← Eesti

3-15-807/34

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-807 Hal

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-15-807 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahuldas 21.07.2011 otsusega nr 1-25/235 Keskkonnatehnika OÜ taotluse projekti „Pakendite kogumise efektiivistamine vertikaalpresside abil“ rahastamiseks. Projekt nägi ette 200 jäätmepressi soetamise ja paigaldamise pakendiettevõtjate (kaubanduskeskused ja tootmisettevõtted) juurde. Toetus summas 966 024,56 eurot moodustas 50% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. KIK teostas 20.05.2013, 23.05.2013, 08.07.2013 ja 17.02.2014 paikvaatlused ning tuvastas, et üheski kontrollitud kohas, kus pressid juba aktiivses kasutuses olid, ei pressitud taotluses kirjeldatud määrdunud pakendijäätmeid. Täiendavad paikvaatlused viidi läbi veel 27.03.2014, 29.03.2014 ja 05.09.
  2. KIK peatas 19.03.2014 otsusega projekti väljamaksed. KIK andis 27.11.2014 otsuse nr 1-25/171, millega tunnistas oma 21.07.2011 otsuse nr 125/235 tagasiulatuvalt täies mahus kehtetuks, nõudis tagasi toetuse summas 300 149,97 eurot ning jättis ülejäänud toetussumma välja maksmata. Otsuses leiti, et on tuvastatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 18 lg 6 p-des 1 ja 3 sätestatud alused taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. KIK jättis 27.02.2015 vaideotsusega nr 1-16/22 Keskkonnatehnika OÜ 29.12.2014 vaide rahuldamata.
  3. Keskkonnatehnika OÜ esitas halduskohtule kaebuse ning palus KIK 27.11.2014 otsuse ning 27.02.2015 vaideotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja tegevus on kooskõlas meetmemäärusega (Keskkonnaministri 03.08.2009 määrus nr 47). Meetme eesmärk on vältida pakendite suunamist mittetaaskasutatavate segajäätmete hulka. Kaebaja taotles projekti rahastamist olukorras, kus suures osas kaupade jaemüügiga tegelenud ettevõtetes puudus võimalus väheväärtuslikke pakendeid efektiivselt käidelda. Väheväärtuslikud pakendid hõlmasid näiteks suuremahulisi pakendijäätmeid, mille transport osutus pressimata kujul ebamõistlikult kalliks (nagu kile), ja määrdunud pakendijäätmeid, mille eraldamiseks ja eraldi üleandmiseks puudusid tehnilised võimalused ja oskused puudusid. Lahendusena leiti vertikaalpresside paigutamine ettevõtjate juurde. 2) Projekt näeb ette taotluse esitamise ajal väheväärtuslikena käsitatud pakendite pressimist, mille üheks alaliigiks on määrdunud pakendid. Määrdunud pakendid ei ole meetmemääruses defineeritud ning tegemist on määratlemata õigusmõistega. Taotluse eesmärgiks on luua ettevõtetele võimalus oma määrdunud pakendid mõistlikul viisil ära anda ja suunata need pärast hilisemat sorteerimist omakorda ringlusse ja taaskasutusse. Projekt on kaebaja poolt ellu viidud kujul taganud nõuetele vastava jäätmete käitlemise ja suurendanud jäätmete taaskasutamist. Projektile anti toetust meetmemääruse § 5 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud tegevuseks. 3) Vastustaja etteheited ei ole seotud kaebaja tegevusega. Kaebaja on pressid paigaldanud projektijärgsetesse asukohtadesse. Vertikaalpresside kasutajateks on jaemüügiettevõtete töötajad. Vaatamata instrueerimisele (mis ei olnud projekti tingimuste kohaselt kaebaja 2

