← Eesti

3-13-2261/35

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2016, Tallinn Haldusasja numb

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-2261 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Viva Elektroonika Pluss esitas 03.05.2013 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse vabastada aresti alt halduskohtu 03.07.2012 määrusega antud loa alusel arestitud OÜ Viva Elektroonika Pluss ettemaksukonto 252 162,77 euro suuruses summas, vabastada aresti alt halduskohtu 13.11.2012 määrusega antud loa alusel arestitud OÜ Viva Elektroonika Pluss ettemaksukonto 30 957,77 euro suuruses summas, tagastada need summad OÜ Viva Elektroonika Pluss pangakontole ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 2 alusel arvestada tagastusnõuete täitmisega viivitamise eest intressi ja kanda see OÜ Viva Elektroonika Pluss arvelduskontole. MTA jättis 15.05.2013 otsusega nr 12.2-3/4073-30-1 OÜ Viva Elektroonika Pluss 03.05.2013 taotluse rahuldamata. MTA vähendas 19.08.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/4076-33 AS-i Leventa poolt maksustamisperioodidel juuli 2011 kuni juuni 2012 deklareeritud sisendkäibemaksu summas 1 188 121,70 eurot, jättis rahuldamata mai 2012 tagastusnõude 76 859,77 eurot, nõudis tagasi AS-ile Leventa maksustamisperioodidel juuli 2011 kuni juuni 2012 tagastatud 1 044 946,87 eurot ning määras maksustamisperioodide november ja detsember 2011 ning mai ja juuni 2012 kohta käibemaksu 66 315,06 eurot. Maksuotsus tehti OÜ-le Viva Elektroonika Pluss (ühendav äriühing) kui AS-i Leventa (ühendatav äriühing) õigusjärglasele. OÜ Viva Elektroonika Pluss vaidlustas MTA 15.05.2013 otsuse nr 12.2-3/4073-30-1 (haldusasi nr 3-13-1110) ja 19.08.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4076-33 (haldusasi nr 3-13-1951) halduskohtus. Tallinna Halduskohus jättis 18.09.2013 otsusega haldusasjas nr 3-13-1110 ja 06.12.2013 otsusega haldusasjas nr 3-13-1951 OÜ Viva Elektroonika Pluss kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus liitis haldusasja nr 3-13-1951 haldusasjaga nr 3-
  2. Ringkonnakohus rahuldas 26.11.2014 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas haldusasjas nr 3-13-1951 tehtud halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebus MTA 19.08.2013 maksuotsuse tühistamiseks seoses transporditeenuse soetamise arvete alusel deklareeritud sisendkäibemaksuga. Riigikohus tegi 27.01.2016 haldusasjas nr 3-3-1-30-15 otsuse, millega jättis OÜ Viva Elektroonika Pluss kassatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldas MTA kassatsioonkaebuse osaliselt. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2014 otsuse osas, milles ringkonnakohus rahuldas osaliselt apellatsioonkaebuse ning tühistas osaliselt halduskohtu 06.12.2013 otsuse ja 19.08.2013 maksuotsuse. Riigikohus jättis jõusse halduskohtu 06.12.2013 otsuse haldusasjas nr 3-13-
  4. Maksu- ja Tolliamet tegi 25.09.2013 intressinõude nr 13-3/105731, milles nõudis OÜ-lt Viva Elektroonika Pluss 141 211,87 euro suuruse intressivõla tasumist 10 päeva jooksul. Intressinõude kohaselt on tegemist OÜ-ga Viva Elektroonika Pluss ühinenud AS-i Leventa intressivõlaga nende äriühingute ühinemise päeva (06.11.2012) seisuga. 2

(7)3-13-2261
