2-12-31574/70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp teatavaks 26.veebruar 2016 Tallinnas Kentmanni kohtumajas Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-12-31574 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja alternatiivselt hambaravi teenuste eest tasutud summa 3 278,66 euro tagastamise nõudes Hagi hind 12 000 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk ( e-post: vassili.koste@gmail.com);

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX e-post: XXX);

Kostja lepingulised esindajad: alates 20.05.2013 kuni 28.05.2015 vandeadvokaat Aleksander Vares (Advokaadibüroo Vares & Mõistlik, aadress Väike-Ameerika 8 , 10129 Tallinn, e-post: aleksander@abvm.ee) ja alates 26.05.2015 Ain Kabal ( e-post: ain.kabal@balticlaw.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg 19.10.2015 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja XXX, Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk, Kostja lepinguline esindaja Ain Kabal, Ekspert Anne Männik RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

4.

5.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suurus määrata kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Hagi asjaolud ja menetluse käik 1. XXX esitas 15.08.2012 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX ja selle juhatuse liikme XXX vastu solidaarselt varalise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot.

Hagi kohaselt pöördus hageja 2008 novembris OÜ XXX hambakliinikusse, kus talle osutati kuni detsembrini 2010 hulgaliselt (2008 aastal 3 korda, 2009 aastal 11 korda ja 2009 aastal 19 korda – kokku 33 korral) hambaraviteenuseid. Teenuste eest tasus hageja kostjale kokku ca 6000 eurot.

Kostja paigaldatud hambasild lagunes 13.03.2011 söömise käigus. 14.03.2011 pöördus hageja teisese arvamuse saamiseks XXXOÜ-sse, kus teostatud uuringute tulemusena selgus, et hageja hambaid raviti vale meetodiga ja osutatud teenus oli ebakvaliteetne.

Hageja tugines Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 758, 759, 762 ja 770 ning taotles tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel või alternatiivselt kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Kahju 10 000 eurot on kulu, mis hageja peab tegema teostatud ravis puuduste kõrvaldamiseks.

Hageja on juba asunud puudusi kõrvaldama ning on tasunud selle eest XXXOÜ-le 3 775 eurot (I kd, t lk 37) ning hiljem veel 1 140 eurot (I kd, t lk 171-174). Seejuures ravi jätkub. Kogu dr XXX kavandatud ravi on suunatud kostja ebakvaliteetse ravi tagajärgede kõrvaldamisele.

Tagaseljaotsus XXXOÜ suhtes jõustus kaja esitamata ja apellatsioonitähtaja möödumisel 25.05.2013 (v.t I kd, t lk 140: kostja juhatuse liige on saanud otsuse kätte 25.04.2013).

2 Hageja leidis, et kostjate süül on hageja kahe aasta jooksul talunud tugevat valu ning märkimisväärseid ebamugavusi igapäevases elus – kogu perekonna vaba raha kulus hambaarstidele, riigilõivude ja õigusabikulude peale. Hageja arvates võib õiglaseks hüvitiseks olla 10 000 – 20 000 eurot. Summa määramisel palub hageja arvestada ka kostjate hilisemat käitumist ja suhtumist hagejasse: kostjad on suhtunud hagejasse ükskõikselt ning ei ole ühtegi lahendust pakkunud (I kd, t lk 184-186).

Hageja pöördus kostja poole kvaliteetse hambaravi saamise eesmärgil kogu suu ulatuses. Edasi pakkus kostja hagejale raviplaani, mille raames hakkas ka tegutsema. Mingeid piiranguid hageja rahaliste võimaluste ega üldise tervisliku seisundi suhtes ei ole pooled arutanud.

Tehtud tööd vajavad (vajasid) ümbertegemist (II kd, t lk 156-167).

12.

01.04.2015 edastas kohus pooltele ekspertiisiakti ja palus seisukohta 7 pv jooksul.

Seisuga 28.04.2015 ei olnud pooled kohtule oma seisukohti esitanud. Kohus andis täiendava tähtaja 08.05.2015. Hageja esitas oma seisukohad 30.04.2015.

