Obsah (5)

§ 67§ 37§ 38§ 63§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-16-818 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ********’i kaebus Viru Vangla 03.03.2016 k

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja teda karistati 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

1. ******** esitas 04.03.2016 Viru Vanglale vaide reg 07.03.2016 nr 6-12/48-1 (tl 10-10p) Viru Vangla 03.03.2016 käskkirja nr 6-3/265 kehtetuks tunnistamiseks. 1
2. Viru Vangla 04.04.2016 vaideotsusega nr 6-12/48-2 (tl 11-11p) jäeti ********’i 04.03.2016 vaie täies ulatuses rahuldamata.
3. 28.04.2016 saabus Tartu Halduskohtule ********’i kaebus Viru Vangla 03.03.2016 käskkirja nr 6-3/265 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane ja Viru Vangla on ebaõigesti kohaldanud seadust. Kaebaja ei ole 03.02.2016 rikkumisi toime pannud, kuna ta ei olnud võimeline töötama seoses terviseprobleemidega. Kaebajal olid väga tugevad neeruvalud, sisemine verejooks ja väga halb enesetunne. Vangla on jätnud arvestamata, et vangistusseaduse kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja hinnangul määratud karistus 30 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalselt karm karistus. Vastustaja vastuväited
4. 20.05.2016 esitas Viru Vangla vastuse kaebusele (tl 16-17), mille kohaselt vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
5. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumiste eest distsiplinaarkorras karistada. Vastavalt arst Elle Elbergi 28.10.2015 tõendile on ******** töövõimeline. Lisaks kontrollis 03.02.2016 kaebaja tervist ka medõde, kes samuti, arvestades kinnipeetava tervislikku seisundit, ei vabastanud teda tööst. Vastustajal ei ole põhjust kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Rikkumise osas on tervishoiutöötaja vahetult kinnipeetava poolt korralduse täitmise keeldumise järel hinnanud kinnipeetava terviseseisundit ning leidnud, et kinnipeetav oli töövõimeline. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja keeldus korralduse asuda tööle täitmisest mõjuva põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus tema distsiplinaarseks mõjutamiseks. Kaebaja väide, et tal olid väga tugevad valud ja väga halb enesetunne, ei ole eluliselt usutav. Nimelt kui inimesel on üheaegselt väga tugevad valud ja väga halb enesetunne, väljenduks see tema kehakeeles (kehahoiak, liigutused, jms) ja vanglaametnik oleks seda kindlasti märganud ning selleks ei ole vajalik meditsiiniline haridus. Vanglaametniku 03.02.2016 ettekandest ja meediku 03.02.3016 tõendist ei tulene, et kaebajal oleks olnud tervislikke probleeme, vastupidi, kaebaja hinnati töövõimeliseks. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja keeldus korralduse täitmisest mõjuva põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus tema distsiplinaarseks mõjutamiseks. Kaebaja järeldus sisemisele verejooksule põhineb asjaolul, et temale eelnevalt teostatud 18.01.2016 uriinianalüüsi vastuses oli märgitud, et uriinis olid verejäljed. Küll aga jätab kaebaja meelevaldselt tähelepanuta, et leid ei oma kliinilist tähendust ning ei vaja erakorralist sekkumist ega ravi. Eeltoodut on kaebajale korduvalt selgitatud. Kaebajale määratud kolmekümne päevane kartserikaristus on vastavuses toime pandud rikkumise raskusega. Vangla kontekstis on möödapääsmatu, et kinnipeetavad täidaksid üleüldise julgeoleku tagamiseks vastuvaidlematult ametnike korraldusi. Keeldumine korralduse täitmisest või põhjendamatusse vaidlusse asumine ametnikuga pärsib ühest küljest vangla tööd, teisalt aga võib kaasa tuua nö massiefektina kinnipeetavate üldise vastuhaku ametnikele ja kinnipidamisasutusele. Mõlemal juhul ohustatakse oluliselt nii ametnike kui ka teiste kinnipeetavate julgeolekut ning selline käitumine on lubamatu ja vangla reageerib sellistele juhtumitele tõsiselt. Karistuste määramisel on arvesse võetud mh ka seda, et kinnipeetaval olid kehtivad karistused sarnaste rikkumiste eest. Kohtu seisukoht 2
6. Kaebaja ******** on esitanud halduskohtule kaebuse Viru Vangla 03.03.2016 käskkirja nr 6-3/265 tühistamiseks ( tühistamiskaebus). Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav ******** süüdi