  1. OÜ Viva Elektroonika Pluss esitas 25.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.09.2013 intressinõude nr 13-3/105731 tühistamiseks. 1) Intressinõue on nõuetekohaselt põhjendamata ning arusaamatu, kuna sellest ei selgu, kuidas on intressisumma arvutatud, sh kas tegemist on ainult AS-i Leventa intressidega või sisaldab intressinõue ka OÜ Viva Elektroonika Pluss võlalt arvestatud intresse ning kas intresside arvestamisel on arvesse võetud OÜ Viva Elektroonika Pluss enammakseid. 2) Intressinõudest ei nähtu, et intressiarvestuses oleks arvestatud intressidega, mida maksuhaldur peab tasuma AS-ile Leventa enammakstud maksusummade tähtaegselt tagastamata jätmise tõttu. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile
  2. aasta märtsi-, aprilli- ja juunikuu maksuarvestuses enammakstud maksusummade tagastusnõuded, mille maksuhaldur on aktsepteerinud, olles kandnud vastavad summad kaebaja ettemaksukontole, mis vastavas osas on Tallinna Halduskohtu 03.07.2012 määruses (haldusasi nr 3-12-1357) ja 13.11.2012 määruses (haldusasi nr 3-12-2373) antud lubade alusel maksuhalduri poolt arestitud. Maksuhaldur peab arvestama kaebaja kasuks intresse tähtaegselt tagastamata enammakstud maksusummadelt alates MKS § 106 lg-s 2 sätestatud tagastusnõude täitmise tähtpäevast. Intressi maksmise kohustust ei välista halduskohtu luba ettemaksukonto arestimiseks, sest ettemaksukonto arestimine ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. 3) Intressiarvestuse aluseks olev põhivõlg on määratud 19.08.2013 maksuotsusega, mis on kohtus vaidlustatud (haldusasi 3-13-1951). Kaebuse rahuldamise korral kuuluvad tühistamisele ka intressinõudes nõutud intressid. Intressi summa ei ole seega selge ning intressinõude esitamine on ennatlik. 4) MKS §-is 117 sätestatud intressimäär (0,06% päevas) on ebaproportsionaalselt kõrge ja seega vastuolus põhiseadusega. Maksuintressi eesmärkideks on kohustuse mitteõigeaegsest täitmisest saamata jäänud tulu hüvitamine ning maksumaksja motiveerimine riigi ees oma rahalisi kohustusi õigeaegselt täitma. Nende eesmärkide saavutamiseks oleks kohane maksuintresside määra muutmine kooskõlas rahaturul toimuvate muudatustega, sest kui maksuintressi määr ületab kordades rahaturu intresse, ei saa rääkida saamata jäänud tulu kompenseerimisest. Rahaturu intressid on langenud tasemele 3-5% aastas, maksuintressi määr aga on jäänud tasemele 21,9% aastas, ületades seega rahaturu intressimäära 500-800%. Selline intressimäär on karistusliku iseloomuga.
  3. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vaidlusalune intressinõue on nõuetekohaselt põhjendatud ning sisaldab kõiki MKS § 115 lg-s 3 nimetatud andmeid. Tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on jälgitav intressinõudele lisatud tabelist. Tabeli II veerust tuleneb üheselt, et tegemist on maksuotsusega korrigeeritud vastava maksustamisperioodi käibedeklaratsioonist tuleneva intressivõlaga. MKS § 119 lg 2 alusel arvestatavad intressivähendused kajastuvad intressinõudele lisatud tabeli VI veerus miinusmärgiga. 2) Intressinõudest nähtub üheselt, et see on esitatud seoses AS-i Leventa ühinemisega OÜ-ga Viva Elektroonika Pluss. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-st 4, MKS § 31 lg-st 1 ning §st 35 läks ühinemise tulemusel AS-i Leventa intressivõlg üle kaebajale. 3) Põhjendamatu on kaebaja etteheide, mis puudutab tagastusnõude täitmisega viivitamist. Intressinõue oli selle andmise hetkel igati õiguspärane ning ettemakseid on intressi arvestamisel võetud arvesse täpselt niivõrd, kuivõrd need olid haldusakti andmise seisuga kehtivad. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et intressi arvestamisel tuleks arvesse võtta ka pooleliolevaid kohtuvaidlusi. 3