(7)3-15-807 kohustus), võis esineda jäätmete pressimist, mis polnud projekti eesmärgiga kooskõlas, kuid see toimus väljaspool kaebaja mõjusfääri. Projekti keskne eesmärk on süsteemi loomine, millega suunatakse ringlusse rohkem pakendijäätmeid (määrdunud pakendijäätmed). Rahastamistaotluse ja projekti teostatavusuuringu järgi moodustavad vertikaalpressid osa pakendijäätmete ringlussevõtu süsteemist ega ole eraldiseisev abinõu määrdunud pakendite kogumiseks. Kasutajate käitumine on jäätmete käitlemisel muutunud. 4) KIK ei ole korrektselt piiritlenud „madala või puuduva taaskasutusvõimalusega jäätmeid“ ning ei ole tuvastanud ega tõendanud kaebaja tegevuse mittevastavust projekti tingimustele. KIK on tuginenud projekti tingimuste tõlgendustele ja hinnangutele, mida rahastamistaotluse esitamise ajal ei eksisteerinud. KIK ei ole defineerinud vertikaalpresside kasutamise selgeid ja läbipaistvaid nõudeid. Projekti finantseerimise taotluse lahendamisel ei esitanud vastustaja täpsustavaid nõudeid. KIK on põhjendused esitanud tagantjärele. 5) KIK-i vaidlustatud otsusel puudub selgelt sõnastatud faktiline ja õiguslik alus. On ebaselge, mida KIK peab investeeringu sihipärase kasutamise nõude rikkumiseks. Kulude abikõlbmatust väites ei ole KIK näidanud õiguslikku alust. 6) KIK-l on menetluses keskne tõendamiskoormis. Paikvaatlustega ei ole kogutud tõendeid presside pikaajalise kasutamise kohta. Tõendamata on KIK-i keskne väide, et vertikaalpressidega ei pressita valdavalt määrdunud pakendeid. 7) Tegelikku ärakuulamist ja kaebaja argumentide kaalumist ning võrdlust KIK-i poolt kogutud tõenditega ei ole toiminud. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on põhjendamata. Toetuse tagasinõudmine on kaalutlusotsus, mille tegemisel pole arvestatud, miks nõutakse tagastamist täies ulatuses ega arvestatud mõjusid. 8) Vaide lahendajal (KIK vaidekomisjon) puudus selleks pädevus.
  1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited kaebusele: 1) Projekti eesmärk oli „määrdunud pakendite“ pressimine taaskasutusse suunamise eesmärgil. Projektitaotlustes ja selle lisades käsitleti eranditult probleemi määrdunud pakenditega, mitte muid „väheväärtuslikke“ pakendite tüüpe. Projekt tuleb ellu viia vastavalt taotluses märgitule, seega on taotleja edaspidi seotud enda eesmärgi kirjeldamisel sisustatud mõistete ja määratlustega. 2) Kaebaja väide nn ristmäärdumisest (kuna puhtad pakendid on määrdunud pressimisel, on nende pressimine meetme määruse eesmärgiga kooskõlas) ei ole usutav. Kui see on ka toimunud, poleks see meetme eesmärgiga kooskõlas. Rahastamistaotluses pole ka käsitletud käideldavate jäätmetena selliseid määrdunud „veo- ja rühmapakendeid“, mis projekti tulemusena säilivad puhastena. Presside kasutamise sihipärasuse tagamine ning muude projekti tingimuste täitmine on kaebaja kohustus ning presside kolmandate isikute valdusse andmine ei saa rikkumisi õigustada. 3) Vastustaja hinnangul on paikvaatlustel kasutatud meetodid olnud piisavad ning „määrdunud pakendite“ tuvastamisel on lähtutud kaebaja poolt taotlusmaterjalides esitatud mõiste määratlusest. Kaebaja pole põhjendanud, miks ta peab meetodit ekslikuks. 4) Vaidlustatud otsus vastab haldusakti nõuetele ja kaalutlusreeglitele. Vaideotsus ei ole antud pädevust rikkudes. Selle on allkirjastanud juhatuse esimees. Vaidekomisjoni nimeline väljatoomine aitab tagada läbipaistvust KIK siseselt.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Vaidlus on esmalt selle üle, milliseid pakendeid hõlmab projekt, mille jaoks toetust anti. Taotluse p-s 8 on märgitud projekti eesmärgina „luua ettevõtetest määrdunud pakendijäätmete kogumise ja ringlussesuunamise süsteem. Selleks soetatakse 3
(7)3-15-807 kaubanduskeskuste ja tootmisettevõtete juurde paigutamiseks 200 jäätmepressi, millega hakatakse kokku pressima ja pakkima väheväärtuslikku määrdunud pakendimaterjali, mis seni on läinud olmeprügina masspõletamisse või ladestamisele“. Taotluse kohaselt kavatseti välja valida need ettevõtted, kes tekitavad kuus keskmiselt enam kui 45 m3 olmejäätmeid (puhta pakendi välja sorteerimise järel). Eelnevast nähtub, et projekti raames ei peetud silmas puhast pakendit. Kaebaja väidab, et silmas peeti nii määrdunud kui ka muud väheväärtuslikku pakendit, samas viitab taotluse p 8 siiski sellele, et silmas on peetud kitsalt määrdunud pakendit, mis on ühtaegu väheväärtuslik, ning väheväärtuslikud on pakendid just oma määrdumise tõttu. Kuna toetus antakse projekti eesmärgipäraseks elluviimiseks, on kaebaja seotud enda poolt taotluses määratletud eesmärgi ja sõnastusega. Termini „madala või puuduva taaskasutusvõimalusega jäätmed“ (meetmemääruse § 5 lg 2 p 3) on konkreetsel juhul sisustanud kaebaja ise taotlusdokumentides, piiritledes projekti raames kogutud jäätmed mõistega „määrdunud pakendid“ ja eristanud seda muudest pakendiliikidest. 2) Projekti eesmärgipärase lõpptulemuse saavutamine on toetuse saaja kohustus ning tema ülesandeks on tagada, et presse ei kasutataks eesmärgiga vastuolus. Piisava koguse taotluses määratletud jäätmete (määrdunud pakendid) puudumine ei saa õigustada, et määrdunud pakendiga koos pressitakse ka selliseid jäätmeid, mis taotluse määratlusele ei vasta. Vastustaja möönis kohtuistungil, et projekti sihipärase teostamise eelduseks ei pea olema kindlasti 100% ulatuses määrdunud pakendi pressimine. Praegusel juhul on vastustaja aga tuvastanud määrdunud jäätmete pressimise äärmiselt väheses ulatuses (10%). Selle väljaselgitamiseks on vastustaja läbi viinud paikvaatlused ja presside kasutajate küsitlused. Kokku kontrolliti 52 objekti ning paikvaatluste läbiviimine ja tulemused on dokumenteeritud. Tuvastati, et presse kasutatakse valdavalt puhaste liigiti kogutud jäätmete (kile, papp, vineer) pressimiseks. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et paikvaatluse tulemusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Kaebaja ei pea vastustaja järeldust 10% osas õigeks, kuid ei ole ise numbriliselt toonud välja mahtu, mida ta tegelikult õigeks peab. Kaebaja poolt esitatud tõendid ja seisukohad ei väära vastustaja järeldust. Kaebaja poolt tellitud ja esitatud OÜ Hendrikson ja Ko uuring tugineb kolme kaebaja enda poolt valitud jäätmepaki analüüsil, mis ei anna ülevaadet projekti tegevusest tervikuna. Vaidlust ei ole selles, et vähemalt osaliselt kasutatakse presse eesmärgipäraselt, kuid olukorras, kus määrdunud pakendite osakaal ulatub vaid 10%-ni, et saaks isegi mõnevõrra suurema määrdunud pakendite mahu tuvastamine viia järelduseni, et projekti teostatakse eesmärgipäraselt. Vertikaalpresside kasutamine võib olla toonud kaasa teatud hulga ulatuses selliste jäätmete taaskasutusse suunamise, mida projektiga silmas peeti, kuid presside sellise kasutamise vähene osakaal ei saa mõjutada vastustaja otsuse õiguspärasust. Ka kaebaja poolt väidetud pakendite ristmäärdumine ei saa õigustada taotluse eesmärgiga kooskõlas mitteolevate jäätmete pressimist. 3) Õige ei ole kaebaja väide tema ärakuulamata jätmisest. Kaebaja on saanud enne rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamist korduvalt avaldada oma seisukohti. Kaebaja kirjalikest vastustest nähtub, et kaebaja oli teadlik vastustaja etteheidete iseloomust ning ta teadis nende etteheidete võimalikke tagajärgi. Vaidlustatud otsusel ei ole põhjendamispuudusi, mis võiksid tingida selle õigusvastasuse. Otsuses on esitatud asjaolude kirjeldus ning menetluskäik, seal on kajastatud nii vastustaja kogutud tõendid kui ka kaebaja vastuväited ja tõendid, millele ta tugineb. Otsuses on esitatud kaalutlused, miks tuvastatud rikkumine toob kaasa varasema haldusakti kehtetuks tunnistamise. 4) Põhjendamispuudusi ei ole ka vaideotsusel. Sõltumata vaideotsuse allkirjastamisest kolmeliikmelise vaidekomisjoni poolt ning asjaolust, et juhatuse esimees on oma allkirja lisanud märkusele „Kinnitan“, ei ole vaideotsus sisepädevuse rikkumise tõttu õigusvastane. Vaideotsuse on lõppkokkuvõttes allkirjastanud juhatuse esimees. Pädevusnõuete 4