13.

19.05.2015 andis kohus veelkordse tähtaja 28.05.2015. Kostja esitas taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 04.06.2015, mille kohus rahuldas. 04.06.2015 esitas kostja uue taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 19.06.2015, taotledes ühtlasi tõendite välja nõudmist ning viidates uue komisjonilise ekspertiisi vajadusele.

14.

09.06.2015 kirjaga selgitas kohus, et kostja taotluse ei ole põhjendatud ja täiendavate ekspertiiside määramine käesolevas asjas ei ole võimalik – ekspertide otsimisele ja leidmisele 3 kulus kohtul terve aasta. Kohus andis kostjale viimase tähtaja kuni 15.06.2015. Kostja taotlusi ega seisukohti ei esitanud.

Kohtuistungil vähendas hageja ekspertiisiakti alusel oma nõuet - varalise kahju 10 000 euro asemel taotleb hageja 8 500 euro hüvitamist (III kd, t lk 42-43).

16.

XXXOÜ (endine ärinimi OÜ XXX, registrikood XXX) on kustutatud registrist .

Kostja vastuväited 17. Kostja vaidleb 20.05.2013 ja 26.05.2013 vastuses hagile vastu, kuna hageja nõue on põhjendamatu ja tõendamata (I kd, t lk 119-124, 132-136).

Kostja esitas hagile järgmised vastuväited:

Kostja tööle hinnangu andmisel ei ole arvestatud hageja üldist tervislikku seisundit (diagnoositud onkoloogiline haigus) ega fakti, et hageja suitsetas.

4 19.

06.11.2013 vastuses märkis kostja lisaks (II kd, t lk 14-21):

Kohtuotsuse põhjendused 20. Esmalt selgitab kohus nõude piire.

Hagi täiendamine 21. 17.09.2013 ja 14.10.2013 esitas hageja nõude täienduse kostjalt mittevaralise kahju kohtu määratud summas väljamõistmiseks. Hageja kordas seda ka 30.04.2015 menetlusdokumendis.

22.

06.11.2013 esitatud seisukohas märgib kostja, et tegemist on hagi muutmisega, millele kostja vastu väidab.

23.

Kohus leiab, et tegemist ei ole hagi muutmisega, vaid nõude laiendamisega, mida hageja saab teha sõltumata kostja vastuväitest. Kohus on 19.10.2014 istungil nõude menetlusse võtnud seda käsitledes ja kostja on saanud sellele esitada oma vastuväited. Pooled ei ole nõude menetlemist vaidlustanud ja kohus käsitleb otsuses muuhulgas hageja mittevaralise nõude asjaolusid ja otsustab selle nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle.

24.

Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: - - - Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, mis on tekkinud ebakvaliteetse hambaravi tõttu.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 1 kohaselt on hüvitatava kahju liikideks varaline ja mittevaraline kahju. Seega on kahju üldmõiste, mis hõlmab nii varalise, kui ka mittevaralise kahju. Täiendades oma nõuet mittevaralise kahju nõudega, on hageja lähtunud samast kahju põhjustanud sündmusest ning pelgalt laiendanud oma nõuet lisaks varalise kahju hüvitamisele ka mittevaralise kahju nõudega.

Kuna hagi täiendamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust, võib kohus TsMS § 464 lg 2 teise lause järgi teha need määrused suuliselt.

19.10.2014 kohtu korraldaval istungil on kohus esitatud nõudeid käsitlenud: varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja alternatiivsena raviteenuse eest 5 - tasutu tagastamise nõue. Seega on kohus selgelt määratlenud, milliseid hageja nõudeid kohus menetleb.

Hagejal on õigus eeldada, et kohus tema nõudeid menetleb, kuna nende vastuvõtmisest ei ole sõnaselgelt keeldutud ning pooled on saanud esitada vastuväiteid ja tõendeid kõigist hageja nõuetest lähtuvalt.

Alternatiivnõude esitamine ja nõude vähendamine 25.