(7)3-13-2261 4) Kaebaja seisukoht MKS §-s 117 sätestatud intressimäära ebaproportsionaalsuse kohta on spekulatiivne. Kaebaja ei ole esitanud mistahes tõendeid, mis annaks alust järeldada, et rahaturu intressid on langenud kaebuses märgitud tasemele. Isegi kui see nii on, ei anna see alust tunnistada MKS §-s 117 selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks. 5. Tallinna Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 11.02.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning 1) Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et intressinõue on arusaamatu. Intressinõudes, mille osaks on sellele lisatud intressiarvestuse tabel, on ära näidatud MKS § 115 lg-s 3 nõutud elemendid. Intressinõudele lisatud tabelist nähtub, milliste maksukohustuste täitmisega viivitamise eest on intresse arvestatud. Tabelina esitatud andmetest nähtuvad ka vastavate maksukohustuste lõikes põhivõla tasumised. Intressi on arvestatud, lähtudes konkreetse nõude saldost konkreetsel ajavahemikul, ning põhivõla tasumine kajastub intressiarvestuses seeläbi, et pärast põhivõla osalist tasumist on järgneval perioodil arvestatud intressi väiksemalt saldolt. Tasutud või tasaarvestatud põhivõla summaks on intressiarvestuse aluseks olevate põhivõla saldode vahe. Samamoodi on tabelis kajastatud ka see, millises ulatuses MKS § 119 lg 2 alusel intressi arvestatud ei ole. 2) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset etteheidet vaidlusalusele intressinõudele lisatud tabelisse kantud arvväärtuste kohta. Need arvväärtused kajastavad aga konkreetseid asjaolusid – konkreetse maksukohustuse võla saldot teatud hetkel, sellelt võlasaldolt arvestatud intressi suurust ning maksuhalduri poolt kaebajale tasumisele või tagastamisele kuuluvate summade suurust vastavatel perioodidel. Sisuliselt ei ole kaebaja seega ühelegi intressiarvestuse aluseks olevale asjaolule vastu vaielnud. Väär on kaebaja väide, et intressiarvestusest ei nähtu, kas või mil määral on maksuhaldur arvestanud kaebajale tasumisele kuuluvate intressidega. See, milliste kohustustega maksukohustuslase ees on maksuhaldur arvestanud, nähtub üheselt ja selgelt tabelis esitatud intressivähenduse ridadelt. Intressinõudest tuleneb üheselt, et tegemist on AS-i Leventa poolt tähtaegselt tasumata maksusummadelt arvestatud intressidega intressinõude lisaks olevas tabelis kajastatud maksuvõlgade tekkimisest kuni 06.11.2012 ehk kuni AS-i Leventa ja kaebaja ühinemiseni. 3) Vaidlust pole selles, et ühinemisel oli AS Leventa ühendatavaks ja OÜ Viva Elektroonika Pluss ühendavaks äriühinguks. ÄS § 391 lg-test 1, 3 ja 4 tuleneb, et sel moel toimunud äriühingute ühinemise korral tuleb ühendavat äriühingut käsitada ühendatava äriühingu õigusjärglasena. MKS § 35 kohaselt lähevad õigusjärglasele üle õiguseellase maksukohustused, sh MKS § 31 lg 1 p-s 5 nimetatud kohustus tasuda intress. Intressinõudes on viidatud sellele, et kaebajalt vaidlusaluse intressisumma nõudmise aluseks on AS Leventa ühinemine kaebajaga. Asjaolu, et intressinõudes ei ole viidatud õigusnormidele, milles sätestatakse ühendatava äriühingu intressi tasumise kohustuse üleminek ühendavale äriühingule, ei muuda intressinõuet õigusvastaseks. 