Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine 1. Jätta hageja menetluskuludest tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 44% kostja kanda ja 56% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda. 1. Välja mõista K L lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 143 (ükssada nelikümmend kolm) eurot. 2. Välja mõista K L lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt alates antud kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.
Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagiavalduse kohaselt tulenes liitumis- ja telekommunikatsiooniteenuse tasu ning järelmaksu maksmise kohustus Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumis- ja järelmaksuga vara müügilepingust. Kostja kohustust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumis- ja järelmaksuga vara müügilepingute ning VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda liitumis- ja telekommunikatsiooniteenuse tasu ning järelmaksu, kokku 164,91 eurot, tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Kohus leiab, et liitumislepingu lisa osamaksetega vara müügilepingute lõikes 3 sätestatud leppetrahvi kokkulepe on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine ning käsitlustasu (70 eurot) nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16). Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja leppetrahvi (käsitlustasu) nõue on põhjendamatu, ei saa hageja leppetrahvilt viivist nõuda. - Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 2 2-16-106862 - - - - - annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust
Sellisel juhul ei pea kostja tasuma
§-s 142 sätestatud kautsjonit (vt Riigikohtu
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
Menetluskulud tuleb
Hagi rahuldatakse ligikaudu 43% ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 750 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja esindajakulu 625 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses. Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega leiab, et õigusabi tasu osas kuulub hageja taotlus rahuldamisele 200 euro osa, arvestades hageja nõuet, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka hagiga, kogu õigusteenus koosnebki vaid hagiavalduse koostamisest ning esitamisest. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega 325 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 44% kostja kanda ja 56% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 143 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.