KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-334 Haldusasi V.T.i kaebus Tallinna Vangla 10.02.2016 vaideo

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. V.T. (kaebaja) märkis 21.12.2015 kirjas Tallinna Vanglale, et pudrunorm on vähenenud ja palus selgitada, miks ei taga vangla gluteenivaba leiba.
2. Tallinna Vangla selgitas 19.01.2016 kaebajale, et toidukogused ei ole vähenenud ja vangla koostatud gluteenivabas menüüs ei ole leiba ega saia.
3. Kaebaja esitas vanglale 22.01.2016 vaide, taotledes vangla vastuse tühistamist.
4. Tallinna Vangla andis 01.02.2016 kirjaga nr 5-15/16/69-2 kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, paludes selgitada, kas vaide esitamise eesmärgiks on vaidlustada vangla toimingut gluteenivaba toidu pakkumisel.
5. Kaebaja teatas 03.02.2016 vanglale puuduste kõrvaldamise kirjas, et tal puuduvad vahendid gluteenivaba saia või leiva kauplusest ostmiseks.
6. Tallinna Vangla jättis 10.02.2016 vaideotsusega nr 5-15-/16/69-4 kaebaja 22.01.2016 vaide rahuldamata.
7. Kaebaja esitas 15.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et vangla ei anna talle leiba ega saia. Kaebaja palub tühistada Tallinna Vangla 10.02.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/69-
8. 3-16-334
9. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2016 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuse nõude sisu ja kohtusse pöördumise eesmärgi täpsustamiseks. Esitades kohtule üksnes taotluse vaideotsuse tühistamiseks, ei muuda see minevikus toimunut ja samuti ei kindlusta see tulevikus kaebajale vanglas suuremat toidukogust. Kaebaja on 22.02.2016 vanglast vabanenud ja seega jääks talle võimalus esitada üksnes tuvastamiskaebus. Kuna kohtule ei ole selgunud kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel, tuli kaebajal seda kohtule selgitada. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist. 10. Kohus edastas 10.03.2016 määruse samal kuupäeval kaebajale tema kaebuses märgitud uuel aadressil, s.o xxxxxxxx, kus rahvastikuregistri andmetel elab kaebaja ema (tl 12p ja 14). Viidatud aadressile ei õnnestunud postitöötajal 14.03.2016 kl 13.20 ja 18.03.2016 kl 12.55 saadetist kätte toimetada. Postitöötaja märkuse kohaselt ei ela adressaat osundatud aadressil ja seal elav isik ei ole nõus kättesaamist kinnitama. Täiendavalt märgib postitöötaja, et „Kuuldavasti elab xxxxxxxx, kuid sealt viis politsei ära „kogu kamba““ (tl 16). Järgnevalt edastas kohus 10.03.2016 määruse 21.04.2016 kaebajale aadressil xxxxxx, kuid juhataja sõnul kaebaja seal ei ela ja saadetis tagastati kohtule (tl 17p ja 18). Kohus saatis 10.03.2016 määruse 25.04.2016 kaebajale aadressil xxxxxx ja seda üritati kaebajale kätte toimetada 26.04.2016 kl 13.25 ning 02.05.2016 kl 13.00, kuid saadetis tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu kohtule märkega, et saaja ei viibinud kohal (tl 20). Kohus edastas 10.03.2016 määruse 23.05.2016 kaebaja rahvastikuregistri järgsel aadressil xxxxxxx ja seda üritati kaebajale kätte toimetada 26.05.2016 kl 11.10, kuid postitöötaja tagastas määruse kohtule märkega, et adressaat ei ela/asu aadressil ja postkast on ligipääsetamatu (tl 23). Kohus edastas 10.03.2016 määruse 23.05.2016 samuti aadressil xxxxxxx. Postitöötaja üritas määrust kaebajale kätte toimetada 27.05.2016 kl 13.45 ja 31.05.2016 kl 11.10, mil jättis selle saaja postkasti (tl 24). 11.

§ 1lg 3 ja § 72 lg 4 järgi kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 306-315 ja 319-

1. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks, ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Viidatud paragrahvi lg 2 järgi on eelkirjeldatud viisil kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda eluruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. TsMS § 326 lg 3 alusel märgitakse sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud juhul kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev. Posti väljastusteate (tl 24) ja saadetise teekonna jälgimise lehe alusel väljastati saadetis postkasti 31.05.
3. Kuivõrd kaebaja märgitud aadressil ei olnud võimalik kaebajat kätte saada ja kohaliku postitöötaja andmetel elas kaebaja hoopis xxxxxxx aadressil ning postitöötaja üritas viidatud aadressil kaebajale määrust kätte toimetada 3 erineval ajal ning jättis määruse postkasti 31.05.2016, siis tuleb lugeda, et halduskohtu 10.03.2016 määrus on kaebajale kätte toimetatud 31.05.
5. Kohus andis viidatud määruses kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Järelikult pidi kaebaja kõrvaldama 10.03.2016 määruses osundatud 2

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

16.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3