4) Kaebaja väide, et intressinõudes esitatud summa (141 211,87 eurot) ei ühti selle lisaks olevast tabelist tulenevaga (141 213,20 eurot), on põhimõtteliselt õige, ent ka see ei tingi intressinõude tühistamist, arvestades, et kaebajalt nõutakse intresse väiksemas summas, kui on tabeli viimaste veergude kokkuliitmisel saadav summa. Kohtule nähtub, et maksuhaldur nõuab intresse vaid maksuvõlgadelt, mis on kindlaks määratud maksuotsusega ning intressinõude lisaks olevas tabelis on kaks asjassepuutumatut rida. 5) Põhjendamatu on kaebaja väide, et AS Leventa ja OÜ Viva Elektroonika Pluss ühinemise kande päeva seisuga ei olnud AS-il Leventa maksuvõlga. Vaidlusalusest intressinõudest nähtuvalt koosneb see maksuvõlg 18.09.2013 maksuotsusega kindlaksmääratud maksukohustustest. See, et kõnealune maksuotsus on tehtud pärast AS-i Leventa ja OÜ Viva Elektroonika Pluss ühinemist, ei anna alust väita, et AS-il Leventa ei olnud ühinemise ajal 4
(7)3-13-2261 tähtaegselt täitmata maksukohustusi. Maksuhalduri poolt tehtav maksuotsus ei loo maksukohustust, vaid sellega üksnes tuvastatakse maksukohustus. 6) Asjaolu, et kaebaja esitas 03.05.2013 maksuhaldurile intressinõude ning selle põhjendatus on poolte vahel vaidluse all kohtuasjas nr 3-13-1110, ei muuda käesolevas asjas vaidlustatud intressinõuet õigusvastaseks. Samuti ei takistanud vaidlusaluse intressinõude esitamist mingil moel see, et senini on kaebaja ja maksuhalduri vahel kohtus pooleli vaidlus 18.09.2013 maksuotsuse üle. Maksukorralduse seadusest ei tulene, et maksuhaldur võiks intressinõude esitada alles siis, kui kõik vaidlused intressinõudes kajastatud maksuvõlgade või samadel perioodidel maksuhalduri poolt maksukohustuslasele tasumisele või tagastamisele kuuluvate summade üle on lõppenud. Pooleliolevad vaidlused ei välista intressinõude esitamist, samuti ei mõjuta käesoleva intressinõude esitamine kuidagi kaebaja õigust nõuda maksuhaldurilt MKS §-s 116 nimetatud intresse. 18.09.2013 maksuotsusega on kaebaja maksuarvestust korrigeeritud ja tuvastatud, et kaebaja esitatud deklaratsioonides kajastatud tagastusnõuded ei olnud põhjendatud, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida ka õigust nõuda intresse enammakse kinnipidamisega viivitamise eest. 7) MKS §-s 117 sätestatud intressimäär ei ole ebaproportsionaalne. Motiveerimaks maksukohustuslast maksukohustuste õigeaegseks ja korrektseks täitmiseks ja katmaks maksu määramise ja sissenõudmisega kaasnevaid rahalisi kulutusi, peabki intress olema oluliselt suurem laenuturul kohaldatavatest intressimääradest. 0,06%-list päevaintressimäära ei saa pidada ebamõistlikult kõrgeks. Intressimäära suurus ei muuda seda karistuslikuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. OÜ Viva Elektroonika Pluss palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud HMS §-e 54 ja 56 ning MKS § 115 lg-t 3 ja §-i
  2. Intressinõue ei vasta MKS nõuetele, on arusaamatu ja motiveerimata. Kuna OÜ Viva Elektroonika Pluss ja AS Leventa on ühinenud, peab alates ühinemisest olema ka nõuete ja kohustuste arvestus ühine. Intressinõue on esitatud vaid AS Leventa võla osas ning see, kas intressinõudes on arvesse võetud ka OÜ Viva Elektroonika Pluss enammakseid, ei ole kontrollitav. Intressinõude lisa järgi välja arvutatav intressisumma ei ühti intressinõudes esitatud summaga. Kohus asus haldusakti maksuhalduri eest põhjendama. 2) Kohus leidis ebaõigesti, et pooleliolevad vaidlused ei mõjuta intressinõuet. Kuna maksuhaldur ei ole täitnud AS-i Leventa intressinõuet, mis tuleneb enammakse tagastamisega viivitamisest, ei ole maksuarvestuses kajastatud kõiki maksumaksja nõudeid ja kohustusi, mistõttu on intressiarvestus ebaõige. 3) Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et MKS §-s 117 sätestatud intressimäär 0,06% on põhiseadusega kooskõlas ega ole karistusliku iseloomuga.
