Obsah (11)

§ 113§ 108§ 2§ 14§ 9§ 23§ 29§ 11§ 76§ 100§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12761 Tsiviilasi AS XXX

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevusest (13 201,20 eurolt) iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud XXX kanda.
2. Välja mõista XXXAS´i XXX menetluskulu summas 1 650 eurot (s.o riigilõiv summas 650 eurot ja esindaja kulud 1 000 eurot) AS´i XXX kasuks.
3. Välja mõista XXXviivis menetluskuludelt (1 650 eurolt)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (Ts

MS § 177 lg 4) AS´i XXX kasuks.

1. XXXkohustub menetluskulud tasuma Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole EE222200221015269783, viitenumbriga
2. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
3. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-12761 AS XXX hagis XXX vastu põhivõlgnevuse summas 13 201,20 eurot ning viiviste saamiseks. Hageja on arvestanud viiviseid

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määraga alates arvete nr 21214, 21267 ja 21552 tasumise tähtaegadele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 27.08.2015 kokku summas 425,80 eurot ning nõuab samas määras viiviseid alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt kostja tellis hagejalt reklaamiteenust jaanuariks 2015 ja veebruariks 2015 ning poolte vahel sõlmiti suuline leping reklaamteenuse osutamiseks. Hageja osutas teenust jaanuaris 2015 vastavalt 16.01.2015 esitatud pakkumisele ning teenust veebruaris vastavalt 16.01.2015 ning 19.02.2015 esitatud pakkumistele. Hageja on kostjale 31.01.2015 esitanud arve nr 21214 summas 3 385,20 eurot maksetähtajaga 01.04.2015 ning 01.02.2015 arve nr 21267 summas 8 616 eurot maksetähtajaga 02.04.2015 ning 27.02.2015 arve nr 21552 summas 1 200 eurot maksetähtajaga 29.03.

1. Arved on tasumata. Kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud ega pretensiooni esitanud. Kostjal ei eksisteeri hageja nõudega tasaarvestatavat nõuet. Kostja vastuväited
2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja peaks olema AS XXX, kuna kostja esindaja on suhelnud isikuga, kes töötab XXX AS´is arendusjuhina. Tõendamata on, et poolte vahel on sõlmitud allkirjastatud kokkulepe reklaamteenuse osutamiseks. Hageja on tekitanud kostja kohta eksitavate ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega kostjale mittevaralise kahju erakonna maine kahjustamisega avalikkuse ees ning kostja on pöördunud hagiga kohtu poole tsiviilasjas nr 2-15-
3. Nimetatud tsiviilasjas kostja mittevaralise kahju hüvitise nõue hageja vastu summas 150 000 eurot ja käesolevas tsiviilasjas hageja nõue kostja vastu on tasaarvestavad ning kostja palub need nõuded tasaarvestada. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5. Esmalt lahendab kohus kostja vastuväite hageja kohta. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale hageja poolt ja õigeks hagejaks oleks pidanud olema AS XXX, kuna pole tõendatud, et AS XXX, kelle töötajaga kostja kirjavahetust pidas, oleks hagejaga seotud. Kohus, tuginedes äriregistri elektroonilisele väljavõttele, on tuvastanud, et AS XXX on hageja endine ärinimi ning alates 09.07.2015 on AS XXX uueks ärinimeks AS XXX. Ärinime muutus ei muuda isiku õigusi ega kohustusi. Seega on hagiavaldus esitatud käesolevas tsiviilasjas õige hageja poolt.
6. Hageja põhinõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (

§ 108) arvete nr 21214, 21267 ning 21552 alusel kokku summas 13 201,20 eurot.

Hageja tugineb nõuet esitades asjaolule, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline leping teenuse osutamiseks ja leping on kehtiv. Hageja on esitanud 16.01.2015 ja 19.02.2015 kostja ettepanekute alusel teenuse osutamiseks pakkumised ning kostja on nende pakkumistega nõustunud, mistõttu hageja osutas nende pakkumiste alusel hagejale teenust. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb

§ 2lg 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1,3, § 100 ja § 101 lg 1.

Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Kostja on omaks võtnud, et poolte vahel toimus teenuse tellimisega seotud suhtlus e-kirja teel (tl 98). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on saatnud kostjale pakkumised teenuse osutamiseks jaanuaris 2015 ja veebruaris 2015 ning et hageja on teenust jaanuaris 2015 ning veebruaris 2015 osutanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on kostjale jaanuaris 2015 osutatud teenuse eest 31.01.2015 esitanud arve nr 21214 summas 3 385,20 eurot, maksetähtajaga 01.04.2015 ning arve on kostja poolt tasumata ning veebruaris 2015 osutatud teenuste eest 01.02.2015 arve nr 21267 summas 8 616 eurot maksetähtajaga 02.04.2015 ning arve on kostja poolt tasumata ning 27.02.2015 arve nr 21552 summas 1 200 eurot maksetähtajaga 29.03.2015 ning arve on kostja poolt tasumata. Kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud ega pretensiooni esitanud. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel eelnimetatud asjaolud tõendatuks. 6. Kostja leiab, et poolte vahel puudub kokkulepe, mille alusel oleks hagejal õigus nõuda arvete tasumist. Elektronkirjavahetus enne lepingu sõlmimist on käsitletav lepingueelsete läbirääkimistena

§ 14tähenduses.

Võlasuhe saab tekkida lepingust. Lepingu sõlmimise tõendamiseks on hageja kohtule hagiavalduse lisadena esitanud kostjale epostiga saadetud reklaamteenuse osutamise pakkumised (tl 7-13) ning kostja on 16.01.2015 ning 19.01.2015 andud pakkumistele e-posti kaudu saadetud kirjas nõusoleku oma esindaja Martin Helme kaudu (tl 7;11). Kohtu hinnangul nendelt nähtub, et hageja on e-posti kaudu kostjale pakkumised 16.01.2015 ja 19.02.2015 edastanud. Pakkumuste väljatrükkidelt (tl 9;13) nähtuvad kõik olulised lepingu tingimused, sh lepingu pooled, objekt, hind ning teenuse osutamise aeg. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kui kostja ei oleks hagejale avaldanud soovi teenuse osutamiseks, ei oleks hagejal olnud põhjust 16.01.2015 ja 19.02.2015 kostjale pakkumisi saata ega kostja esindajal neid kinnitada ning kui hageja oleks arved alusetult esitanud, oleks kostja pöördunud peale arve kättesaamist vastava vastuväitega hageja poole. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud ega pretensiooni esitanud.

§ 9

kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 9

lg 2 kohaselt kui pakkumusele nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui lepingupoolte vahelisest praktikast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

§ 23

lg 1 p 3 ja p 4 kohaselt lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (

§ 29lg 3).

Hinnates hageja poolt esitatud tõendeid ning faktilisi asjaolusid kogumis, asub kohus seisukohale, et hageja on teinud kostjale 16.01.2015 ning 19.02.2015 pakkumised ja saanud kostjalt samal päeval pakkumistele nõustumused ning pooled sõlmisid 16.01.2015 ning 19.02.2015 suulised lepingud teenuse osutamiseks.

§ 11

kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohtule ei ole teada poolte vahel 16.01.2015 ning 19.02.2015 sõlmitud lepingu kehtetuse asjaolusid, mistõttu on poolte vahel 16.01.2015 ning 19.02.2015 sõlmitud suulised lepingud teenuse osutamiseks kehtivad ja pooltele täitmiseks kohustuslikud.

§ 108

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 76

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 13 201,20 eurot. 7. Kostja on palunud teises tsiviilasjas nr 2-15-13629 kostja mittevaralise kahju hüvitise nõude hageja vastu tasaarvestada hageja käesoleva tsiviilasja nõudega kostja vastu. Hageja on seisukohal, et tegu ei ole samaliigiliste nõuetega ning hageja saab kostja nõudele esitada vastuväiteid.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestuseks esmalt oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja on tõendanud kohtule, et kostjal on kohustus tasuda hagejale arvetest nr 21214, 21267, 21552 tulenev võlgnevus, kuid kostja ei ole tõendanud kohtule, et kostjal oleks hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teostada. Kostja on esitanud hageja vastu teises tsiviilasjas nr 2-15-13629 nõude summas 150 000 eurot, kuid sellest ei piisa tasaarvestuse õiguse tekkimiseks, kuivõrd kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-15-13629 otsust teinud ning pole teada, kas hageja nõue rahuldatakse. Seetõttu ei ole kostja nõue sissenõutav.

§ 197

lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse tegemiseks vajalikuks eelduseks on, et mõlemal poolel peab olema teise poole vastu kehtiv ja sissenõutavaks muutunud nõue. Kui vastastikuseid nõudeid olemas ei ole, siis pole ka midagi võimalik tasaarvestada. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-15 leidnud, et

§ 197

lg 1 kohaselt ei saa tasaarvestuseks kasutada nõuet, mis ei ole sissenõutav (p 15). 8.

