← Eesti

3-14-50027/74

Obsah (9)§ 7§ 3§ 95§ 26§55§ 27§ 75§ 126§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-50027 Haldusas

-st ei tulene maaomaniku subjektiivset õigust nõuda maa kasutamise otstarbe muutmist. Maakonnaplaneeringuga maakasutustingimusi ega kitsendusi ei kehtestata. Isegi kaebajate soovitud kujul maakonnaplaneeringu kehtestamise korral ei oleks kaebajatel õigust nõuda maa sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast tootmismaaks. Maakonnaplaneeringu eesmärk ei ole kaitsta kaebajate huve, vaid määrata avalikud huvid.

§ 7

lg 5 näeb ette, et maakonnaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtestatud üldplaneeringutega. Vaidlusalune teemaplaneering on Sauga valla üldplaneeringuga kooskõlas. Kaebajate eesmärki tuulepargi rajamiseks ei aita saavutada maakonnaplaneeringu tühistamine. Tuuleparki on võimalik rajada vaid siis, kui maakonnaplaneering selle ette näeks ja seejärel kavandataks detailplaneering kaebajate soovitud kujul. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ ja Pärnu maakonna teemaplaneering „Rail Baltic trassi koridori asukoha määramine“ planeeringulahendused paiknevad osaliselt või täies mahus kaebajate soovitud arendusaladel. Seega ei ole vaidlustatud teemaplaneeringu muutmisel kaebajate kinnistutele tuulikupargi rajamise võimalikkus tagatud. Teemaplaneering ei välista kaebajate kinnistutele üksiku tuulegeneraatori püstitamist. Teemaplaneeringu seletuskirja lk 4 selgitatakse, et teemaplaneering käsitleb tuuleparke ning üksiku elektrituuliku võib rajada detailplaneeringu alusel. 4. Tallinna Halduskohus jättis 04.04.2014 määrusega rahuldamata vastustaja ja Sauga valla taotlused kaebuste läbi vaatamata jätmiseks ning 24.09.2014 määrusega rahuldamata halduskohtu 04.07.2014 määrusega arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud Siseministeeriumi taotluse kaebuste läbi vaatamata jätmiseks. 5. Tallinna Halduskohus peatas 06.01.2015 määrusega asja menetluse. Ajal, mil menetlus oli peatatud, vahetus asja lahendanud kohtukoosseis. 3

(9)3-14-50027 6. Tallinna Halduskohus uuendas 18.01.2016 määrusega haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1), jättis Rahandusministeeriumi taotluse kaasatud haldusorgani asendamiseks läbi vaatamata (p 2), kõrvaldas menetlusest Siseministeeriumi ja kaasas arvamuse andmiseks menetlusse Rahandusministeeriumi (p 3) ja jättis kaebuse läbi vaatamata (p 4). Kaebajatel puudub kaebeõigus ning kaebus oleks ka kaebeõiguse olemasolul perspektiivitu. Kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaebuse tekstist nähtuvalt taotletakse vaidlustatud korralduse tühistamist tervikuna ning kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Planeeringut on kaebajatel võimalik vaidlustada vaid nende õigusi puudutavas, s.o nende kinnistuid puudutavas osas. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu vaidlustamiseks. Teemaplaneeringu eesmärgiks ei ole kaitsta kaebajate huvi seada oma maale hoonestusõigus tuulikupargi rajamise eesmärgil ja saada hoonestusõiguse tasu, vaid fikseerida olulise ruumilise mõjuga objektide võimalikud asukohad erinevates omavalitsustes. Maakonnaplaneeringuga antakse suunised üldplaneeringu koostamiseks, mitte ei seata siduvaid tingimusi kinnisomandile. Kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 3

lg 3 sätestas, et kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ja kitsendusi detailplaneeringu või üldplaneeringu alusel. Maakonnaplaneeringule seadusandja seesugust funktsiooni andnud ei olnud. Alates 01.07.2015 kehtiv

ei sätesta maakonnaplaneeringu vaidlustamise õigust. Tuulepargi rajamise aluseks saab olla kohaliku omavalitsuse tasandi eriplaneering, kui selle ehitise asukoht ei ole määratud üldplaneeringuga (

