tagajärgedest tuleneva hagi, pole välistatud taganemisavalduse esitamine ka kohtumenetluse ajal maakohtus. Praegusel juhul väljendub hagiavalduses tähtajatu laenulepingu alusel antud laenu tagastamiseks üheselt hageja selge tahe, et ta soovib taganeda kostja suhtes laenulepingust. Kostja pidi mõistliku isikuna aru saama, et hageja soovib taganeda laenulepingust ja soovib saadud laenu tagastamist. Seoses kostja etteheidetega maakohtule menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus jättis õigesti
lg 1 alusel menetluskulud, arvestades hagi rahuldamise ulatust, 7% ulatuses hageja kanda ja 93% ulatuses kostja kanda. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Menetlusosalisel on õigus valida ise endale lepinguline esindaja ja lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel tuleb lähtuda konkreetsest esindussuhtest ja tekkinud kuludest. Maakohus on hageja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu piisava põhjalikkusega analüüsinud ja apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt asja lahendamisel ja otsus on kooskõlas
Eespool käsitlemata kaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus kolleegiumi arvates asjakohases ulatuses vastanud ja ringkonnakohus maakohtu põhjenduste kordamist vajalikuks ei pea. Menetluskulud 7. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud
Apellatsioonimenetluses palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 2340 eurot (k/m-ta), sh lepingulise esindaja õigusabikulu 2325 eurot ja kantseleikulud 15 eurot. Hageja taotles, et kohus märgiks, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 15,5 h tunnitasuga 150 eurot (k/mta.) Hageja lepinguline esindaja on õigusabi osutamisel teinud järgmised toimingud: maakohtu otsuse analüüs, e-kirjad kliendiga – 0,7 h; apellatsioonkaebuse esialgne analüüs, kõned kliendiga seoses vastuapellatsioonkaebuse esitamise otstarbekusega, taotluse koostamine kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks – 1,2 h; e-kirjad kliendiga seoses kostja suhtes kriminaalmenetluse algatamisega, vastuse koostamine, täiendamine, komplekteerimine ja edastamine – 10,9 h, 10.03.2016 istungiks ettevalmistamine – 1,5 h, 10.03.2016 istungil osalemine – 1,2 h. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlusega apellatsiooniastmes. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite, milles leidis, et hageja kulud on põhjendamatult suured ning lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse analüüsiga ja kliendiga kirjavahetusega seonduv menetluskulu 0,7 h ulatuses põhjendatud ja vajalik, arvestades otsuse mahtu ja sisu. 8 Hageja menetluskuludest nähtuvalt kulus tal apellatsioonkaebusele vastamiseks koos kaebuse analüüsiga, kliendiga suhtlemisega, taotluse esitamisega ja muude toimingutega kokku 12,1 h. Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud toimingutega seonduv ajakulu õigusabile on põhjendatud ja vajalik vastaspoolelt välja mõista 8 h ulatuses. Hageja vastus kostja kaebusele ei sisalda uusi väiteid ja asjaolusid ning kordab varem menetluses esitatud seisukohti. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvat ajakulu 1,5 h 10.03.2016 istungi ettevalmistamiseks peab ringkonnakohus samuti ülemäära suureks, arvestades, et hageja lepinguline esindaja ei ole menetluse kestel vahetunud ning käesolev vaidlus ei ole sedavõrd mahukas, mis õigustaks istungiks ettevalmistumist 1,5 h ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks 10.03.2016 istungiks ettevalmistumiseks 0,5 h. Hageja esindaja ringkonnakohtu istungil osalemise aeg 1,2 h on põhjendatud, arvestades istungi kestvust. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud menetluskulu ka hageja lepingulise esindaja kantseleikulu 15 eurot, kuivõrd tegemist on lepingulise esindaja vajaliku kuluga oma ülesannete täitmiseks, s.o menetluskulude nimekirja ja arvete kohtule paberkandjal 10.03.2016 istungil esitamiseks. Tutvunud menetluskulude nimekirjaga ja apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide mahu ja sisuga ning arvestades ringkonnakohtu istungi kestust, leiab ringkonnakohus, et menetluskulud hageja poolt taotletud mahus on eeltoodust tulenevalt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kuna hageja esindaja on vandeadvokaat, vastab tema õigusabi tunnihind 150 eurot ilma k/m-ta asja keerukusele ning ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on põhjendatud ja vajalik mõista kostjalt hageja apellatsioonimenetluse kulude hüvitiseks välja õigusabikulu ja kantseleikulu kokku 1575 eurot (150x10,4+15). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.