§ 113

lg 1 esimene ja teine lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud seaduses toodud määras alates arvete tasumise tähtpäevadele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 425,80 eurot ning edasi samas määras kuni kohustuse täitmiseni. Kohus mõistab välja viivised arvete tasumise tähtaegadele järgnevast päevast kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi alates 18.05.2016

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (13 201,20 eurot) kuni kohustuse täitmiseni. Alates 30.03.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni on seadusjärgseks viivisemääraks 8,05% aastas. Ajavahemikul 02.04.2015-17.05.2016, so 411 päeva eest on 3 385,20 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades arve nr 21214 viivis 306,58 eurot. Ajavahemikul 03.04.201517.05.2016, so 410 päeva eest on 8 616 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades arve nr 21267 viivis 778,4 eurot. Ajavahemikul 30.03.2015-17.05.2016, so 414 päeva eest on 1 200 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades arve nr 21552 viivis 109,47 eurot. Viivis ajavahemikul 30.03.2015-17.05.2016 arvete 21214, 21267 ja 21552 eest kokku on 1 194,45 eurot (306,58+778,4+109,47). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 1 194,45 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.05.2016 ning viivised põhivõlgnevuselt (13 201,20 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses toodud seadusest tulenevas viivisemääras alates 18.05.2016 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 19.04.2016 ja 09.05.2016 kohtule talle lepingulise esindaja poolt käesoleva tsiviilasja raames osutatud õigusteenuse aruande (menetluskulude nimekiri), milles on detailselt näidatud hageja lepingulise esindaja kulude kujunemise koosseis ja teostatud tööd (tl 116-118; 129-139). Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 000 eurot (käibemaksuta). Kostja on esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited, leides, et väljamõistetava menetluskulu suuruseks ei saa olla rohkem kui 500 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole märkinud, millised kulud on kohtumenetlusega seotud kulud ja millised kohtuvälised kulud. 27.08.2015 esitatud arves ei ole paljundamine ja komplekteerimine põhjendatud tunnihinnaga 86 eurot. Väljamõistmisele saab kuuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja poolt tsiviilasjas tasutud riigilõivu summas 650 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Menetluskulude nimekirjas olevad hageja esindaja tegevused on kõik käesoleva kohtumenetlusega seotud kulud. Kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks ühekordselt (27.08.2015) läbiviidud paljundamise ja komplekteerimise puhul on tegemist põhjendatud ja teenuse osutamiseks vajalike toimingutega ning tasu nende toimingute eest võib sisalduda teenuse tunnihinna sees. Lisaks on kostja leidnud, et hagiavaldus on lihtsakoeline ning ei võta kogenud juristil aega üle kahe töötunni. Sarnane seisukoht on kostjal ka hageja esindaja 15.10.2015, 14.12.2015 ja 08.02.2016 tööde osas, mis ajakulult sarnanesid hagiavalduse ajakulule. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-11 p-s 12 asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kohtu hinnangul käeolevas asjas osutatud õigusabi teenuse maht on põhjendatud, arvestades hageja esindaja poolt teostatud menetlustoiminguid ning kostja vastuväiteid, millede suhtes on hagejal olnud kirjalik vastamise kohustus. Kostja leiab, et hageja peaks esitama menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid, vastupidisel juhul võib menetlus käesolevas tsiviilasjas kesta veel vähemalt 6 kuud. Kohus märgib, et hageja on menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid (arved ja konto väljavõtted) kohtule esitanud (tl 132-139) ning kohus loeb hageja menetluskulu tasumise tõendatuks. Õigusabi osutamise eest esitatud arvet saab pidada piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (Riigikohtu lahend 3-2-1-154-15, p 11). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arvete alusel on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi tunnitasu 86 eurot (käibemaksuta) alusel. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud tegevused ajaliselt kokku 11 tundi ja 39 minutit on põhjendatud. Kohus peab käesolevas asjas põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraga 86 eurot (käibemaksuta) ning ka õigusabi teenuse kulu kokku 1 000 eurot (käibemaksuta). Hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 10 kuulub hageja lepingulise esindaja tasu hüvitamisele käibemaksuta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1 650 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud (tl 5;130-131). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised menetluskuludelt (1 650 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja on teinud taotluse tasuda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole EE222200221015269783, viitenumbriga 707386739. Kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik