Obsah (6)

§ 67§ 37§ 38§ 63§ 64§ 52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-16-532 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ********’i kaebus Viru Vangla 28.12.2015 k

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete süülises rikkumises ning karistati 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega 4 (nelja) kuulise katseajaga (tl 10 jj).

1. ******** esitas 18.01.2016 Viru Vanglale vaide reg 18.01.2016 nr 6-12/16-1 (tl 8-8p) Viru Vangla 28.12.2015 käskkirja nr 6-3/1665-D kehtetuks tunnistamiseks.
2. Viru Vangla 17.02.2016 vaideotsusega nr 6-12/16-2 (tl 9) jäeti ********’i vaie täies ulatuses rahuldamata (tl 9). 1 Kaebuse põhjendused ja taotlus
3. 16.03.2016 saabus Tartu Halduskohtule ********’i kaebus Viru Vangla 28.12.2015 käskkirja nr 6-3/1665-D tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja süü antud rikkumises loeti tõendatuks meditsiiniõe Irina Pavlova 26.11.2015 välja antud tõendi põhjal. Viru Vangla tunnistab vaideotsuses, et antud õhtul meditsiiniõde ei sisenenud kaebaja kambrisse, rääkimata meditsiinilisest läbivaatusest. Tema hinnang põhineb eelarvamusel, et kinnipeetavad simuleerivad erinevaid haigusi, et pääseda koristustööst. Nimetatud probleemi kaebajaga ei saanud olla, kuna kaebaja on osalenud tööhõives juba 3 kuud ja antud tööpäev oli kaebaja jaoks üks viimasemaid. Kui kaebajat oleks 26.11.2015 põhjalikult läbi vaadatud, oleks avastatud sama diagnoos nagu eelmisel õhtul ja antud karistust poleks vaja olnud määrata. Kuna kaebaja seljavalud tugevnesid, palus kaebaja teha röntgeni seljast, mille põhjal diagnoositi seljavalu ja vildakselgsus. Sellised diagnoosid ei teki paari päevaga. Kaebajal on esinenud väga tõsiseid seljavalusid juba 2011 aastal. Alates eelmise aasta lõpust on kaebajale määratud valuvaigistid, mis ei leevenda seljavalu ja meditsiiniõde on käinud korduvalt tegemas valuvaigistavat süsti. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 28.12.2015 käskkiri nr 63/1665-D ning teha Viru Vanglale ettekirjutus analoogseteks juhtumiteks tulevikus, et meditsiiniõde vaataks kinnipeetava läbi reaalselt, kui selle hinnangu põhjal on plaanis kinnipeetavat karistada ( tl jj).
4. 14.06.2016 esitas kaebaja täiendava selgituse, milles selgitas oma haiguste lugu ja teatas, et on nüüd ravil vangla haiglas. Ta on võidelnud ligi pool aastat, et Viru Vangla meditsiiniosakond teda tõsiselt võtaks ja teda raviks, kuid osutatud raviteenus ei ole andnud tulemusi (tl 45 jj). Vastustaja vastuväited
5. 17.05.2016 kohtule esitatud Viru Vangla vastuses kaebusele (tl 29-30) vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. 26.11.2015 kontrollis kaebaja tervist medõde, kes lähtudes kinnipeetava tervislikust seisundist, ei vabastanud teda tööst. Vastustajal ei ole põhjust kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja keeldus korraldusele asuda tööle täitmisest mõjuva põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus tema distsiplinaarseks mõjutamiseks. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht
6. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 28.12.2015 käskkirja nr 6-3/1665-D tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks (tühistamis- ja kohustamiskaebus).
7. Vaidlustatud käskkirjaga karistati ********’i

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 (seitsmeks) ööpäevaks 4 (nelja) kuulise katseajaga.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 06.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1569 (tl 38p) määrati ******** tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 09.11.2015 kuni 08.01.2016 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Kuna Viru Vangla 06.10.2015 käskkirja nr 6-2/1569 ei 2 ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
2. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. 12.

§ 37

lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 38

lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. 13.

§ 37

lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. 14. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud seisukohale, et

§ 37

lg-s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust.

§ 37

lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.

§ 37lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

15. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks vastavalt

§ 37lõikele 3.

Kohtule esitatud Viru Vangla meditsiiniosakonna meditsiiniõe Irina Pavlova poolt välja antud tõendi 26.11.2015 (tl 15) kohaselt 26.11.2015 kell 21.20 sai ta kutse sektorisse tervisliku seisundi hindamiseks, kuna kaebaja ei läinud tööle. Kaebuseks seljavalu. Liikumine vaba, valu grimass puudub, vesteldes kinnipeetav naerab. Õhtuse loenduse ajal keeldus tableti võtmisest. Ravimid olemas. Ei näe põhjust tööst vabastamiseks.