§ 95

, Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ § 1 p 4). Maakonnaplaneeringus tuuleenergeetika arendamise piirkondade määratlemine ei saa rikkuda kaebajate õigust kasutada ja käsutada oma vara. Kõigi kaebajate kinnisasjad on maatulundusmaa sihtotstarbega. Kõik maatulundusmaa kasutusotstarbed on realiseeritavad ka tuulegeneraatori püstitamiseta. Maatulundusmaa sihtotstarve ei võimalda kinnistule tuulegeneraatorit rajada. Maa sihtotstarbeline kasutamine ei saa seetõttu olla häiritud, kui sinna ei saa püstitada tuulegeneraatorit. Kaebajatel ei saanud olla hoonestusõiguse seadmise lepingutest tulenevalt õigustatud ootust elektrituulikute rajamiseks kaebajate kinnistutele. Nende lepingute sõlmimise ajal kehtis Sauga valla üldplaneering, millega ei ole Sauga valda tuulikuparke ega elektrituulikuid planeeritud. Ühegi kehtiva strateegilise planeerimisdokumendiga ei ole U. ega R. küla käsitatud perspektiivse tuulikupargi alana. Kõik hoonestusõiguse seadmise lepingud sõlmiti enne vaidlustatud teemaplaneeringu vastuvõtmist. Sauga valla üldplaneeringu, millega kavandati U., P., R. ja R. külades tuulikupargi rajamise võimalust, vastuvõtmine 25.09.2009 (planeeringu vastuvõtmine tunnistati kehtetuks 26.09.2013) ei loonud kaebajatele õigustatud ootust elektrituulikute rajamiseks kaebajate kinnistutele. Üldplaneeringu vastuvõtmine on planeerimismenetluse vaheetapp, mis ei loo sellisel kujul planeeringu kehtestamise õigustatud ootust. Teemaplaneering on Sauga valla kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-15-08 (p 18) leidnud, et planeeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Põhjendamine planeeringudokumentides võib olla piisav ega eelda põhjenduste täiendavat esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks saab olla ka 4

(9)3-14-50027 planeering, on kooskõlas HMS § 56 lg-s 1 sätestatuga. Arendusalade XXX, XXX ja XXX teemaplaneeringust väljajätmist on vaidlustatud korralduses ja planeeringu seletuskirjas piisavalt kaalutud ja põhjendatud. Korraldusest ilmneb, et arendusalade XXX, XXX ja XXX teemaplaneeringusse lisamist on kaalutud korduvalt, muu hulgas on kaalumisel arvestatud ka avalikkuse suurt vastuseisu viidatud alade määramise kohta. Analüüsiti kohalike omavalitsuste, maavalitsuse ja eskiislahendust tutvustavatel avalikel aruteludel tehtud ettepanekuid. Korraldusest nähtub, et planeeringulahendus tugineb KSH aruandele. Samuti nähtub korraldusest, et menetluses on muu hulgas arvesse võetud ka senist kogemust valmisehitatud tuuleparkide näol ja planeeringu kooskõlastajate poolt esitatud nõudeid. Korraldusest ilmnevad põhjendused, miks on arendusalade XXX, XXX ja XXX planeeringulahendusest väljajätmist peetud vajalikuks ning miks kujunes tuulikupargi kauguseks 1000 m elamutest ning 2000 m tiheasustusaladest. Ka planeeringu seletuskirjast ilmnevad kriteeriumid, millest on lähtutud alade sobivuse hindamisel. Planeeringu seletuskirja punktis 3.3.1 on määratletud tuuleenergeetika arendamise põhimõtted. Ühe põhimõttena on sätestatud, milliste eelduste esinemisel on planeeringu seletuskirja p 2.2.1 p-s 1 sätestatud reeglist erandina põhjendatud elektrituulikute paigutamine elamule lähemale kui 1000 m. Erandi tegemise võimalus ei muuda planeeringut sisutühjaks ja vastuoluliseks.
  1. J.J., P.J., R. H., V. S., V. S., J. S., M. S., H. L., A. V., P. U., P. V., A. V., R. G., M. K., OÜ Tava Mets ja OÜ Metsagrupp esitasid 02.02.2016 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Halduskohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES
  2. J.J., P.J., R. H., V. S., V. S., J. S., M. S., H. L., A. V., P. U., P. V., A. V., R. G., M. K., OÜ Tava Mets ja OÜ Metsagrupp paluvad määruskaebustes halduskohtu 18.01.2016 määruse p 4 tühistada ja saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Halduskohus on varem kahel korral asunud seisukohale, et kaebajatel on kaebeõigus. Asjaolud ei ole muutunud ja seetõttu ei olnud alust asuda kaebeõiguse küsimuses varasemate kohtulahenditega võrreldes vastupidisele seisukohale. Menetluse lõpetamise eeldused ei olnud asjaolude samaks jäämise tõttu täidetud. Kaebajatel ei olnud pärast teiste menetlusosaliste taotluste jätta kaebused läbi vaatamata lahendamist võimalik ette näha, et kohus tuleb omal algatusel sama küsimuse juurde tagasi. Kohus rikkus HKMS § 157 lg-s2 tulenevat kohustust anda menetlusosalistele võimalus avaldada oma seisukohti. Kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. Halduskohus eiras Riigikohtu praktikat (määrus asjas nr 3-3-1-26-14, 9), mille kohaselt tuleb kahtluse korral eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise õigus oli selgesõnaliselt ette nähtud kaebuse esitamise ajal kehtinud

§ 26lg-ga 1.

Maakonnaplaneeringu (teemaplaneeringu) kehtestamise otsuse vaidlustamise kaebeõigust subjektiivsete õiguste riive korral on jaatatud Riigikohtu määruses asjas nr 3-3-1-62-13. Alates 01.07.2015 kehtiv

ei kuulu praeguse vaidluse lahendamisel kohaldamisele. Sellest seadusest ei saa ka järeldada, et praegusel juhul kaebajatel kaebeõigust ei ole. 5

(9)3-14-50027 Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebus oleks perspektiivitu. Kaebuses on viidatud olulistele asjaoludele, mida planeerimismenetluses ei arvestatud ja haldusakti põhjenduste vastuolulisusele.
  1. Pärnu maavanem palub jätta määruskaebused rahuldamata ja jääb vastuses kaebusele toodud seisukohtade juurde. Kaebus pole esitatud avalikes huvides. Hoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimise ajal ei olnud kehtivate õigusaktide alusel ette nähtud tuulikuparkide rajamise võimalust kaebajate kinnistutele, mistõttu ei saanud kaebajatel olla tuulikute rajamiseks õigustatud ootust. Teemaplaneering ei sea ühtegi piirangut senise maakasutuse kohta. Kaebajatel on võimalik kasutada maad senisel sihtotstarbel. Teemaplaneeringus pole sätestatud absoluutset piirangut tuulikuparkide rajamiseks väljaspool tuuleenergeetika arendamise piirkondi. Teemaplaneeringus on antud võimalus seda muuta, kuid üksnes põhjendatud vajaduse korral (vt teemaplaneeringu seletuskirja peatükk 3.3.1, p 18). Sauga valla üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik teha Pärnu maavanemale ettepanek teemaplaneeringut muuta.
  2. Sauga vald palub jätta määruskaebused rahuldamata ja jääb varasemas seisukohas esitatud põhjenduste juurde. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaldamiseks ei pidanud esinema uusi asjaolusid. Alates 01.07.2015 kehtiv planeerimisseadus ei näe ette võimalust vaidlustada maakonnaplaneeringut subjektiivsete õiguste kaitseks. Vaidlustatud haldusakti tühistamine ei ole võimalik. Isegi kui kaebajatel selline võimalus oleks, oleks vastustajal võimalik kehtestada samasisuline teemaplaneering uuesti ning kaebajatel ei oleks õigust seda vaidlustada. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajatel on võimalik planeeringu kehtestamise otsust subjektiivsete õiguste kaitseks vaidlustada vaid nende õigusi puudutavas osas. Kohus asus õigesti seisukohale, et kaebusest ei selgu, kuidas rikutakse vaidlustatava korraldusega kaebajate õigusi nende kinnistutest väljapoole jäävas osas. Kaebajad oleks saanud teemaplaneeringu vaidlustada vaid konkreetselt oma kinnistut puudutavas osas.
  3. Rahandusministeerium palub jätta määruskaebused rahuldamata ja jääb oma varasema seisukoha juurde. Menetluse lõpetamine kaebeõiguse puudumise tõttu on võimalik igas menetlusstaadiumis. Kohtumäärus on põhjalikult motiveeritud. Isegi kui kohus rikkus HKMS § 157 lg-st 2 tulenevat nõuet anda menetlusosalistele võimalus avaldada oma seisukohti, ei too see kaasa halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebemenetluses on kaebajatel võimalik oma seisukohti esitada. Rahandusministeerium möönab, et halduskohtu seisukoht maakonnaplaneeringu vaidlustamisel kaebajate kaebeõiguse puudumise osas ei ole kooskõlas Riigikohtu määruse nr 3-3-1-62-13 seisukohaga, kuid märgib, et halduskohus tõi välja ka muid põhjuseid, miks kaebajatel puudub kaebeõigus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6
(9)3-14-50027
  1. HKMS § 11 lg 5 kohaselt juhul, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse üldjuhul asja algusest peale, kuid uus koosseis ei pea kõiki menetlustoiminguid tingimata kordama, kui pooled seda ei taotle. Riigikohus on märkinud, et sama sisuga TsMS § 20 lg 1 esimeses lauses sisaldub imperatiivne norm ning kohus ei saa kaaluda, kas asja menetluse jätkamine vahetunud kohtukoosseisuga on võimalik või mitte (vt 27.05.2010 otsus nr 3-3-1-3410, p 14). TsMS § 20 lg 1 ei takista menetlustoimingute kordamist, kui kohus peab seda vajalikuks (Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2009 määrus nr 3-09-545, p 11). Ringkonnakohus selgitas 28.11.2011 määruses asjas nr 3-08-601, et halduskohtunik, kellele asja menetlemine üle antakse, ei ole seotud varasema kohtukoosseisu poolt võetud seisukohtadega. Vastupidine ei oleks kooskõlas asja lahendava kohtuniku sõltumatuse põhimõttega (PS § 146 teine lause). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 15.06.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-20-15 (p 15), et määruskaebuse saab esitada küll määruse peale, millega kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, ent mitte määruse peale, millega kaebus menetlusse võetakse ja asutakse kaebust lahendama. Sellest seisukohast järeldub, et küsimust, kas kaebajatel kaebeõigus ilmselgelt puudub, ei lahendatud lõplikult halduskohtu 04.04.2014 ja 24.09.2014 määrustega. Selline siduvus ei olekski võimalik, sest asudes kaebust läbi vaatama, ei otsusta kohus lõplikult kaebeõiguse olemasolu üle. Seega ei takistanud halduskohtu 04.04.2014 ja 24.09.2014 määrused kaebuste läbi vaatamata jätmist.
  2. Riigikohtu halduskolleegium möönis 25.09.2008 otsuse nr 3-3-1-15-08 p 18 alap 1 viimases lauses võimalust tühistada planeering vaid mõne territoriaalse osa õigusvastasuse korral osaliselt. Riigikohus pidas võimalikuks planeering osaliselt tühistada ka asjas nr 3-3-1-63-10 (p 14). Arvestades planeeringu osalise tühistamise piirangut, on mõistetav kaebuse nõue tühistada teemaplaneering tervikuna – vastasel korral võiks tekkida olukord, kus kohtu seisukoht, et planeeringu osaline tühistamine ei ole selle terviklikkusest tulenevalt võimalik, tuleks kaebus jätta rahuldamata, sest taotletud ei ole selle tühistamist tervikuna. Kaebusest ega kaebajate menetlusdokumentidest ei nähtu aga, et kaebajad peaksid teemaplaneeringut õigusvastaseks ka osas, mis jääb väljapoole nende kinnistuid. Kohtule esitatud kaardimaterjal ja menetlusosaliste selgitused ei võimalda üheselt välja selgitada, kas kaebuse on esitanud kõik aladel XXX, XXX ja XXX paiknevate kinnisasjade omanikud või mitte. Vastustaja vastuses näidatud dokumendid ei ole vastuses viidatud veebilehtedel kättesaadavad ning ainsana alade XXX, XXX ja XXX piire näitavad kaardid (kaebuse lisa 6 lk 63, 66 ja 69) ei võimalda tuvastada, millised kinnisasjad neil aladel paiknevad. Küsimuse lahendamisel, kas kaebajad võivad nõuda teemaplaneeringu tühistamist vaid enda kinnistuid puudutavas osas või alade XXX, XXX ja XXX osas tervikuna, ei oma eeltoodu aga tähtsust. Halduskohus peab kaebust tõlgendama kaebajate tegelikust tahtest lähtudes (HKMS § 2 lg 4 ls 2). Kuna maakonnaplaneeringu tühistamine on võimalik vaid osaliselt, tuleks kaebuse nõuet nii ka mõista. Kui kaebajad siiski menetluse käigus taotlevad kogu teemaplaneeringu tühistamist, saaks kohus kaebuse tagastada põhjusel, et kaebajate õigusi ei riku teemaplaneering osas, mis jääb väljapoole kaebajate kinnistuid, vaid osaliselt, mitte tervikuna.
  3. Kaebeõiguse olemasolu ei sõltu sellest, millisel eesmärgil teemaplaneering kehtestati. Teemaplaneeringu lahendused on üldplaneeringu kehtestamisel siduvad ning üldplaneeringuga neist lahendustest kõrvalekaldumisel on vajalik maakonnaplaneeringu muutmine (kuni 30.06.2015 kehtinud

(

v.r) § 7 lg 4, § 8 lg 4, § 23 lg 3 p 2, § 24 lg 4; sama kehtiva

§55

lg 2, § 56 lg 1 p 11, § 75 lg 3, § 90 lg 3 p 1).

v.r § 292 lg 7 p 3 kohaselt, kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse maakonnaplaneeringu alusel, koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha detailplaneering või väljastatakse projekteerimistingimused kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Seega on 7

(9)3-14-50027 maakonnaplaneeringuga määratud lahendused üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisel siduvad. Kuigi omandikitsendused kehtestatakse üldplaneeringuga või detailplaneeringuga, peavad need järgima maakonnaplaneeringuga kehtestatud nõudeid, sh tuuleparkide asukohtade osas. Nii ei ole võimalik üldplaneeringuga ega detailplaneeringuga näha kaebajate kinnistutele ette tuuleparkide püstitamist, kui üldplaneeringuga ei tehta ettepanekut maakonnaplaneeringut muuta. Kaebajate kaebeõiguse aluseks ei ole aga põhimõtteliselt üksnes õiguspärane ootus või üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või muu haldusaktiga kindlaks määratud õiguste piiramine teemaplaneeringuga, vaid PS §-s 32 sätestatud õigus omandit vabalt kasutada. Seadusega või seaduse alusel võib küll seada omandikitsendusi, ent sellised piirangud peavad olema proportsionaalsed. Kohtu kontrolli eesmärk planeeringu vaidlustamisel subjektiivsete õiguste rikkumise väitel on hinnata, kas planeeringuga kindlaks määratud lahendus on proportsionaalne või mitte. 15. Kaebeõiguse tuvastamisel ei oma tähtsust, kas kehtiv

sätestab maakonnaplaneeringu vaidlustamise õiguse subjektiivsete õiguste rikkumise alusel. Esiteks tuleb kaebeõiguse olemasolu tuvastada kaebuse esitamise aja seisuga (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-8-14 (p 12), 3-3-1-65-11 (p 15) ja 3-3-1-73-14 (p 18)), mistõttu kehtiv

ei kuulu kohaldamisele, teiseks ei ole planeerimisseadus ainus ega peamine kaebeõiguse allikas. Mistahes haldusakt, sh maakonnaplaneering, on kohtus vaidlustatav, lähtudes HKMS § 44 lõikest

  1. Isiku õigus pöörduda oma omandiõiguse rikkumise korral kohtusse tuleneb PS § 15 lg-st 1 ja § 32 lg-st 1 nende koosmõjus.
  2. Kaebajate eesmärk on saavutada olukord, kus oleks võimalik nende kinnistutele tuulepargi rajamine. Kaebuse eesmärgi saavutamisel ei oma seetõttu tähtsust, et kaebajatel on võimalik kinnistuid kasutada maatulundusmaa sihtotstarbe kohaselt. Tähtsust ei oma seegi, et hoonestusõiguse seadmise lepingud on tingimuslikud ning kõigi avalik-õiguslike takistuste kõrvaldamise korral ei pruugi Eurowind OÜ ikkagi soovida neile kinnistutele tuuleparki püstitada. Seda ei saa välistada, eriti arvestades, et ka Eurowind OÜ on sama planeeringu halduskohtus vaidlustanud. Kaebuse eesmärgi saavutamist ei muuda praegu kehtivate eraõiguslike lepingute, mis näevad ette tuulepargi püstitamise, puudumine võimatuks. Kaebeõiguse olemasolu ei sõltu sellest, kas piirangud tulenevad üksnes teemaplaneeringust või tuleks kaebajatel oma õiguste kaitseks saavutada veel mõne haldusakti andmine, sh mõne püsivalt kaebaja õigusi piirava haldusakti muutmine.
  3. Eeldusel, et alale ei soovita kavandada

