) § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse 2-16-7695 kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3. Kohus jättis 20.05.2016 kohtumäärusega ja teistkordselt 15.06.2016 kohtumäärustega hagejate poolt esitatud hagiavalduse käiguta. Kohus selgitas hagejatele, et hagejate nõue on ebaselge, kuna hagiavalduse päises on hagejateks märgitud lapsed, kuid hagiavalduse resolutsiooni kõikides punktides taotletakse kostjalt välja mõista elatisraha hagejate seadusliku esindaja kasuks. Lisaks selgitas kohus, et ülalpidamist saama õigustatud isikud on lapsed ja lastel saab olla elatise väljamõistmise nõue kostja vastu. Kohus tõi välja, et hagis peab olema märgitud, et elatist palutakse välja mõista kummagi lapse kasuks. Hagejate seaduslik esindaja on maakohtu 20.05.2016 ja 15.06.2016 määrused kätte saanud (lk 15, lk 19). Hagejad ei ole puudused tähtaegselt kõrvaldanud.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1 sätestab, et kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine lapse. Kohus on seisukohal, et juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, on alaealisel lapsel õigus nõuda ülalpidamise kohustuse rikkunud vanemalt elatise väljamõistmist. Kuivõrd elatise väljamõistmise nõudeõiguse on alaealisel lapsel, saab ta nõuda elatise väljamõistmist enda kasuks, mitte aga oma seadusliku esindaja kasuks. Lapsega koos elaval vanemal ei ole õigust nõuda elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kui viimane rikub lapse ülalpidamise kohustust. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagis taotletavat eesmärki, st välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks laste ema kasuks saavutada ja seega tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest
4. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
5.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.