(7)3-15-807 rikkumiseks ei saa pidada seda, et vaideotsuse teksti on ette valmistanud kolmeliikmeline komisjon. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Keskkonnatehnika OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.10.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb esialgses kaebuses toodud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuses on täiendavalt välja toodud järgmised põhjendused: 1) Halduskohus on oma otsuses asunud projekti eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikku tegevust tagantjärgi kitsendavalt tõlgendama, mis ei ole kooskõlas projekti taotluse, projekti olemuse ning meetmemäärusega. Projektile anti toetust meetmemääruse § 5 lg 2 pdes 2 ja 3 nimetatud tegevuseks ehk liigiti kogutud biojäätmete ringlussevõtmiseks ning jäätmete, mille taaskasutusvõimalus on puudunud või on madal, ringlussevõtu arendamiseks. Enne projekti alustamist oli üheks põhiliseks probleemiks see, et mitmed pakendijäätmed, mida muidu oleks võimalik taaskasutada, jäid pressimisvõimaluste puudumise tõttu eraldi kogumata ja pressimata. Praktikas koguti sellised jäätmed kokku nii, et määrdunud pakendid määrisid ka n-ö puhtad pakendijäätmed. Seega hõlmas määrdunud pakendimaterjal suures osas sellist pakendimaterjali, mis ei olnud algselt või olemuslikult määrdunud, vaid määrdus jäätmete kokkukogumise käigus seetõttu, et puudus efektiivne ja sobiv meetod pakendijäätmeid eraldi koguda ja pressida. Halduskohus selle asjaoluga otsuse tegemisel ei arvestanud. 2) Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et jäätmepresse ei kasutata sihipäraselt. Halduskohus möönis, et projekti eesmärgiga on kooskõlas ka mingil määral muude jäätmete pressimine, kuid ei täpsustanud, kuidas ja mille alusel kindlaks määrata, kas konkreetsel juhul vastab määrdunud pakendijäätmete osakaal projekti eesmärgile. Pakendipressidega pressitavate jäätmete osakaalu kindlakstegemiseks ei piisa üksikust paikvaatlusest, arvestamata seejuures vastavas kaupluses või muus ettevõttes tervikuna toimuvat. Vaadata tuleb tervikuna vastava ettevõtte jäätmete sorteerimise ja pressimise muudatusi projekti tulemusena. Pealegi ei ole paikvaatlused olemuslikult sobivaks meetodiks projekti nõuetekohase teostamise kontrollimiseks, sest võimaldab teha järeldusi pressi kasutamise kohta vaid lühikese ajaperioodi jooksul. KIK ja halduskohus on lähtunud valest eeldusest, et tõendamiskoormus presside kasutamise õiguspärasuse osas lasub kaebajal. 3) Halduskohus jättis tähelepanuta, et otsuses puudub õiguslik ja faktiline alus. Otsuse vastuvõtmise minimaalseks eelduseks on see, et KIK defineerib esmalt täpsete viidetega õigusaktidele vertikaalpresside kasutamise suhtes kohalduvad selged ja läbipaistvad nõuded, toob välja kaebaja rikkumised ning alles seejärel hakkab kaaluma, kas põhjendatud on rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamine. Toetuse tagasinõudmise otsus on motiveerimata. KIK ei ole põhjendanud, miks välistati toetuse osaline tagasinõudmine olukorras, kus vähemalt osaliselt mööndakse projekti vastavust nõuetele. Kaalutud ei ole otsuse sotsiaalmajanduslikku mõju ning mõju meetme eesmärkide saavutamisele. 4) Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et kaebaja on nõuetekohaselt ära kuulatud. KIK ei tutvustanud kaebajale otsuse aluseks olevat teavet ja kirjavahetust tervikuna, mistõttu ei saanud kaebaja vaidemenetluses oma õigusi efektiivselt kaitsta. 5) Halduskohus on täpsemate põhjendusteta asunud seisukohale, et vaideotsusel ei esine põhjendamispuudusi. Vaideotsus on tervikuna motiveerimata. KIK on loobunud kõikide kaebaja poolt esitatud vastuväidete analüüsimisest, asudes üldsõnaliselt seisukohale, et nõustub otsuse argumentatsiooniga. Vaideotsuse on allkirjastanud KIK-i vaidekomisjoni liikmed, kuigi ükski õigusakt ei sisalda viidet vaidekomisjonile. Vaie tuleb lahendada KIKi juhatuse kaudu. 5
(7)3-15-807
  1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi vaidluse sisu puudutavaid väiteid. Vastuseks kaebaja etteheidetele halduskohtu otsuse nõuetekohasusele, märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. KIK ja halduskohus on oma otsustes põhjalikult ja igakülgselt selgitanud, miks nad ei nõustu kaebaja käsitusega „määrdunud pakendi“ mõistest. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et projekt on suunatud jäätmete ristmäärdumise ärahoidmisele või muude väheväärtuslike, kuid puhaste pakendite pressimisele. Seetõttu on põhjendamatud kaebaja etteheited mõistete kitsendavast tõlgendamisest vastustaja ja halduskohtu poolt.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus tuvastati vaid 10% pressitavate jäätmete vastavus projektile, ei saa rääkida presside sihipärasest kasutamisest. Paljasõnaline on kaebaja väide, et vastustaja ei ole presside kasutamist nõuetekohaselt tõendanud. Vastustaja on selle kohta kogunud piisavalt tõendeid. Paikvaatlused on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Vastustaja pole seejuures piirdunud vaid paikvaatlustega fikseerituga, vaid on asjaomastelt ettevõtetelt küsinud selgitusi presside kasutamise kohta. Järelikult pole põhjust väita, et tuvastatud on vaid presside kasutamine konkreetsel ajahetkel, mitte pikema perioodi osas. Kui kaebaja leidis, et eesmärgipäraselt kasutatakse presse suuremas ulatuses, tulnuks esitada sellekohased tõendid. Siinkohal ei ole põhjust rääkida tõendamiskoormuse ümberjagamisest, vaid tegemist on üldise põhimõttega, kus iga menetlusosaline peab tõendama asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja tõendite ümberlükkamiseks ei piisanud OÜ Hendrikson ja Ko uuringust, mis põhines vaid kolme jäätmepaki analüüsil.
  3. Kaebaja leiab, et presside sihipärase kasutamise hindamisel tuleks arvestada ka seda, kuidas presside kasutuselevõtt mõjutas ettevõtete jäätmete sorteerimist ja pressimist tervikuna. Kaebaja sellekohased selgitused on jäänud üldsõnalisteks. Ka apellatsioonimenetluses esitatud AS Selver ja Maxima Eesti AS kirjadest ei saa teha selliseid kaugeleulatuvaid järeldusi. Arvestada tuleb ka sellega, et mitmete ettevõtete puhul, kus pressid kasutuses on, määrdunud pakendit kas üldse ei teki või seda ei pressita. Sellistel eeldustel pole põhjust rääkida projekti laiemast mõjust pakendite sorteerimisele.
  4. Halduskohus on piisavalt põhjendanud KIK-i otsuse ja vaideotsuse formaalse õiguspärasusega (menetlus-, vormi- ja põhjendamisvigadega) seonduvat. Ringkonnakohus vastavat analüüsi ei korda. Apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu, et otsusel ja vaideotsusel võiks olla selliseid puudusi, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise (haldusmenetluse seaduse § 58). 6

(7)3-15-807 Kaebaja tugineb ka kaalumisvigadele seoses rahastamisotsuse tervikuna kehtetuks tunnistamisega. KIK on otsuses põhjendanud muu hulgas seda, miks ei ole võimalik projekti muuta, märkides, et muudetud kujul ei vastaks see meetmemäärusele. Haldusmenetluse dokumentidest nähtub, et kaebaja oli nõus projektiga jätkama vaid juhul, kui ta saab käidelda ka vähemäärdunud pakendeid. Kuid siis poleks olnud tegemist abikõlblike kuludega. Järelikult polnud võimalik jätta rahastamisotsust teatud osas kehtima. 12. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulud, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Kaebaja poolt kantud menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 15 eurot ning esindajakuludest summas 2947,80 eurot (05.04.2016 ja 08.04.2016 menetluskulude nimekirjad). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.