§ 27

lg-s 2 nimetatud tuuleparki, on kaebajate eesmärgi saavutamiseks vajalik üldplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine (

§ 75

lg 1 p 4 ja § 95 lg 1), üldplaneeringuga tuulepargi asukoha kindlaksmääramise korral asjakohase detailplaneeringu kehtestamine krundi ehitusõiguse määramisega (

§ 126

lg 1) ja seejärel katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (

§ 126

lg 5), eriplaneeringu kehtestamise järel katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (

§ 111lg 1 ja § 126 lg 5).

Üldplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel tuleb aga, nagu eespool selgitatud, lähtuda maakonnaplaneeringu nõuetest. Asjaolu, et üldplaneeringuga (mitte aga kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga) võib maakonnaplaneeringut (teemaplaneeringut) muuta (

§ 75lg 3), ei tähenda, et riive kaebaja õigustele ei tulene teemaplaneeringust.

Haldusakti muutmise võimalus tulenevalt haldusorgani kaalutlusruumi avarusest ei viita sellele, et haldusaktiga isiku õigusi ei rikuta.

  1. Sauga valla üldplaneeringu koostamine, kus kavandati tuuleparkide asukohtade määramist, ei lõppenud Sauga Vallavolikogu 26.09.2013 otsusega nr
  2. Selle otsusega ei tunnistatud kehtetuks volikogu otsust algatada üldplaneeringu koostamine, vaid üksnes üldplaneeringu vastuvõtmise otsus. Kaebajad peavad oma eesmärgi saavutamiseks saavutama üldplaneeringu 8

(9)3-14-50027 või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamise, millega nähakse ette tuulepargi rajamise võimalus. See, et kaebuste eesmärgi saavutamiseks on vaja läbi viia veel täiendavaid haldusmenetlusi, ei too kaasa kaebuste eesmärgi saavutamise võimatust. Küll ei ole kaebajate lõppeesmärgi saavutamine võimalik, kui praegune kaebus jäetakse läbi vaatamata.
  1. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebuste eduväljavaated suured, kuid kaebusi ei saa pidada ka ilmselgelt perspektiivituks, mis võimaldaks neid HKMS § 152 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Planeeringu seletuskirjast ja vaidlustatud korralduse põhjendustest ei nähtu, et arvesse oleks võetud seda, milline on konkreetne inimasustus alade XXX, XXX ja XXX piires. Mürast tekkivat negatiivset mõju tervisele tuleb vältida sõltumata konkreetsete elanike enda soovidest (sh rahalistest eesmärkidest teenida tuulepargi rajamisel tulu), tulenevalt rahvatervise seaduse §st
  2. Hinnata tuleb aga seda, kas konkreetsed elanikud, keda vaidlusalustele aladele tuulikupargi rajamine mõjutab, elavad 1000 m raadiuses lähimast tuulikust pidevalt või ajuti, kas planeeringulahenduse elluviimisel on nad huvitatud elukoha vahetamisest ja arendaja valmis elanikele kompensatsiooni maksma. Paljude elanike vastuseis tuulikupargi püstitamisele võib küll olla oluline argument, mida planeerimismenetluses kaaluda, ent hinnata tuleb sellise vastuseisu põhjuseid. Vähemalt osa vaidlusalustest aladest, sh ala P18 tervikuna, jäävad ringkonnakohtu hinnangul, erinevalt vaidlustatud korralduses märgitust, kaugemale kui 2000 m Sindi linnast. Neid asjaolusid tuleb asja läbivaatamisel täiendavalt hinnata.
  3. Kaebuse perspektiivitus ei ole seetõttu ilmselge. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 tuleb tühistada ja saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.