← Eesti

2-16-540/41

Obsah (4)§ 99§ 101§ 105§ 106

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-540 Tsivii

) § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Riigikohus on andnud juhiseid (nt 3-2-1-160-12, p 17; 3-2-1-118-12, p 16), et kuna

§ 101

lgs 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär, ning et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Riigikohus on selgitanud (nt 3-2-1-118-12, p 15), et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist.

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Laste esindaja väitis 02.05.2016 menetlusdokumendis (IV kd, lk 1 – 10), et mõlema lapse kulud olid

  1. a keskmiselt ühes kuus kokku 1 638,75 eurot ja mõlema lapse kulud alates hagi esitamisest aprillini
  2. a on keskmiselt ühes kuus kokku 2 463,83 eurot. Hagejad on kulude tõendamiseks esitanud kohtule ka hulgaliselt arveid, tšekke ja pangakontode väljavõtteid. Kostja on leidnud, et laste kulud ei ole hagejate menetlusdokumentides toodud summades põhjendatud ja tema kannab pool laste kuludest. Kohus märgib, et lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohtu hinnangul soovib laste ema kulutada laste ülalpidamiseks miinimumülalpidamisest oluliselt suuremaid summasid ja soovib lastele miinimumülalpidamisest kõrgemat elustandardit. Samuti kostja menetlusdokumenditest ja 18.04.2016 kohtuistungil avaldatust nähtub, et ka kostja hinnangul moodustavad laste igakuised ülalpidamiskulud miinimumist suurema summa ja sarnaselt laste emaga soovib kostja lastele miinimumülalpidamisest kõrgemat elustandardit. Laste tavalise elulaadi osas tuleb arvestada, et tegemist on teismelises eas olevate lastega (XXXon 12 aastat vana ja XXXon 11 aastat vana), kes on elanud koos vanematega ja viimased on soovinud tagada lastele head elutingimused, mh hetkel elatakse ridaelamuboksis, eelnevalt elati 3-toalises renoveeritud korteris. Kaks-kolm korda aastas käivad lapsed välismaal reisimas. Pool välismaareisidest on puhkusereisid ja pool on laste treeningutega seotud reisid. Lapsed on kogu elu tegelenud spordiga. Samuti käivad lapsed huviringides. Huviringid on aasta jooksul vahetunud, kuid püsima on jäänud XXXujumine, laulmine ja klaveriõpe ning XXXtennis ja laulmine. Poolte vahel puudub vaidlus eeltoodud laste elulaadi osas (II kd, lk 19). Laste vanemate majandusliku olukorra kohta saab antud juhul teha järeldusi vanemate enda poolt kohtule esitatud ja kohtu poolt väljanõutud teabe põhjal. Laste ema esitatud andmete kohaselt 4 moodustab tema igakuine sissetulek 3 000 eurot kuus (III kd, lk 134 – 137). Laste emale kuulub kinnistu (registriosa nr XXX) asukohaga XXX. Laste emale ei kuulu sõidukeid ja ta ei ole seotud äriühingutega. Laste ema poolt kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et laste ema varaline seisund on selline, mis võimaldab tal kanda laste ülalpidamiseks kulutusi suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kostja on esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks palgatõendi, millest nähtub, et tema igakuine töötasu on 430 eurot (II kd, lk 209). Kohus on nõudnud välja krediidiasutustelt andmed kostja kontodele toimunud laekumiste kohta. Kostja pangakontole Danske Bank A/S Eesti filiaalis on perioodil 18.11.2015 – 17.05.2016 laekunud keskmiselt kuus 165,20 eurot (III kd, lk 187 – 202). Kostja omab väärtpaberikontot Swedbank AS-s, kus seisuga 17.05.2016 oli Swedbank Pension Fund V3 väärtpabereid summas 2 478,35 eurot (III kd, lk 221). Kostja pangakontole Swedbank AS-s on perioodil 18.11.2015 – 17.05.2016 laekunud keskmiselt kuus 997,47 eurot (III kd, lk 222 – 228). Seega moodustab kostja sissetulek perioodil 18.11.2015 – 17.05.2016 1 162,67 eurot kuus (165,20 eurot + 997,47 eurot). Kohus on nõudnud välja Maksu- ja Tolliametilt teavet kostja sissetuleku kohta. Maksu- ja Tolliameti 23.05.2016 teatisest nähtub, et kostjale on perioodil 01.05.2015 – 30.04.2016 tehtud väljamakseid summas 3 717,34 eurot (IV kd, lk 2 – 13). Kostjale kuulub kinnistu (registriosa nr XXX) aadressil XXX. Kostjale kuulub sõiduk Mazda 6 (ehitusaasta 2007). Kostja ei ole seotud äriühingutega. Eeltoodust nähtub, et kostja sissetulek on väiksem, kui laste ema oma, kuid vaatamata sellele võimaldab kostja sissetulek anda lastele ülalpidamist üle miinimumi. Lisaks soovib kostja tagada lastele miinimumülalpidamisest kõrgemat elustandardit ja on valmis kandma pool laste ülalpidamiskuludest. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et laste vanemad soovivad tagada lastele miinimumist kõrgemat elustandarti ja nende varaline seisund võimaldab seda neil teha. Laste tavalise elulaadi hindamisel tuleb arvestada, et lapsed on teismelises eas ja vanemad on seni taganud neile head elamis- ja arenemistingimused. Laste vanemad on taganud lastele võimaluse tegeleda spordiga ning mitmekülgselt areneda huvipakkuvates spordialades, sh külastades spordilaagreid välismaal ja käia huviringides. Kohus asub seisukohale, et lastel on välja kujunenud harjumuspärane miinimumist kõrgem elustandart.
  3. Järgnevalt käsitleb kohus laste vajalikke ja põhjendatud kulusid. Eluasemekulud (sh eluasemelaenuga seotud kulud ja eluaseme hooldamise, remontimise, puhastuse ning sisustamise kulud). Hagejad väidavad, et laste eluasemekulud olid
  4. a 43,62 eurot ja eluaseme hooldamise jne kulud 85,29 eurot;
  5. a moodustavad märgitud kulud vastavalt 432,59 eurot ja 99,21 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (I kd, lk 15 – 86, lk 156 – 161, III kd, lk 18, lk 20 – 30, lk 133). Kohus leiab, et eluasemelaenuga seotud kulud on laste vajalikud ja põhjendatud kulud. Hagejate ema esitas tabeli eluasemelaenuga seotud kulude kandmise kohta (III kd, lk 2), millest ei nähtu vastava kulu kandmine juunis, septembris ja detsembris
  6. Seetõttu asub kohus seisukohale, et aasta lõikes võivad eluasemelaenuga seotud kulud lastele langevas osas olla mõnevõrra väiksemad laste ema väidetust.
  7. aastal on eluasemelaenuga seotud kulud lastele langevas osas arvestatud alates hagi esitamisest kuni aprillikuuni 2016, st nelja kuu põhjal ja ei anna objektiivset ülevaadet vastava kululiigi suuruse kohta aasta lõikes. Kohus on seisukohal, et aasta lõikes moodustavad eluasemelaenuga seotud kulud lastele langevas osas keskmiselt 40 eurot kuus mõlema lapse kohta. Kohtu hinnangul saab pidada üldteadaolevaks, et eluase vajab regulaarset puhastamist, hooldamist ja aeg-ajalt remontimist, samuti ostetakse vahepeal uusi sisustusesemeid. Kohus leiab, et sisustuskaupade ostmise kulud hõlmavad ka lastele ostetavad elektroonikaseadmeid (nt laadija, lamp jne) (III kd, lk 133). Eluaseme hooldamise ja remontimise kulusid saab pidada laste 5 vajalikuks kuluks, kuna lapsed kasutavad sarnaselt vanematega eluaset ja eluaseme korras hoidmine teenib ka laste huve. Samuti kasutavad lapsed sisustusesemeid ja nende ostmiseks kantud kulusid saab pidada laste vajalikeks kuludeks. Hagejate esitatud tõenditest nähtuvalt (III kd, lk 24 – 30) ei kantud eluaseme puhastamis- ja hooldamiskulusid jne igakuiselt. Samuti ei osteta suuri väljaminekuid nõudvad sisustusesemeid igakuiselt. Kohus leiab, et aasta lõikes moodustavad eluaseme hooldamis- ja puhastamiskulud, sisustuskaupade ostmise kulud jne lastele langevas osas keskmiselt 20 eurot kuus mõlema lapse kohta. Eluaseme puhastamis- ja hooldamiskulud ning sisustuskaupade ostmise kulud
  8. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  9. a esimese nelja kuu kohta. Toidukulud ja hügieenitarvete kulud (sh kulud kodust väljaspool einestamisele). Hagejad väidavad, et
  10. a olid laste toidukulsid 228,63 eurot ja kodust väljaspool einestamise kulud 113,17 eurot;