  3. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. Kaebaja seisukoht, mille järgi peavad alates ühinemisest äriühingute nõuded ja kohustused olema ühendatud, mistõttu ei saa intressinõuet esitada vaid AS Leventa võla osas, ei põhine õiguslikul alusel. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, milline osa on intressiarvestusest välja jäänud ja mille põhjal väljajäänud osa moodustub. Kaebaja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtki konkreetset asjaolu, mis intressinõudes esitatud arvestuse õigsuse ümber lükkaks. 5
(7)3-13-2261 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Vaidlustatud intressinõude aluseks on AS-ile Leventa 19.08.2013 maksuotsusega määratud põhivõla tähtaegselt tasumata jätmine. Osa kaebaja vastuväidetest on seotud sellega, et maksuotsusega määratud maksusumma ning tagastusnõude täitmisest keeldumine on halduskohtus vaidlustatud, mistõttu ei saanud kaebaja arvates intressi summa nõude esitamise ajal veel selge olla. Sisulisi vastuväiteid põhivõlale kaebaja praeguses asjas esitanud ei ole. Arvestades, et Riigikohus jättis 27.01.2016 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-30-15 jõusse halduskohtu 06.12.2013 otsuse haldusasjas nr 3-13-1951, millega jäeti rahuldamata OÜ Viva Elektroonika Pluss kaebus 19.08.2013 maksuotsusele, ei saa enam olla vaidlust selles, et intressinõude aluseks olev põhivõlanõue on kehtiv. Halduskohus märkis õigesti, et maksuvõlg oli olemas ühinemise kande tegemise seisuga, sõltumata sellest, et maksukohustus määrati alles 19.08.2013 maksuotsusega. Nagu halduskohus õigesti leidis, siis asjaolu, et maksuotsuse õiguspärasuse ja enammakse tagastamise üle toimus vaidlus, ei olnud kaebajale maksuotsuse täitmisega viivitamisest tuleneva intressi tasumise nõude esitamisel takistuseks. Kui maksuotsus oleks tühistatud, oleks maksuhalduril tulnud maksuarvestust korrigeerida. Kuna aga 19.08.2013 maksuotsus jäi jõusse, on praeguseks selge, et tagastusnõue (mis tulenes maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisest) oli alusetu. Seda arvestades ei saanud kaebajal tekkida ka tagastusnõude täitmisega viivitamisest tulenevat intressi tasumise nõuet ega võimalust selle nõude läbi vähendada oma kohustust maksuhalduri ees.
  2. Intressinõudest nähtub, et selles on esitatud AS Leventa poolt tähtaegselt tasumata maksusummadelt arvestatud intressid kuni tema ühinemiseni kaebajaga. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kuna OÜ Viva Elektroonika Pluss ja AS Leventa on ühinenud, pidanuks intressinõudes arvestama ka kaebaja enammakseid. Kaebajal on õigus selles, et alates ühinemisest peab ühinenud ühingute nõuete ja kohustuste arvestus olema ühine, kuid ühinemine ei mõjuta siiski äriühingul enne ühinemist tekkinud kohustusi ja nõudeid. See, et maksuotsus ja intressinõue on koostatud pärast ühinemise kande tegemist, ei tähenda, et enne ühinemist kogunenud intresside arvestamisel peaks maksuhaldur võtma arvesse teise ühinenud äriühingu (s.o kaebaja) nõudeid ja kohustusi, sh vastava perioodi enammakseid. Seega on intressinõudes õigesti arvestatud vaid AS Leventa nõuete ja kohustustega ning ringkonnakohtule ei nähtu, et AS-il Leventa oli perioodil juuli 2011 kuni juuni 2012 enammakseid, millega intressinõudes arvestatud ei ole.