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises (03.02.2016 kella 9:39 ja 10:15 paiku ei allunud kinnipeetav ******** valvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana) ning teda karistati 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

1. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 23.11.2015 käskkirjaga nr 62/1782 määrati ******** tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab kinnipeetav päevas kuni 2 tundi ning ei või tõsta raskusi üle 5 kg alates 23.11.2015 kuni 23.02.2016 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Nimetatud käskkirja punktist 2 nähtuvalt on meditsiiniosakonna arst Elle Elberg teinud 17.07.2015 otsuse, mille kohaselt kinnipeetav ********’i tervislik seisund võimaldab teha tööd kuni 2 tundi päevas, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Kuna Viru Vangla 23.11.2015 käskkirja nr 6-2/1782 ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
2. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. 11.

§ 37

lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 38

lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. 12.

§ 37

lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

1. Kaebaja väitel ei ole ta 03.02.2016 rikkumisi toime pannud, kuna ta ei olnud võimeline töötama seoses terviseprobleemidega. Kaebajal olid väga tugevad neeruvalud, sisemine verejooks ja väga halb enesetunne. Vangla on jätnud arvestamata, et vangistusseaduse kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.
2. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja keeldus korralduse asuda tööle täitmisest mõjuva põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus tema distsiplinaarseks mõjutamiseks. Arsti otsuse kohaselt on ******** töövõimeline. Rikkumise osas on tervishoiutöötaja vahetult kinnipeetava poolt korralduse täitmise keeldumise järel hinnanud kinnipeetava terviseseisundit ning leidnud, et kinnipeetav oli töövõimeline.
3. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud seisukohale, et

§ 37

lg-s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust.

§ 37

lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.

§ 37lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks vastavalt

§ 37lõikele 3.

Kohtule esitatud meditsiiniosakonna 3 tõendist 03.02.2016 (tl 21) nähtuvalt Viru Vangla arst Elle Elberg’i hinnangu kohaselt on kinnipeetav ******** 03.02.2016 töövõimeline.

1. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Tööle määramise käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tööle määramine kooskõlastatud vangla meditsiiniosakonnaga ning vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab kinnipeetav päevas kuni 2 tundi, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg.
2. Viru Vangla teise üksuse valvur Kalju Kuldner’i 03.02.2016 ettekande nr 6-20/744-1 (tl 20) kohaselt 03.02.2016 kella 9:39 paiku ei allunud kinnipeetav ******** valvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana. Kinnipeetav põhjendas oma keeldumist seljavaluga. Kinnipeetav meediku poolt üle vaadatud ja tunnistatud töövõimeliseks. Pärast seda kella 10:15 ajal andis valvur uue korralduse asuda tööle, millest kinnipeetav keeldus. Kinnipeetavat teavitatud ettekande koostamisest ja antud võimalus esitada omapoolsed selgitused.
3. II üksuse inspektor-kontaktisik Häli Etti 05.02.2016 teatisest (tl 23p) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimisest ning ********’ile selgitati, et tal on õigus anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. 04.02.2016 (tl 22) on omapoolsed selgitused kaebaja ka esitanud.
4. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 20.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks.

1. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat 03.02.2016 rikkumise eest 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja hinnangul määratud karistus 30 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalselt karm karistus. Vastustaja märgib, et karistuste määramisel on arvesse võetud mh ka seda, et kinnipeetaval olid kehtivad karistused sarnaste rikkumiste eest. Kohtule esitatud tõendi „Kinnipeetava distsiplinaarkaristused“ (tl 24-24p) kohaselt on kaebajat korduvalt distsiplinaarkorras karistatud seoses kinnipeetava tööst keeldumisega ning määratud distsiplinaarkaristuseks 5-25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
2. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 23. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus 03.02.2016 ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud

§ 67

p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid.

Kohus tuvastas, et on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 23p), kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused (tl 22) menetluse käik on protokollitud (tl 18-19) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 30 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. 4

1. Halduskohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Halduskohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda.
2. Lähtudes eeltoodust jääb ******** kaebus Viru Vangla 03.03.2016 käskkirja nr 6-3/265 tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
3. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 20.04.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5