  11. a moodustavad märgitud kulud vastavalt 861 eurot ja 301,21 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (I kd, lk 15 – 86, lk 156 – 161, III kd, lk 11 – 17c, lk 31 – 81). Laste ema pangakontode väljavõttega (I kd, lk 15 – 86, lk 156 – 161, III kd, lk 40 – 54) ei ole võimalik tõendada, et nendes kajastatud kulud on kantud lastele. Lastele toidu ja hügieenitarvete ostmiseks on esitatud ka tšekid (III kd, lk 31 – 39), millistel toodud kogused ja kaupade sortiment näitab, et tegemist ei ole vaid laste tarbeks tehtud ostudega. Toidukulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et hagejate puhul on tegemist teismelises eas olevate tütarlastega, kelle toidukogused ja hügieenitarvete kasutamine on võrreldavad täiskasvanud inimese toidukogustega ja hügieenitarvete kasutamisega. Samas ei ole hagejate puhul esile toodud mingeid nt tervisest tulenevaid asjaolusid, mis põhjendaksid tavapärasest erinevat toiduvalikut ja sellega seoses oluliselt suuremaid kulusid. Kohus leiab, et kummagi lapse vajalikud toidukulud on kaetud keskmiselt 110 euroga kuus ja mõlema lapse kulud kokku on 220 eurot kuus. Hagejate ema on põhjendanud, et lapsed tegelevad aktiivselt spordiga ja käivad huviringides, mis tingib vajaduse einestada väljaspool kodu. Arvestades hagejate tõendeid on kohus seisukohal, et mõlema lapse vajalikud kulud väljaspool kodu söömisele moodustavad keskmiselt kokku 80 eurot kuus. Laste toidukulud ja hügieenitarvete kulud
  12. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  13. a esimese nelja kuu kohta. Tervishoiukulud. Hagejate väitel moodustasid nende tervishoiukulud
  14. a keskmiselt 35,93 eurot kuus ja
  15. a on selline kulu 156,76 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (I kd, lk 15 – 86, lk 156 – 161, III kd, lk 81 – 82). Poolte vahel puudub vaidlus, et XXX esineb tervisehäire enurees (II kd, lk 19 pöördel, IV kd, lk 23 pöördel). Kohus nõustub kostjaga, et hagejad ei ole tõendanud, et XXX kasutab enureesi nähtude ärahoidmiseks ravimeid, mille ühe paki maksumus on ca 30 eurot. Seetõttu on laste tervishoiukulud hageja poolt väidetust mõnevõrra väiksemad. XX Xesineva tervisehäire tõttu ostetakse talle mähkmeid maksumusega 6,99 eurot, mille kohta on esitatud tõendid (III kd, lk 82). Laste ema selgituse kohaselt kasutab XXX kuus ära kolm pakki mähkmeid. Muude ravimitena on hagejad välja toonud pastillid, nina- ja suuõõnesprei jne. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laste ravi toimub Eestis suures osas haigekassa kulul. Samas saab kohtu hinnangul pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et perioodiliselt lapsed haigestuvad, millega seonduvalt tekib vajadus osta ravimeid ning vitamiine, mille soetamist haigekassa ei finantseeri. Samuti ei finantseeri haigekassa teatud hügieenikaupade ostu, milleks käesoleval juhul saab pidada XXX mähkmeid. Kohus loeb mõlema lapse põhjendatuks tervishoikuluks 30 eurot kuus. 6 Laste tervishoiukulud
  16. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  17. a esimese nelja kuu kohta. Meelelahutuskulud (sh vabaajakulud (sh spaades, veekeskustes, kinos, teatris käimise kulud, hagejate sünnipäevade tähistamise kulud, sõprade sünnipäevadel käimise kulud). Hagejad väidavad, et nende meelelahutuskulud
  18. a olid 93,98 eurot (vabaajakulud 50,08 eurot, hagejate sünnipäevade tähistamise kulud 38,90 eurot ja sõprade sünnipäevadel käimise kulud 5 eurot) ja
  19. on vabaajakulud 412,20 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (I kd, lk 15 – 86, III kd, lk 83 – 89, lk 128 - 130). Kohus leiab, et laste ema pangakonto väljavõtted ei tõenda, et kõik kulud on kantud lastele. Samas kohus möönab, et laste vabajaakulud, laste sünnipäevade tähistamise ja sõprade sünnipäevadel käimise kulud on vajalikud laste kulud, kuna aitavad lastel areneda ja suhelda eakaaslastega. Kohus leiab, et hagejate poolt väidetud meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Lapse esmavajaduste hulka ei kuulu kino, spaa, teatri külastamine, pidustustel ja sünnipäevadel osalemine ühes kuus mitu korda. Arvestades laste vanust peab kohus põhjendatuks meelelahutuskulude suuruseks kokku 50 eurot kuus mõlema lapse kohta. Märgitud summa võimaldab lastele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust. Laste meelelahutuskulud
  20. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  21. a esimese nelja kuu kohta. Koolikohustuse täitmisega seotud kulud (sh kooliüritustel osalemisega seoses kantud kulud). Hagejad väidavad, et nende koolikohustuse täitmisega seotud kulud olid
  22. a 48,16 eurot (kooliüritustega seotud kulud 30 – 40 eurot ja koolikohustuse täitmisega seotud kulud 8,16 eurot) ja
  23. a on koolikohustuse täitmisega seotud kulud 28,70 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (II kd, lk 213 – 216, III kd, lk 90, lk 131 - 132). Hagejad on tõendanud, et laste koolis toimuvad perioodiliselt ekskursioonid ja muud üritused, millega kaasnevad kulud. Samas leiab kohus, et kooliüritustel osalemisega kantavad kulud on hagejate menetlusdokumentides esitatust mõnevõrra väiksemad. Ekskursioonid ja muud tasulised üritused ei toimu koolis igakuiselt. Hagejad on esitanud dokumendid koolikohustuse täitmisega seotud kulude tõendamiseks vaid mõnede kuude kohta ja teatud arvetel kajastatud väljaminekud ei saa lugeda kantuks laste koolikohustuse täitmiseks (nt 30.04.2016 arve (III kd, lk 133) sisaldab kinkekaardi maksumust). Samuti ei kanta kulusid koolikohustuse täitmisega seoses koolivaheaegadel. Kohtu hinnangul saab laste koolikohustuse täitmisega seotud kulude põhjendatud suuruseks ühe kuu lõikes pidada 30 eurot mõlema lapse kohta. Laste koolikohustuse täitmisega seotud kulud
  24. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  25. a esimese nelja kuu kohta. Spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud. Hagejad väidavad, et spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud olid
  26. a keskmiselt 192,25 eurot ja
  27. a on vastavad kulud 635,37 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulude kohta (III kd, lk 92 – 99). Asja materjalidest nähtub, et XXX tegeleb tennisega ja XXX ujumisega. Samuti õpivad lapsed klaverimängu ja käivad laulukoolis. 18.04.2016 kohtuistungil selgitas ema, et kuivõrd laste ema on tennisetreener, viib ta XXX tennisetrenni tasuta, kuid peab maksma tenniseväljaku rendi eest. Hagejate esitatud tõendist nähtub, et XXX käib alates
  28. a tennisetrennis kolm korda nädalas (III kd, lk 92) ja peale laste ema on eratreeninguid viinud läbi treener XXX. Kuigi hagejad on esitanud tõendid tennisetrenni kulude summas 142,50 eurot kandmise kohta aprillis 2016 on kohtu 7 hinnangul usutav, et XXXtennisetrenni kulud olid varasemal perioodil samas suurusjärgus. Hagejad on esitanud tõendid ujumisega seotud kuludest summas 27,70 eurot kuus ja klaveriõppimise ja laulmisega seotud kulude kohta. Kostja ei ole vaidlustanud, et lapsed käivad sporditrennides ja huviringides. Kohus leiab, et laste spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud summas 192,25 eurot kuus on põhjendatud. Laste spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud
  29. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  30. a esimese nelja kuu kohta. Sporditarvete soetamise kulud. Hagejate väitel oli sporditarvete soetamise kulud
  31. a summas 15 eurot ja
  32. a on 42 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulude kohta (III kd, lk 108 - 109). Kohus leiab, et esitatud hagejate ema pangakonto väljavõte ei kinnita, et väljavõttes märgitud kulud olid kantud lastele. Lastele sporditarvete soetamise kulud
  33. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  34. a esimese nelja kuu kohta. Samas kohus on seisukohal, et kuivõrd lapsed tegelevad aktiivselt spordiga tekib vahepeal vajadus soetada sporditarbed. Kohus loeb vajalikuks kuluks sporditarvete soetamiseks 5 eurot kuus mõlema lapse kohta. Kulud riietele ja jalanõudele. Hagejad väidavad, et nende kulud riietele ja jalanõudele olid
  35. a 100,46 eurot kuus ja
  36. a on 374,31 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulude kohta (I kd, lk 15 – 86, III kd, lk 17d, lk 100 – 107, lk 110 – 113). Laste ema pangakonto väljavõte ei tõenda, et väljavõttes märgitud kulud on kantud lastele. Arvestades, et hagejad on teismelises eas tütarlapsed, kes kasvavad kiiresti, siis tekib regulaarselt vajadus osta uusi riideesemeid. Samas on kohus seisukohal, et hooajalisi riideesemeid saab kasutada mitme hooaja vältel ja igakuiselt lapsele ei osteta suuri väljaminekuid nõudvaid garderoobi esemeid. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks kuluks riietele ja jalanõudele saab lugeda kummagi lapse osas 40 eurot kuus ja mõlema lapse kohta 80 eurot kuus. Laste kulud riietele ja jalanõudele
  37. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  38. a esimese nelja kuu kohta. Reisikulud (sh huviringidega ja spordiga seotud reisikulud). Hagejate väitel olid reisikulud
  39. a 555 eurot kuus. Hagejad on esitanud tõendid kulude kandmise kohta (II kd, lk 173 – 212, III kd, lk 114 – 117d). Kohus nõustub kostja väitega, et hagejate ema pangakonto väljavõte Türgis (III kd, lk 116) ja Soomes (III kd, lk 117) tehtud kulude kohta ei tõenda, et tegemist on lastele kantud kuludega ja et kulud on vajalikud. Kohtu hinnangul on vastuolulised kostja väited seoses hagejate Miami reisiga. Kostja väidab, et hagejad ei ole tõendanud Miamis ujumis- ja tennislaagris käimist, kuid vaatamata sellele on kostja kandnud osa Miami reisiga seotud kuludest. Eluliselt ei ole usutav, et kostja maksaks laste reisi eest juhul, kui lapsed ei sõidaks tegelikkuses Miamisse ujumis- ja tennislaagrisse. Samuti ei ole usutav, et kostja ei olnud teadlik laste laagrites käimisest, kuivõrd kostja elab lastega koos. Poolte vahel puudub vaidlus, et lapsed käivad iga aasta mitu korda välismaal nii puhkusereisidel kui ka spordi ja huviringidega seotud reisidel. Kohus leiab, et laste reisikulud hagejate menetlusdokumentides toodud summas ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et reisikulud sõltuvad reisi sihtkohast, selle kaugusest Eestist, reisil viibimise ajast, mistõttu võivad aastas aastasse kantavad reisikulud olla erinevad. Hagejate esitatud tõendite alusel 8 asub kohus seisukohale, et hagejate igakuised reisikulud on aasta lõikes keskeltläbi 400 eurot kuus mõlema lapse kohta. Transpordikulud. Hagejad väidavad, et nende transpordikulud olid
  40. a 10 eurot kuus ja vastav kulu
  41. a on 26,80 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulu kandmise kohta (I kd, lk 15 – 86, III kd, lk 123 – 124). Kohus leiab, et hagejad saavad kasutada Tallinna piires tasuta ühistransporti, mistõttu ei saa pidada laste transpordikulud põhjendatuks Tallinna piires liiklemiseks. Laste ema pangakonto väljavõte (III kd, lk 123) ei tõenda, et väljavõttes märgitud transpordikulud on kantud lastele. Hagejate ema on selgitanud, et lapsed käivad spordivõistlustel teistes linnades ja esitanud selle kohta tõendid (I kd, lk 152, 154). Kohus leiab, et laste transpordikulud seoses spordivõistlustel käimisega väljaspool Tallinna saab pidada vajalikuks ja kohtu hinnangul moodustab selline kulu aasta lõikes keskmiselt 5 eurot kuus mõlema lapse kohta. Laste transpordikulud
  42. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud
  43. a esimese nelja kuu kohta. Koduloomade eest hoolitsemise kulud. Hagejad märgivad, et koduloomade eest hoolitsemise kulud olid
  44. a 17,26 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulude kohta (III kd, lk 118 – 122). Kohus leiab, et kulud koduloomade hoolitsemise eest ei ole vajalikud ja põhjendatud laste ülalpidamiskulud ning kohus ei arvesta neid. Eelnevat kokkuvõttes moodustavad mõlema hageja vajalikud ülalpidamiskulud iga kuus 1 152,25 eurot (eluasemelaenu kulud 40 eurot + eluaseme puhastamis- ja hooldamiskulud, sisustuskaupade ostmine jne 20 eurot + toidukulud ja hügieenitarvete kulud 220 eurot + väljaspool kodu söömise kulud 80 eurot + tervishoiukulud 30 eurot + meelelahutuskulud 50 eurot + koolikohustuse täitmisega seotud kulud 30 eurot + spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud 192,25 eurot + sporditarvete soetamise kulud 5 eurot + kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot + reisikulud 400 eurot + transpordikulud 5 eurot).
  45. Vaidlusaluse perioodina, millal kostja pidi hagejatele ülalpidamist andma käsitlevad pooled ajavahemikku jaanuar 2015 – aprill
  46. Kohus järgib poolte käsitlust ülalpidamise andmise perioodi osas ja hindab järgnevalt, kas kostja on rikkunud laste ülalpidamiskohustust perioodil jaanuar 2015 – aprill
  47. Kohus on eelmises punktis tuvastanud, et mõlema lapse vajalikud ja põhjendatud ülalpidamiskulud moodustavad ühes kuus 1 152,25 eurot.

§ 105

lg 3 esimese lause kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Poolte vahel puudub vaidlus, et vanemad peavad kandma laste ülalpidamiskulud võrdsetes osades ja puuduvad alused kalduda kõrvale vanemate osade võrdsusest laste ülalpidamiskulude kandmisel. Seega lasus kostjal kohustus anda mõlemale lapsele ülalpidamist temale langevas osas igakuiselt summas 576,12 eurot (1 152,25 eurot : 2). 7.1 Pooled vaidlevad, kas kostja ema XXXpoolt lastele kantud kulusid saab lugeda kostja poolt lastele antud ülalpidamiseks. Kohus leiab, et kostja poolt lastele antud ülalpidamiseks tuleb lugeda kostja ema XXXpoolt lastele kantud kulud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-67-15 p-s 12 väljendanud seisukohta, et kuna perekonnaseadusest ei tulene, et ülalpidamiskohustuslane peab täitma ülalpidamiskohustust isiklikult ning see ei tulene kolleegiumi hinnangul ka ülalpidamiskohustuse olemusest, saab VÕS § 78 lg 1 järgi kolmas isik 9 täita ka võlgniku ülalpidamiskohustuse ülalpidamist saama õigustatud isikule. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et XXXkandis kulusid lastele. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et XXXpidi andma hagejatele ülalpidamist asenduskohustusena

§ 106

alusel.

§ 106

lg 1 sätestab, et kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama sätte lg 2 esimene lause sätestab, et ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Kohus on seisukohal, et kuivõrd XXXei pidanud asenduskohustuse raames

§ 106

alusel andma kostja asemel lastele ülalpidamist, tegutses XXXhagejatele kulusid tehes ja laste põhjendatud vajadusi rahuldades sooviga täita kostja kohustust anda lastele ülalpidamist ja kostja vabanes laste ülalpidamise kohustusest ulatuses, milles XXXoli maksnud lastele elatist kostja asemel. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXpoolt lastele kantud kulude arvel lugeda täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist. 7.2 Kostja väidab, et tema on täitnud laste ülalpidamiskohustust ja andnud lastele ülalpidamist laste igakuiste kulude poole ulatuses. Toidukulud ja esmatarbekaubad. Kostja väidab, et

