Obsah (6)

§ 661§ 430§ 432§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7136 Tsiviilasi K J hagi R J vastu igakuise elatise väljam

§ 661lg 4 alusel.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Edastada määrus menetlusosalistele. 1 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Kompromisslepingu alusel menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hagiavaldus 04.05.
3. a esitas hageja K J (alaealine laps) seadusliku esindaja E J vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja R J vastu igakuise elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt maksab kostja hagejale elatist ebaregulaarselt. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas ning tagasiulatuvalt alates 04.05.
4. a ulatuses, mis jäi maksmata elatisraha miinimumsummast. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hageja selgelt väljendatud nõude esitamiseks tagasiulatuva elatise nõude osas ja hagiavalduses esitatud asjaolude täpsustamiseks. 24.05.
5. a esitas hageja hagiavalduse täiendavad põhjendused, milles palub tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 1150 eurot ning täpsustas hagi esitamise aluseks olevaid asjaolusid. Kompromissleping 04.08.
6. a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled (hagejat esindas seaduslik esindaja E J) alljärgneva kompromisslepingu:
7. Hageja loobub tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudest perioodi 01.05.2015-31.12.2015 eest.
8. Kostja kohustub tasuma hageja K J kasuks elatist alates 01.01.
9. a ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. ½ kuupalga alammäärast
10. aastal on 215 € kuus. Kostja kohustub elatist tasuma kuni hageja K J täisealiseks saamiseni *.
11. Kostja tasub elatise hageja seadusliku esindaja E J arveldusarvele nr * iga kuu
12. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
13. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.
14. Poole menetluskulud jätta poolte endi kanda.
15. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
16. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest

§ 661lg 4 alusel.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 2 Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poole kantud menetluskulu jääb menetluskulud kandnud poole enda kanda. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3