14.03.2014 esitas hageja alternatiivse nõude kostja ebakvaliteetsete teenuste eest tasutud summa 3 278,66 eurot tagastamiseks. Kuigi hageja ei ole oma 30.04.2015 esitatud nõude sõnastuse täpsustuses (III kd, t lk 12-16) alternatiivnõuet enam märkinud, ei ole hageja sellest ka sõnaselgelt loobunud.

26.

Kui hageja esitab menetluses lisaks varem esitatud nõudele uue alternatiivse nõude, siis ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes. Hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega (vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-59-09 ja kohtuasjas nr 3-2-1-99-14).

19.10.2014 toimunud kohtu korraldaval istungil (protokoll lk 3) on kohus alternatiivse nõude menetlusse võtnud seda istungil käsitledes. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud.

27.

TsMS § 376 lg 4 kohaselt ei ole hagi muutmiseks põhinõude vähendamine. Seega on lubatav hageja poolt 19.10.2015 kohtuistungil nõude vähendamine. Lisaks on see kostja võimalikku kohustust kergendav.

28.

Seega menetleb kohus järgmisi hageja nõudeid: - Varalise kahju nõue 8 500 eurot;

Mittevaralise kahju nõue kohtu määratud suuruses;

Alternatiivsena kostjale raviteenuse eest tasutud 3 278,66 euro tagastamise nõue.

30.

Pooled ei vaidle hagi asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - - Patsiendikaardist nähtuvalt teostati hagejale OÜ XXX hambapolikliinikus dr XXX poolt hambaravi perioodil 21.11.2008 – 23.03.2011 (I kd, t lk 7-12).

Kostja täidetud patsiendikaardile on anamneesis märgitud, et 80% hageja hammastest olid puudustega (eemaldatud, surnud või haiged), hagejal on mitterahuldav suuhügieen ja diagnoositud onkoloogiline haigus (I kd, t lk 8).

XXX OÜ on hagejale väljastanud hambaravi eest kokku arveid summas 3 278,66 eurot (I kd, t lk 13-20).

Kostja paigaldatud hambasild lagunes 13.03.2011 ja hageja pöördus XXXOÜ poole.

Dr XXX koostas 2011 mais raviplaani diagnoosides järgmised ravi vajavad seisundid (I kd, t lk 21-28):

6 -

XXXOÜ dr XXX raviplaani alusel kalkuleeritud ravi maksumus on ligikaudu 10 000 eurot. (I kd, t lk 24).

XXXOÜ on kustutatud registrist 01.09.2015. Kostja oli XXXOÜ juhatuse liige ja osanik 2003 kuni 07.11.2012. Harju Maakohtu 17.04.2013 tagaseljaotsusega rahuldati ja mõisteti XXXOÜ-lt ja XXXsolidaarselt välja hageja kasuks kahju hüvitamiseks 10 000 eurot ja menetluskulude katteks 950 eurot. XXXOÜ suhtes on otsus jõustunud, kuid otsust ei ole täidetud (vt ka II kd, t lk 151).

34.

Kohus on tsiviilasja materjalide ja esitatud tõendite alusel tuvastanud veel alljärgneva: - Alates 16.05.2011 on hageja hambaid ravinud dr XXX (vt ka hambakaart I kd, t lk 35-36), raviplaan mai 2011, I kd, t lk 21-28) ning XXXOÜ 24.07.2012 õiendi (I kd, t lk 37) kohaselt on hagejale ajavahemikus 16.05.2011-20.01.2012 väljastatud arveid kokku 3 775 euro eest. 08.11.2012-28.05.2013 on hageja tasunud XXXOÜle veel täiendavalt 1 140 eurot (I kd, t lk 171-174). Kokku seega 4 915 eurot. - Dr XXX 28.03.2012 e-kirja (I kd, t lk 39) kohaselt on kogu raviplaani alusel läbi viidav ravi suunatud kostja teostatud ravis puuduste kõrvaldamisele.

7 35.

Kostja teenuse kvaliteedi kindlaks määramine on võimalik vaid eriteadmisi omavate isikute hinnangute ja arvamuste kaudu. Hambaravi ning proteesimine nõuavad nii teenuse osutajalt kui ka hindajalt kõrgetasemelisi meditsiinilisi eriteadmisi.

36.

Kohtule on kostja teenuste kvaliteedi kindlaksmääramiseks esitatud järgmised tõendid. - Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) 29.09.2011 protokolli nr 21 väljavõtte kohaselt (I kd, t lk 29-30) on päevakorra p 14 all arutatud hageja kaebust kostja osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi osas.

TKE hinnangu kohaselt on kostja teinud järgmisi ravivigu:

Eeltoodud põhjustel on EKI tunnistanud kostja teostatud ravi ebaadekvaatseks ning arstliku tegevuse häid ja tunnustatud tavasid eiravaks. Ravijuhtumi materjalid on edastatud Eesti Hambaarstide Liidule ja Terviseametile järelevalve teostamiseks. - Terviseameti 29.11.2011 järelevalvetoimingu kokkuvõtte kohaselt (I kd, t lk 31-33) tuvastati puudusi tervishoiuteenuse dokumenteerimise, hambaravikabineti sisseseade ja hambaravimaterjali kasutusaja kehtivuse osas, kuid kohtu hinnangul ei ole need puudused otseselt seotud hageja ravi kvaliteediga või hagejal kahju tekkimisega. Kostjale etteheidetav kahju põhjustanud raviteenus ei seisnenud dokumenteerimisvigades või kasutustähtaja ületanud hambaravi materjalide kasutamises. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on tegemist ravimist vajanud seisundite ravita jätmises (puudulik hambajuure ravi) ning fikseeritud restauratsioonide ebakvaliteetses valmistamises ja paigaldamises kasutades seejuures tugihammastena selleks kõlbmatuid või ravi vajavaid hambaid (vead proteesimisel). - Eesti Hambaarstide Liidu 18.05.2012 koosolekul vastu võetud otsuse kohaselt (I kd, t lk 34) on kostjal teadmised hambaravi ja proteesimise teenuse osutamiseks.

Osundatud dokument kinnitab kostja üldist pädevust hambaravis tegutsemiseks, kuid ei anna infot konkreetse hagejat puudutava ravijuhtumi kohta. - Kostja esitatud Slovakkias tegutseva stomatoloog XXX02.09.2013 arvamuse kohaselt (mis tugineb patsiendikaardile, röntgenpiltidele ja arvetele) on metallkeraamiliste proteeside paigaldamine üla- (D 15-17) ja alalõuale (D 47-44) eelneva 8 juureravita õige, sest korduv ravi oleks võinud põhjustada suuremaid tüsistusi (I kd, t lk 162). Kostja valis ratsionaalseima ja vähekuluka proteesimise meetodi.

Arvamuse andja hinnangul on ka 3 üksikut hambakrooni paigaldatud õigesti ning hammaste ekstraheerimine on olnud professionaalne.

Samas ei ole arvamuse andja patsiendi suuõõne ja hammaste seisundit vaadelnud.

Kohtul puudub võimalus kontrollida XXX pädevust ning arvamuse aluseks olnud materjale, kuivõrd neid ei ole arvamusele lisatud. Samuti ei veena kohut järelduste teatav ebaloogilisus: juhul, kui hammaste seisund oli sedavõrd halb, et täiendav juureravi oleks võinud põhjustada suuri tüsistusi, siis kuidas on sellises olukorras võimalik edukas proteesimine (?). - Ka teine kostja poolt esitatud arvamus - koostatud 02.09.2013 Vilniuses dr XXXpoolt (I kd, t lk 161) kinnitab, et täiendav juureravi proteesialustele hammastele (D 15-17 ja D 47-44) ei olnud võimalik nii kõrge hinna ja keerukuse kui ka madala edukuse tõttu. Hammaste eemaldamisega ei olnud patsient nõus ning implantaadi paigaldamine oli onkoloogilise haiguse tõttu vastunäidustatud.

Ka selle arvamuse puhul puudub kohtul võimalus kontrollida arvamuse andja isikut ja pädevust ning arvamuse aluseks olnud lähtematerjale. Lisaks on kohtu hinnangul küsimus selles, kas ravi peab lähtuma patsiendi soovist või diagnoosile vastavast adekvaatsest meditsiiniliselt parimast võimalikkusest.

37.

Harju Maakohtu 07.01.2015 määruse alusel läbi viidud ekspertiisi (ekspertiisiakt II kd, t lk 157 jj) teostas SA Tallinna Hambapolikliiniku hambaarstidest moodustatud spetsialistide grupp, kuhu kuulusid hambapolikliiniku juhatuse esimees XXX, ravi-ja kirurgiaosakonna juhataja XXX, ravi- ja ortodontiaosakonna juhataja XXX ja ravi-ja proteesiosakonna juhataja XXX. Nende isikud on tuvastatavad, pädevus kontrollitav ning nad on teadlikud eksperdi vastutusest (III kd, t lk 53-66).

Kohus peab oluliseks fakti, et arvamuse andmiseks on komisjon teostanud hageja suuõõne ja hammaste ülevaatuse (18.02.2015) ning ekspertiisi aluseks olnud materjalid on arvamusele lisatud tagades arvamuse sisu kontrollitavuse.

38.

Ekspertiis on tuvastanud järgmised ravi- ja diagnoosivead:

9

39.

Ekspertiis ei saanud anda hinnangut:

40.

Ekspertiis ei ole tuvastanud puudusi hammaste eemaldamises (D37-38, D16).

41.

Ekspertiis on tuvastanud, et kõik XXXOÜ poolt hagejale teostatud tööd olid suunatud ebakvaliteetsete tööde ümbertegemisele ning neid kulutusi oleks saanud vältida, kui kostja raviteenus oleks vastanud nõuetele. Kostja on aga töötanud raviplaanita ning ravinud ja proteesinud hageja hambaid viisil, mille teostus ei vasta üldistele hambaraviteaduse käesoleva aja nõuetele ega heale tavale, ei ole esteetiliselt korrektne ning tulemus on lühiajaline.

42.

Ekspertiis ei tuvastanud hagejal suitsetamissõltuvust ega sedavõrd halba suuhügieeni, et see oleks mõjutanud hammaste seisundit.

43.

Ekspertiis on tunnistanud kostja poolt hagejale ajavahemikus 21.11.200813.03.2011 teostatud hambaravi ebaadekvaatseks ja ebakvaliteetseks. Ekspertiisiaktis kirjeldatud ravivigade kõrvaldamine maksab SA Tõnismäe Hambapolikliiniku hinnakirja kohaselt orienteeruvalt 8 500 eurot.

10 44.

19.10.2015 kohtuistungil kinnitas ekspert Anne Männik ekspertiisiaktis esitatud arvamust ning vastas täpsustavatele küsimustele.

45.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja poolt hagejale ajavahemikus 21.11.200813.03.2011 teostatud hambaraviteenus ei vastanud üldistele hambaraviteaduse käesoleva aja nõuetele ega heale tavale, ei ole esteetiliselt korrektne ning tulemus on lühiajaline. Raviteenuse vead seisnesid ebaõiges diagnostikas (diagnoosid on hüplikud, ebajärjepidevad, osaliselt puudulikud, osaliselt puuduvad eelneva seisundi kirjeldused üldse ning ühel juhul ka otseselt vale diagnoos – D36 hambajuure kanal ei olnud resorbeerunud), väärate ravivõtete kasutamises ning nende ebakvaliteetsuses (ravi vajavad seisundid on jäetud tähelepanu ja ravita, mis on tinginud ulatuslikke kahjustusi – nt D26 hammas tuli lõpuks ekstraheerida, hamba täidised on asetatud ebakvaliteetselt, need ei ühti oma hambakoega, mis on põhjustanud parodondi kahjustusi, proteesimisel on kasutatud vääraid ravivõtteid – tugihammastena sobimatuid või ravimata hambaid ning asetatud sildproteesid on olnud ebakvaliteetsed. Selle tagajärjel ei ole proteesid püsinud ning kogu töö on tulnud ümber ja uuesti teha.

46.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Otsuse tegemisel otsustab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

Seega analüüsib kohus esmalt, kas poolte vahelist suhet on võimalik kvalifisteerida lepinguliseks suhteks.

48.

VÕS § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik osutama oma kutsetegevuses teisele isikule tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest.

49.

VÕS § 759 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega.

50.

VÕS § 758 lg 1 ja § 759 tuleneb, et juhul, kui patsient pöördub arsti poole ning arst asub teda läbi vaatama, nõustama ja ravima, siis ongi tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmitud.

Käesoleval juhul on hageja 21.11.2008 pöördunud kostja poole hammastele ravi saamiseks ja kostja on asunud tervishoiuteenust osutama kandes esmase visiidi andmed patsiendikaardile. Selle järgselt on kostja veel 33 korral osutanud kostjale tervishoiuteenust kuni 13.03.2011.

Leping lõppes 16.05.2011 VÕS § 772 lg 1 p 3 alusel, kui teenuse osutamise võttis üle dr XXX.

51.

Tervishoiuteenuse lepingust tulenevad arsti kohustused on sätestatud järgmiselt:

11 - - - VÕS § 762 kohaselt peab teenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada arstilt tavaliselt oodatava hoolega.

Vajaduse korral peab arst suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

VÕS § 766 lg 1 kohaselt peab arst patsienti teavitama läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest.

VÕS § 769 kohaselt peab arst tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama.

Eeltoodud sätetest patsiendi kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 773).

52.

Kohus on tuvastanud ja hageja on tõendanud, et kostja osutatud teenus ei vastanud hambaarstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal, kostja ei rakendanud ravi ordineerimisel vajalikku hoolt ega suunanud hagejat teise arsti juurde, kuigi seda oleks tulnud teha. Kostja pole tõendanud, et ta selgitas hagejale, et hageja võimalikud soovid ohustavad tema tervist ja ravi tulemuslikkust (sealhulgas proteeside püsivust ja säilimist).

Nii ekspertiisiakti, TKE protokolli väljavõtte, Hambaarstide Liidu pädevuskomisjoni erakorralise koosseisu koosoleku otsuse kui ka Terviseameti järelevalvetoimingu kokkuvõttega on tõendatud, et kostja ei ole hagejale tervishoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt dokumenteerinud.

Kohus on varasemalt otsuses märkinud, et dokumenteerimispuudused ei ole otseselt hagejale kahju tekitanud (vt p 42), kuid see on oluline poolte tõendamiskoormuse jagamise seisukohast ning seetõttu märgib kohus selle tuvastatud asjaoluna ära.

Kostja on rikkunud poolte vahel 21.11.2008 sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja selle tingimusi, mis tulenevad VÕS § 762, 766 lg 1 ja 769.

53.

VÕS § 758 lg 2 kohaselt teenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud hambaarst, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. (Solidaarvastutus VÕS § 137 lg 1 järgi) Seega vastutab kostja hageja ees solidaarselt koos tänaseks äriregistrist kustutatud XXXOÜ-ga ning hagejal on VÕS § 65 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist nii kostjalt ja XXXOÜ-lt koos kui ka eraldi igalt ühelt. Tsiviilasjas ei ole tõendatud, et XXXOÜ oleks hageja ees kahju hüvitamise kohustuse täitnud.

54.

VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab hambaarst üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

VÕS § 770 lg 3 kohaselt peab arsti vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.

Hageja on tõendanud ning kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud pooltevahelist tervishoiuteenuse osutamise lepingut diagnoosija ravivigadega ning 12 dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmisega. Dokumenteerimisvigade tõttu tulnuks kostjal tõendada, et tervishoiuteenus oli vigadeta ning lepingut ei rikutud (VÕS § 770 lg 3). Kostja seda teinud ei ole.

55.

Vastuseks kostja 08.09.2013 esitatud aegumise vastuväitele (I kd, t lk 158), mille kohaselt hageja nõue enne 15.08.2009 teostatud ravist tuleneva kahju hüvitamiseks on TsÜS § 150 lg 1 alusel aegunud, märgib kohus järgmist:

TsÜS § 150 lg 1 kohaselt algab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude 3-aastane aegumistähtaeg kulgema hetkest, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kostja poolt ravi osutamise ajal ei saanud ega võinud hageja teada, et kostja talle kahju tekitab.

Hageja sai kahju põhjustamisest teada kõige varasemalt 13.03.2011, mil kostja paigaldatud sild koos murdunud hambaga suust eemaldus. Sellest hetkest hakkas kulgema hagi aegumise tähtaeg ning hagi esitamise ajaks 15.08.2102 ei olnud see möödunud.

Kuid lisaks leiab kohus, et TsÜS § 150 lg 1 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuna poolte vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping. Sellest lepingust tulenevate nõuete aegumise osas on VÕS § 771 erisäte, mille kohaselt patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

Seega hageja nõue ei ole aegunud.

56.

VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

VÕS § 762 ja § 770 lg-st 1 tulenevalt peab hambaarst hüvitama patsiendile üldjuhul diagnoosija raviveast tingitud kahju.

Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja oleks pidanud arstiteaduse üldist taset arvestades ja tavalist hoolsust järgides ning ka tema piisavaid teadmisi arvestades (mida on Eesti Hambaarstide Liit kinnitanud, vt I kd, t lk 34) diagnoosima hagejal esinevad seisundid ja määrama õige ravi, saatma patsiendi pädeva eriarsti juurde ning mitte kasutama patsiendi soovitud ravivõtteid, kuna need ohustasid hageja tervise säilimist ning ravi kvaliteeti. Lisaks on kostja rikkunud patsiendi seisundite ja diagnooside jms dokumenteerimise nõudeid.

57.

Hagejale on tervishoiuteenuse rikkumise tõttu tekitatud otsene varaline kahju, mis seisneb selles, et kõik kostja poolt teostatud tööd (välja arvatud hammaste ekstraheerimine) tuleb ümber teha – kostja ravis tasu eest hageja hambaid 3 aastat. Selle järgselt kulutas hageja veel vähemalt 3 aastat, et lasta sama töö tasu eest uuesti teha. Seejuures oli ravivigade tõttu tekkinud täiendavaid põletikke ja hammaste ümbruse kudede kahjustusi.

58.

Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline.

Mittevaraline kahju on VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilised ja hingelised kannatused.

13 VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

Ülaltoodu kohaselt saab üldjuhul patsient nõuda tervishoiuteenuse osutajalt mõistlikku rahasummat, hüvitamaks talle diagnoosi- või raviveaga kaasnenud füüsiline ja hingeline valu ning kannatused kui mittevaraline kahju. Sellise kahju hüvitamist on ka hageja nõudnud ning palunud kohtul määrata mõistliku hüvitise.

59.

Kohtu hinnangul esineb VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või ravivigade ja hageja kahju vahel – kui kostja oleks kohe õiged ravivõtted tarvitusele võtnud, poleks hageja pidanud kaks korda pikema aja jooksul ning aina suurenevate kulude taustal üle elama ebameeldivusi ja valu, mida põhjustab pikaajaline hammaste proteesimine ja ravi ning ümberravi (s.o silla eraldumine ja nö hambutuks jäämine, kannatused täiendavate protseduuride ja ümbertegemise tõttu, mis on muuhulgas valulikud jne), st ilma kostja veata ei oleks hagejal füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi kui mittevaralist kahju tekkinud.

60.

VÕS § 770 lg 4 järgi eeldatakse diagnoosi- või ravivea korral patsiendil terviserikke tekkimisel, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, et kahju tekkis vea tagajärjel.

Kostja ei ole vastupidist tõendanud, kuigi VÕS § 770 lg 3 ning dokumenteerimiskohustuse rikkumise tõttu, pidi kostja seda tegema.

61.

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi eeldatakse kohustuse rikkumise mittevabandatavust. Sellest sättest tulenevalt eeldatakse ka lepingut rikkunud isiku süüd.

Seega kuna hageja tõendas, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja põhjustas sellega hagejale nii varalise kui ka mittevaralise kahju, pidi kostja selleks, et vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, tõendama, et ta ei olnud lepingu rikkumises süüdi. Kostja seda asjaolu tõendanud ei ole.

62.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja vastutab hagejal tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest. Kuna kohus kvalifitseeris poolevahelise õigussuhte tervishoiuteenuse osutamise lepinguks ning leidis, et kostja vastutab hagejale põhjustatud kahju eest, siis ei käsitle kohus hageja alternatiivsena esitatud nõudeid ja nõude aluseid.

63.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Hammaste (ebakvaliteetse) ravi eest kohustus hageja tasuma äriregistrist kustutatud XXXOÜle 3 278,66 eurot ning ebakvaliteetse ravi ümbertegemise eest on hageja tasunud XXXOÜ-le 4 915 eurot. Ekspertiisi kohaselt kulub tuvastatud ravivigade ümbertegemisele minimaalselt 8 500 eurot.

VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

14 Kui kostja poleks tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud, siis oleks hagejal tulnud maksta suuõõne ja hammaste ravi eest nagu hageja on seda XXXOÜ-le (kustutatud) teinud.

Hageja varaliseks kahjuks on see, et osutatud teenuse ümber tegemiseks peab ta teist korda maksma sama töö eest. Seisuga 28.05.2013 oli hageja ebaõige ravi tagajärgede likvideerimise eest tasunud kokku 4 915 eurot.

Ekspertiisiakti kohaselt kulub kõigi kostja ravivigade kõrvaldamisele kokku 8 500 eurot. Kui kostja poleks lepingut rikkunud, siis hageja seda kulu kandma ei peaks.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude varalise kahju hüvitamiseks 8 500 eurot.

64.

Kohus loeb usutavaks, et hagejale on põhjustanud vigaselt valmistatud ja paigaldatud proteeside suust ära tulemine kannatusi nii esteetilises kui füüsilises mõttes: kuni silla-aluste hammaste ravi lõppemiseni, pidi hageja olema ajutiselt ilma hammasteta või ajutiste proteesidega, mis aga ei ole nii loomulikud ega vastupidavad. Lisaks on ravi pikaajaline ning järjepidev ega võimalda tavapärast elukorraldust. Ka on juureravi jms siiski ebameeldiv ja sageli valuline protseduur. Hageja on välja toonud ka selle, et hambaraviga seotud kulutused kasvasid üle pere võimaluste, mis omakorda halvendas hageja elukvaliteeti.

Eeltoodu alusel tuleb kohtu hinnangul rahuldada ka hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus määrab mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 2000 eurot. Kohus arvestab hüvitise määramisel sellega, et kostja ei ole 5 aasta jooksul teinud midagi hageja olukorra parandamiseks või tekitatud kahju heastamiseks, kuid samas võis kahju tekkimisele kaasa aidata ka kostja liigne püüdlus hageja soovidele (mis ei olnud meditsiini võimalikkusega kooskõlas) vastu tulla.

65.

Kostja on palunud VÕS § 139-140 alusel vähendada kahjuhüvitist 1 euroni, kuna ravi on andnud tagasilööke hageja tervisliku seisundi iseärasuste tagajärjel või õnnetusjuhtumi tõttu.

Kohus ei ole tsiviilasja materjalide ja ekspertide arvamuste alusel tuvastanud, et hageja tervis oleks takistanud hammaste seisundi õiget diagnoosimist ja ravi ning proteesimist. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et kostja paigaldatud protees eemaldus hageja suust hageja tervisliku seisundi või muude asjaolude, kui ravivea tõttu. Kohtu ette ei ole toodud ka tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on saanud hambaravihüvitist.

Menetluskulud 66. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

15 Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.