  1. a ja
  2. a on ta ostnud lapsele toiduained ja muud esmatarbekaubad summas 370 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 49 – 73). Vaadates kostja poolt esitatud arvetel kajastatud kaupade sortimenti on usutav, et peale kostja vajaduste rahuldamise olid toidukaubad ja muud esemed ostetud laste huvides ja seeläbi rahuldas kostja laste vajaduse toiduainete ja esmatarbekaupade osas. Hagejate tõendistest nähtub, et lapsed viibisid Saksamaal 07.01.2016 – 11.01.2016 (I kd, lk 173 – 180) ja Miami laager algas 15.02.2016 (I kd, lk 181). Seega on usutav, et kostja poolt jaanuaris ja veebruaris 2016 kantud toidukulud ja kulud esmatarbekaupadele olid tehtud muuhulgas hagejate huvides. Kohus leiab, et kostja on rahuldanud laste vajadusi kandes vaidlusalusel perioodil toidukulusid ja ostes esmatarbekaupu summas 370 eurot. Laste sünnipäevade tähistamise kulud. Kostja väidab, et ta on kandnud laste sünnipäevadega seoses kulusid
  3. a summas 340 eurot ja
  4. a summas 80 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kandmise kohta (II kd, lk 74 – 75, lk 78, lk 84). Kuigi laste sünnipäevade tähistamise kulud kandis kostja ema, saab kohtu hinnangul XXXpoolt lastele kantud kulude arvel lugeda täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist (otsuse p 7.1). Kohus leiab, et kostja on rahuldanud laste vajadused vaidlusalusel perioodil kandes laste sünnipäevade tähistamise kulusid summas 420 eurot (340 eurot + 80 eurot). Reisikulud. Kostja väidab, et ta on tasunud
  5. a lastele korraldatud reiside eest kokku 1 815,90 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 87 – 90, lk 95). Kostja ema on tasunud Egiptuse reisi eest
  6. a 1073 eurot (110 eurot + 963 eurot), millest XXX osa moodustab 536,50 eurot. Kostja ema on tasunud 07.03.2015 XXX Miami laagri sõidukulude eest 582 eurot. Kohus loeb kostja ema poolt lastele kantud kulude arvel täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist (otsuse p 7.1). Hagejate 16.05.2016 menetlusdokumendi p-st 2.5.2 nähtuvalt aktsepteerivad hagejad Egiptuse reisi käigus kantud meelelahutuskulusid summas 64,07 eurot XXX huvides kantud kuluna. Eeltoodust tulenevalt on kostja rahuldanud laste vajadused vaidlusalusel perioodil tasudes reisikulud summas 1 182,57 eurot (536,50 eurot + 582 eurot + 64,07 eurot). 10 Riidekulud. Kostja väidab, et ta on kandnud laste riidekulud
  7. a summas 504,42 eurot ja
  8. a summas 24,98 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 76 – 83, 91 – 116). Riidekulud on vajalikud laste kulud. Kohus leiab, et kostja ja tema ema pangakonto väljavõtted
  9. a kohta ei tõenda, et tegemist on lastele kantud kuludega. Kostja ei ole esitanud arveid
  10. a lastele ostetud riiete kohta, mille alusel saaks hinnata, kas tegemist on lastele ostetud riideesemetega. Kostja on esitanud arve lastele ostetud riiete kohta
  11. a summas 24,98 eurot. Kohus leiab, et märgitud kulu on vajalik ja kantud laste huvides. Kostja on rahuldanud laste vajadused ostes neile riideid vaidlusalusel perioodil summas 24,98 eurot. Laste huviringide kulud. Kostja väidab, et ta on tasunud seoses laste laulutundidega
  12. a ja
  13. a 1 000 eurot, seoses XXXujumisharrastusega
  14. a ja
  15. a 2 479,40 eurot (jooksvad ujumisega seotud kulud 1 479,40 eurot + Miami reis 1 000 eurot), seoses laste spordiharrastusega AS-s My Fitness
  16. a ja
  17. a 790 eurot (käibemaksuga). Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (I kd, lk 115 - 120, III kd, lk 82, lk 84 – 86, lk 91 – 114, lk 117 – 137). Huviringide kulud on laste vajalikud kulud. Kostja on tõendanud kulude kandmist seoses laste huviringidega eeltoodud summades. Kohus loeb kostja ema poolt lastele kantud kulude arvel täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist (otsuse p 7.1). Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes nende huviringide kulusid vaidlusalusel perioodil summas 4 269,40 eurot (1 000 eurot + 2 479,40 eurot + 790 eurot). Eluaseme soetamisega seotud kulud (eluasemelaen, laenu intress, kodulaenu kindlustus). Kostja väidab, et ta on kandnud
  18. a ja
  19. a eluaseme soetamisega seotud kulusid summas 4 134,25 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 91 – 114). Eluaseme soetamisega seotud kulud on laste vajalikud kulud. Kohus leiab, et eeltoodud kulude kandmine kostja poolt on tõendatud summas 4 075,66 eurot (4 143,25 eurot – 58,59 eurot). Kostja ei ole tõendanud laenu intressi kandmist oktoobris 2015 (kostja 02.05.2016 menetlusdokumendi p 2.27.10). Hagejate ema on esitanud tõendi, et hoopis tema kandis laenu intressi märgitud ajavahemikul (III kd, lk 18). Kuivõrd eluaset kasutab neli inimest, moodustab laste osa kostja poolt kantud eluaseme soetamisega seotud kuludest 2 037,83 eurot (4 075,66 : 4) x 2)). Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes eluaseme soetamisega seotud kulusid vaidlusalusel perioodil summas 2 037,83 eurot. Eluaseme kommunaalkulud. Kostja väidab, et ta on kandnud