  3. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et intressinõue ei vasta MKS nõuetele, on arusaamatu ja motiveerimata. Intressinõudes sisalduvad kõik MKS § 115 lg-s 3 sätestatud elemendid: viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Intressinõudes on arvestatud MKS § 119 lg-s 2 sätestatuga ehk kui arvestussüsteemis oli maksukohustuslasel ettemaks, siis loeti, et võlg on ettemakse ulatuses kaetud ja intressi vastava summa ulatuses ei arvestatud (tabelis kajastatud intressivähendusena). Intressiarvestus on intressinõude lisaks oleva tabeli alusel kontrollitav. Asjaolu, et tabeli viimaste ridade kokkuliitmisel saadav summa on 1,33 euro võrra suurem kui kaebajalt intressinõudega nõutav summa, ei muuda intressiarvestust kontrollimatuks. Nagu halduskohus on selgitanud, on intressinõudest ja selle lisaks olevast tabelist võimalik välja lugeda, et intressi on arvestatud üksnes maksuvõlgadelt, mis on kindlaks määratud maksuotsusega, st arvestada tuleb üksnes ridasid, mille puhul on tulbas „Nõue“ märgitud „KMD/MO“, jättes kõrvale tabeli esimese 6

(7)3-13-2261 („KMS 08.2010“) ja viimase rea („TSD 08.2012“). Ehkki maksuhaldur oleks võinud segaduse vältimiseks seda asjaolu intressinõudes selgitada, ei ole tegemist sellise veaga, mis tingiks intressinõude tühistamise. Ringkonnakohus märgib, et kuna maksuvõla ja intressi arvestamise kohustus on ka maksukohustuslasel endal ning ta peab ise maksuvõla suuruse üle arvet pidama (MKS § 56 lg 2, § 88 lg 1 ja § 115 lg 1), siis mingisugune ebaselgus intressivõla kujunemisel ei saa üldjuhul olla maksuhalduri haldusakti tühistamise aluseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on asunud haldusakti maksuhalduri eest põhjendama. Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas leidnud, et kui maksuhalduri arvestus oli ebaselge, tuleb halduskohtul see ebaselgus kohtumenetluses kõrvaldada ja tuvastada tegelik intressivõlg või enammakse ning selle põhjal otsustada, kas vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased (13.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-03-5). Praeguses asjas on halduskohus üksnes andnud haldusaktist nähtuvale informatsioonile oma tõlgenduse ega ole sellega ületanud kohtu pädevust haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel.
  1. Halduskohus leidis põhjendatult, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär ei ole karistusliku iseloomuga ning on põhiseaduspärane. Ringkonnakohus jääb oma varasemas praktikas (20.12.2007 otsus haldusasjas nr 3-05-426, 12.01.2010 otsus haldusasjas 3-08-1466) esitatud seisukoha juurde, et intressimäär 0,06% on proportsionaalne ega ole vastuolus põhiseadusega. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et intressimäära suurus ei muuda maksuintressi karistuslikuks. Ringkonnakohus viitab, et Riigikohus keeldus asjas nr 3-3-1-9-00 maksumenetluses kohaldatava intressi puhul rakendamast karistusõiguslikku põhimõtet, s.o soodsama intressimäära tagasiulatuvast kohaldamisest. Ka õiguskantsler ei leidnud MKS §-de 115 ja § 117 põhiseaduspärasust kontrollides (25.10.2010 seisukoht nr 61/101688/1006216) vastuolu põhiseadusega, samuti ei pidanud õiguskantsler maksuintressi karistuslikuks meetmeks. Õiguskantsleri arvates viitab intressikohustuse mittekaristuslikule iseloomule ka asjaolu, et teatud juhtudel maksab intressi (maksukohustuslase poolt makstava intressiga samas määras) maksukohustuslasele riik (MKS § 116). Riigi suhtes ei saa aga karistusmenetlust läbi viia, sest riik on ise karistusvõimu teostaja. Ringkonnakohus nõustub õiguskantsleri seisukohaga.
  2. OÜ Viva Elektroonika Pluss apellatsiooniastme menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA apellatsiooniastme menetluskulud jäävad

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.