← Eesti

3-15-1151/28

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1151 Ha

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-15-1151 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. E-A. A. võõrandas 27.12.2010 XXXXXXX XXXXXXX vallas XXXXXX külas asuva kinnistu, mille oli eelnevalt omandanud pärimise teel abikaasa seadusjärgse pärijana. Abikaasa oli kinnistu omakorda pärinud isikult, kellele oli kinnistu tagastatud õigusvastaselt võõrandatud varana omandireformi raames. E-A. A. esitas
  2. a veebruaris tuludeklaratsiooni, milles ta kinnistu võõrandamisest saadud tulu ei kajastanud. Ta muutis deklaratsiooni Maksu- ja Tolliameti (MTA) juhiste kohaselt, esitades 16.03.2011 parandusdeklaratsiooni ning tasudes 03.10.2011 kinnistu võõrandamiselt tulumaksu 3458,77 eurot. E-A. A. esitas 10.02.2015 MTA-le taotluse, milles palus õigusliku aluseta enammakstud tulumaksu summas 3458,77 eurot tagastada, tuginedes Riigikohtu 12.02.2014 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-97-
  3. Maksuhaldur jättis 30.03.2015 otsusega taotluse rahuldamata. E-A. A. esitas 07.04.2015 maksuhaldurile uue taotluse, millega esitas
  4. a tulude kohta parandusdeklaratsiooni. MTA selgitas 16.04.2015 vastuses, et on samasisulise taotluse osas oma seisukoha juba andnud 30.03.2015 otsuses, mistõttu ei ole vajalik uue haldusakti koostamine. Parandusdeklaratsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
  5. E-A. A. esitas 04.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA kohustamiseks võtta vastu
  6. a tuludeklaratsiooni parandusdeklaratsioon ja teha sellega seonduvad toimingud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 ei saa olla käsitatav alusena, mis piirab ajaliselt maksukohustuslase õigust esitada parandusdeklaratsioon endale soodsamas suunas.
  7. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.
  8. Tallinna Halduskohus jättis 16.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas käesoleval juhul kohaldub kaebaja parandusdeklaratsiooni esitamisele 3-aastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel arvutati maksusumma valesti. MKS § 89 lg 1 reguleerib maksukohustust suurendava parandusdeklaratsiooni esitamise õiguse aegumistähtaega. Kaebaja on esitanud aga parandusdeklaratsiooni maksukohustuse vähendamiseks. Riigikohtu 05.03.2009 otsuse nr 3-3-1-91-08 p-st 12 nähtub, et isikul ei ole võimalik maksudeklaratsiooni parandada, kui deklaratsioonis deklareeritava maksukohustuse kohta on tehtud otsus. Pärast otsuse koostamist on isikul võimalik tuvastatud maksukohustust korrigeerida üksnes otsuse vaidlustamise teel. Kaebajale on 25.08.2011 koostatud maksuteade, milles määrati juurdemaksmisele kuuluv maksusumma. Maksuteadet kaebaja ei vaidlustanud, vaid tasus maksuteates määratud maksusumma. Kaebaja väidab, et temale ei ole sellist dokumenti kätte toimetatud. Kaebaja väidab põhjendamatult, et vastustaja ei ole suutnud esitada normatiivset alust, mis piiraks ajaliselt isiku õigust maksudeklaratsioonis esitatud andmeid endale soodsas suunas 2

(4)3-15-1151 parandada. Parandusdeklaratsioone ei ole võimalik esitada piiramatu aja jooksul, vastasel juhul viiks see olukorrani, kus maksuhalduril tuleks parandusdeklaratsioone ajalise piiranguta aktsepteerida. MKS-i tuleb tõlgendada selliselt, et maksude määramiseks ja parandusdeklaratsioonide/tagastusnõuete esitamiseks kehtib sama tähtaeg. Seadus ei ütle, et parandusdeklaratsioonide esitamiseks on ette nähtud pikem tähtaeg. Seega oli kaebajal võimalik parandusdeklaratsiooni esitada kuni 31.03.
  1. Vastustaja lahendas kaebaja taotluse 30.03.2015 otsusega, milles muu hulgas leidis, et deklareeritud andmete muutmise aegumistähtaeg on möödunud. Kuna sisulised asjaolud ning kaebuse eesmärk jäid ka teise taotluse ja parandusdeklaratsiooni esitamise puhul samaks, siis ei olnud vajalik ega põhjendatud samasisulise taotluse lahendamiseks uue haldusakti koostamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. E-A. A. palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.11.2015 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Asjaolu, et seaduses puudub maksukohustuslase õigust ajaliselt piirav norm, ei saa olla aluseks sellise piirangu kunstlikule tekitamisele abstraktsel, seaduse üldisele mõttele tugineval alusel. Haldusmenetluses ei ole lubatud seaduse rakendamine analoogia alusel. Nii maksuhaldur kui kohus on aga kohaldanud analoogiat kaebaja kahjuks. Kohtuotsuses puudub loogiline põhjendus, kuidas on MKS § 89 lg-st 1 võimalik analoogia korras tuletada 3-aastane aegumistähtaeg. Nimetatud norm viitab MKS §-le 98, milles on märgitud kaks alternatiivset aegumistähtaega – 3 ja 5 aastat. Kohus ei ole selgitanud, miks ta valis just 3-aastase aegumistähtaja. Kuna seaduses puudub normatiivne alus, mis piirab parandusdeklaratsiooni esitamise aega, oli kaebajal õigus parandusdeklaratsioon esitada. Tähtaega ei saa tuletada tõlgendamise teel. Kohus on meelevaldselt sidunud parandusdeklaratsiooni esitamise maksusumma määramisega. Algse deklaratsiooni alusel koostatud maksuteade saab haldusaktina kehtiv olla üksnes koos algse deklaratsiooniga. Parandusdeklaratsiooni esitamine tuleb võrdsustada uue deklaratsiooni esitamisega ning selle suhtes on maksuhalduril õigus anda uus maksuteade või teha maksuotsus. Ei ole mõeldav, et parandusdeklaratsiooni esitamisel jääb kehtima esialgne, ekslike andmetega maksuteade. Õige ei ole kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole maksukohustuslasele maksuteatega määratud maksusummat võimalik pärast aegumistähtaega enam muuta. Tähtajad hakkavad uuesti kulgema parandusdeklaratsiooni esitamisest. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebajale oleks 25.08.2011 maksuteade kätte toimetatud. Kohtule ei ole esitatud ka nimetatud haldusakti ennast. Seega on kohus rajanud otsuse ebaõigele tõendile. Halduskohus ei hinnanud otsuses kaebaja väiteid, mis seonduvad hea halduse põhimõtte rikkumisega. Kaebaja esitas algselt deklaratsiooni õigesti, kuid maksuhaldur võttis telefoni teel ühendust ning väitis, et kinnistu müügist saadud tulu tuleb deklareerida. Käesolevaks ajaks on selge, et vastustaja poolt antud juhis oli ebaõige ja eksitav. Vastustaja peaks oma tegevuse heastama.
  3. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. 3
(4)3-15-1151 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et MKS § 89 lg 1, mis parandusdeklaratsiooni esitamise võimaluse ette näeb, viitab MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtajale olukorras, kus varasemalt deklareeritud maksusumma oli ettenähtust väiksem. Kaebaja järeldab normi sõnastusest, et maksukohustust vähendavat parandusdeklaratsiooni on võimalik esitada MKS §-s 98 ettenähtud aegumist arvestamata. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu ning nõustub vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendusega, seda kordamata (

§ 201lg 4).

Ringkonnakohus jääb ka 05.11.2015 haldusasjas nr 3-15-110 tehtud otsuse juurde, kus peeti aegumistähtaja kohaldamist võimalikuks ka maksukohustust vähendava deklaratsiooni esitamisel. Lisaks leidis ringkonnakohus selles otsuses, et õiguspäraseks ning proportsionaalseks tuleb lugeda olukord, kus erinevalt maksustatakse isikuid, kelle tuludeklaratsiooni esitamisest praktika muutmise hetkel ei olnud möödunud 3 aastat, võrreldes isikutega, kelle puhul oli nimetatud tähtaeg möödunud. Kuna tegemist on jõustunud kohtulahendiga, mis on menetlusosalistele kättesaadav, et hakka ringkonnakohus siinkohal oma põhjendusi kordama.

  1. MKS § 89 lg 1 tõlgendamine kaebaja poolt soovitud viisil viiks olukorrani, kus parandusdeklaratsioone, milles maksusummat vähendatakse, saab esitada määramata aja jooksul. Selline normi tõlgendus ei saa olla eesmärgipärane. Kõigis õigussuhetes peab mingil hetkel saabuma õiguskindlus. Arvestades, et MKS § 89 reguleerib pealkirja kohaselt deklaratsiooni parandamist üldiselt ning MKS-s puuduvad muud normid, mis puudutaksid üksnes maksukohustust vähendava deklaratsiooni esitamist, on maksuhaldur ning halduskohus tõlgendanud MKS § 89 lg-t 1 õigesti. Põhjendamatu on kaebaja väide, et aegumistähtaegade osas pole asjassepuutuvate normide tõlgendamine üldse võimalik. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on MKS § 98 lg 1 kohaselt kolm aastat. Erandlik 5aastane aegumistähtaeg rakendub vaid teatud tingimuste esinemisel (maksusumma tahtlik tasumata või kinni pidamata jätmine). Parandusdeklaratsiooni esitamisel ei ole ilmselgelt tegemist sellise olukorraga, mistõttu on põhjendatud 3-aastase aegumistähtaja kohaldamine.
  2. Kuna parandusdeklaratsiooni esitamise tähtaeg on möödunud, pole asjakohane lähtuda vastustajapoolsest väidetavast hea halduse põhimõtte rikkumisest. Nimetatud asjaolu ei saanud mõjutada aegumise kulgemist.
  3. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Kaebaja on taotlenud esindajakulude hüvitamist summas 600 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.