1. Kaebaja väitel antud õhtul meditsiiniõde ei sisenenud kaebaja kambrisse, rääkimata meditsiinilisest läbivaatusest. Kaebaja leiab, et kui teda oleks 26.11.2015 põhjalikult läbi vaadatud, oleks avastatud sama diagnoos nagu eelmisel õhtul ja antud karistust poleks vaja olnud määrata.
2. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. 26.11.2015 hindas kaebaja tervislikku seisundit meedik ja tuvastas, et isik on võimeline töö korraldust täitma. Vastustaja on seisukohal, et meedikul ei olnud vajadust antud juhul kambrisse siseneda. Meedik vestles kaebajaga, mille käigus tuvastas, et kaebaja liikumine oli vaba, valu grimass puudus, vesteldes kinnipeetav naeris ning ei pidanud vajalikuks kaebaja tööst vabastamist. Eeltoodu näitab, et kaebaja tervislik seisund ei olnud selline, et meedik pidanuks ilmtingimata kambrisse sisenema.
3. Seega kohtu hinnangul poolte vahel puudub vaidlus selles, et 26.11.2015 meditsiiniõde ei sisenenud kambrisse, vaid vestles kaebajaga, mille käigus tuvastas, et kaebaja liikumine oli vaba, valu grimass puudus, vesteldes kinnipeetav naeris ning ei pidanud vajalikuks kaebaja tööst vabastamist. Samuti nähtub, et õhtuse loenduse ajal kaebaja keeldus tableti võtmisest. Ühtlasi meditsiiniõde tegi kindlaks, et ravimid on olemas. Tulenevalt eeltoodust meditsiinitöötaja ei näinud põhjust tööst vabastamiseks.
4. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Käesoleval 3 juhul on tõendatud, et meditsiiniõde vestles kaebajaga ning tema hinnangul puudus põhjus tööst vabastamiseks 26.11.
6. Kaebaja on kohtule esitanud Viru Vangla meditsiiniosakonna 29.02.2016 poolt väljastatud tõendi, mille kohaselt on kaebajal 01.02.2016 diagnoositud dorsalgia e seljavalu ja kaasnev skolioos e vildakselgsus.
7. Kohus möönab, et nimetatud diagnoos ei teki paari päevaga, kuid antud tõendist ei nähtu, et kaebaja ei saanud 26.11.2015 tervislikel põhjustel koristajana tööle asuda. Samuti nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et tähtsust ei oma asjaolu, kas kaebaja vabastati päev enne või päev pärast korralduse saamist tööst. Viru Vangla viienda üksuse valvur Vladislav Grabar’i 26.11.2015 ettekande nr 6-20/8688-1 (tl 14p) kohaselt 26.11.2015 kella 21:00 paiku ei allunud kinnipeetav ******** valvuri seaduslikule korraldusele asuda S4 eluosakonnas tööle koristajana. Kinnipeetav esitas kaebusi enda tervise kohta. Kohale tuli meditsiiniõde, kes ei vabastanud kinnipeetav ********’it töökohustuste täitmisest. Pärast med. ülevaatust andis valvur veelkord korralduse asuda tööle koristajana, kuid kinnipeetav korduvalt keeldus. Kinnipeetavat teavitatud ettekande koostamisest ja antud võimalus enda poolsete ütluste andmiseks.
8. Inspektor-kontaktisik Sandra Bork’i 02.12.2015 teatisest (tl 16p) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimisest ning ********’ile selgitati, et tal on õigus anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. 07.12.2015 (tl 17) on omapoolsed selgitused kaebaja ka esitanud.
9. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 24. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus 26.11.2015 ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud

§ 67

p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid.

Kohus tuvastas, et on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 16p), kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused (tl 17) menetluse käik on protokollitud (tl 12p-13p) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

1. Halduskohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Halduskohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. 4
2. Vastuseks kaebaja 14.06.2016 kaebuse täiendusele, kus kaebaja pole rahul vastustaja poolt osutatud raviteenusega, märgib halduskohus, et vangistusseaduse (

) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (

§ 52lg 2).

1. Riigikohtu erikogu
2. aprilli
3. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
4. detsembri
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja
6. detsembri
7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses.
8. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites.
9. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab

§ 52

lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja.

1. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Menetluskulud
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 12.04.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5