  20. a ja
  21. a eluaseme kommunaalkulud 2 989 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (I kd, lk 114, II kd, lk 84 – 86, lk 91 – 114, lk 139 – 154). Kohus leiab, et eeltoodud kulude kandmine kostja poolt on põhjendatud summas 2 817,11 eurot (2 989 eurot – 171,89 eurot). 08.01.2015 kommunaalteenuste arve summas 171,89 eurot (II kd, lk 139) on seotud
  22. a detsembri kuludega ja väljub nõutava elatise perioodist, mistõttu ei võta kohus seda arvet arvesse eluasemega seotud kulude arvestamisel
  23. a. Kuivõrd eluaset kasutab neli inimest, moodustab laste osa kostja poolt kantud eluaseme kommunaalkuludest 1 408,55 eurot (2 817,11 : 4) x 2)). Sidekulud. Kostja väidab, et ta on kandnud laste sidekulusid
  24. a ja
  25. a kokku summas 521,94 eurot (käibemaksuga) (XXXkulud summas 217,31 eurot ja XXXkulud summas 304,63 eurot). Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (I kd, lk 113, II kd, lk 91 – 114, lk 155 – 191). Kohtu hinnangul on sidekulud laste vajalikud kulud. Kohus leiab, et eeltoodud kulude kandmine on põhjendatud summas 451,93 eurot (521,94 eurot – 70,01 eurot). 01.01.2015 arve summas 70,01 eurot (II kd, lk 155) on seotud
  26. a detsembri kuludega ja väljub nõutava elatise perioodist, mistõttu ei võta kohus seda arvet arvesse eluasemega seotud kulude arvestamisel
  27. a. Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes nende sidekulusid vaidlusalusel perioodil summas 451,93 eurot. 11 Telekommunikatsioonikulud. Kostja väidab, et ta on kandnud telekommunikatsioonikulusid
  28. a ja
  29. a summas 721,20 eurot (käibemaksuga), millest laste osa moodustab 480,80 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kandmise kohta (I kd, lk 121, II kd, lk 192 – 208). Kostja poolt esitatud arvetest nähtub, et tarbitud telekommunikatsiooniteenus sisaldab peale televisiooni teenuse ka internet teenust ja lauatelefoni teenust. Kohtu hinnangul on usutav, et lapsed kasutavad kodus viibides internetti, lisaks hagejad möönavad, et nad vaatavad kodus olles televiisorit. Kohus on seisukohal, et hagejad kasutasid telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja poolt sellega seoses kantud kulud on vajalikud laste kulud. Lisaks on kohtu hinnangul usutav, et laste ema kasutab kodus telekommunikatsiooniteenuseid, mistõttu tuleb jagada kostja poolt kantud telekommunikatsioonikulud eluasemes elavate isikute arvuga ehk neljaga. Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes telekommunikatsioonikulusid vaidlusalusel perioodil summas 360,60 eurot (721,20 eurot : 4) x 2)). Meelelahutuskulud ja muud kulud. Kostja väidab, et ta on kandnud laste meelelahutuskulusid ja muud kulusid
  30. a ja
  31. a summas 87,60 eurot (32,60 eurot + 45 eurot + 10 eurot). Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 116, lk 210 – 213). Kostja on kandnud veekeskuse külastamise kulusid summas 32,60 eurot, kostja on tasunud XXXratsaspordiharrastuse eest 45 eurot ja ostnud ümbrise ja ekraanikaitse XXXnutiseadmele summas 10 eurot. Hagejad ei vaidlusta eeltoodud kulude kandmist ja leiavad, et need kulud on kantud laste huvides. Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes meelelahutuskulusid ja muud kulusid vaidlusalusel perioodil summas 87,60 eurot. Eelnevat kokkuvõttes on kostja andnud lastele ülalpidamist vaidlusalusel perioodil summas kokku 10 613,46 eurot (toidukulud ja esmatarbekaubad 370 eurot + laste sünnipäevade tähistamise kulud 420 eurot + reisikulud 1 182,57 eurot + riidekulud 24,98 eurot + laste huviringide kulud 4 269,40 eurot + eluaseme soetamisega seotud kulud 2 037,83 eurot + eluaseme kommunaalkulud 1 408,55 eurot + sidekulud 451,93 eurot + telekommunikatsioonikulud 360,60 eurot + meelelahutuskulud ja muud kulud 87,60 eurot). Jagades kostja poolt vaidlusalusel perioodil (st jaanuar 2015 – aprill 2016) laste vajaduste rahuldamiseks kantud kulude summat vaidlusaluse perioodi kuude arvuga on kostja andnud mõlemale lapsele ülalpidamist igakuiselt summas 707,56 eurot (10 613,46 eurot : 15 kuud). Käesoleva otsuse p-s 7 on kohus leidnud, et laste vajalikud ja põhjendatud kulud kostjale langevas osas moodustavad vaidlusalusel perioodil 576,12 eurot kuus. Kohus on tuvastanud, et kostja andis lastele ülalpidamist vaidlusalusel perioodil summas 707,56 eurot kuus. Seega andis kostja lastele ülalpidamist suuremas määras, kui oli laste vajalikud kulud ja puudub alus hagiavalduse rahuldamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kostja panus laste vajaduste rahuldamiseks teatud kululiikide osas võib olla väiksem laste ema omast on kostja kandnud laste vajalikke kulusid teiste kululiikide osas suuremas mahus ja lõpptulemusena on kostja andnud vaidlusalusel perioodil lastele ülalpidamist temale langevas määras. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 12 Hagejateks on alaealised lapsed ja kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud alaealiste laste kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.