← Eesti

3-14-53196/48

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-53196

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-53196 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 25.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/012527-28 kohustati AS Uvic tasuma käibemaksu ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku 123 842,18 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et Alfaholding OÜ, AS Uvic ja Lurxes SIA liigutasid omavahel kontrolliperioodil (oktoober-detsember 2012) külmutatud rõõsa koore võid ja külmutatud veiseliha, kuid tegemist ei olnud tavapäraste ostu-müügitehingutega, vaid organiseeritud rahvusvahelise karussellpettusega. Äriühingute vahel toimunud ostumüügitehingute näol oli tegemist näilike tehingute jadaga, mida ei võeta maksustamisel arvesse. AS Uvic esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 13.11.2014 vaideotsusega nr 6-1/24472 rahuldamata.
  2. AS Uvic esitas 15.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.09.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/012527-28 tühistamiseks. Kaebuses leiti, et maksuotsuse faktiline alus ei ole üheselt määratletud, MTA ei ole tuvastanud maksupettust ega kaebaja osalemist selles. Kauba müük Lurxes SIA-le on tõendatud. Maksuotsuses on liiga suurt kaalu omistatud sellele, et CMR-del puuduvad kauba vastuvõtja allkirjad. Vaidlusalused tehingud ei ole kaebaja jaoks tavapäratud. Maksuhaldur on asja otsustamisel kasutanud lubamatuid tõendeid. MTA ei ole kaalunud tulumaksu määramist hindamise teel.
  3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaideotsuses avaldatud seisukohtade juurde.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) maksustamisperioodi oktoober 2012 kohta algas tagastusnõude kontroll 14.12.2012 korraldusega, kuid teate üksikjuhtumi kontrolli toimumise kohta edastas maksuhaldur kaebajale alles 05.02.
  5. Riigikohus on 27.01.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-8413 märkinud, et tagastusnõude kontroll kestis kuni 19.03.
  6. Asjas ei nähtu, et maksuhaldur oleks enne 05.02.2014 uue kontrollimenetlusega alustanud. Samas ei too tõendite kogumine ajaperioodil, kus oktoobri 2012 osas enam menetlust ei toimunud, kaasa maksuotsuse tühistamist. Haldusakti kehtetuks tunnistamise saab kaasa tuua üksnes tõendite kogumise nõuete oluline rikkumine. Maksuhalduril oleks olnud võimalik koguda samasisuline tõend ka juhul, kui ta oleks alustanud üksikjuhtumi kontrolli varem või kogunud tõendi pärast 05.02.
  7. Kaebaja ei ole väitnud, et tõendite kogumise reeglite rikkumine peaks kaasa tooma teistsuguse maksuotsuse tegemise; 2) maksuotsuse p-s 1.2 on maksuhaldur selgesõnaliselt kokku võtnud, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et toime on pandud karussellpettus, milles kaebaja teadlikult osales. Sama on kajastatud maksuotsuse p-des 2.2 ja 2.3.
  8. Seega on maksuotsuse faktiline alus üheselt selge. Segadust võis tekitada maksuotsuse p 2.3.10, mille kohaselt ei näidanud kaebaja üles äris tavapärast hoolsust, kuid eeltoodu ei muuda maksuotsust ebaselgeks. 2

(6)3-14-53196 3) 4) 5) 6) 7) Maksuhaldur ei pidanud kontrollima hoolsuskohustuse rikkumist kaebaja poolt, sest maksupettuse puhul ei oma see tähtsust; asjassepuutuv ei ole, kas teised äriühingud tasusid käibemaksu või olid selleks kohustatud. Maksuotsus tugineb tehingute näilikkusele, mistõttu ei ole kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ka juhul, kuid teised tehingupooled on maksud deklareerinud ja tasunud; maksupettuse tuvastamiseks ei pea maksuhaldur algatama süüteomenetlust ega tuvastama maksupettuse olemasolu sh tehingupoolte kokkulepet tehingute näilikkuse osas või kaebaja pahausksust otseste tõendite kaudu. Maksupettuse varjatud iseloomu arvestades on seda võimalik tuvastada üksnes kaudsete tõenditega. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksupettuse toimumise kohta, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Maksuhaldur on karussellpettuse toimumist järeldanud järgmistest asjaoludest: tehingutes liikusid reaalsed kaubad, kuid kordades väiksemates kogustes; tehingud olid kaebaja jaoks tavapäratult soodsad; dokumentide vormistamine oli formaalne; isikute omavaheline seotus; kauba müük Lurxes SIA-le ei ole tõendatud; kauba kvaliteet ei omanud tähtsust; tehingus osalejate taust on vastuolus tehingu sisuga; tehingutes esinevad ebaloogilisused; kaebaja oli teadlik karussellpettuse toimepanemisest ja oli sellest huvitatud; kaebaja ei näidanud üles äris tavapärast hoolsust; ei ole tõendatud kaebaja poolt saadud kauba oma tootmises kasutamine. Kontrollakti p-s 3.1 sisalduvat karussellpettuse analüüsi ja teisi maksotsuse p-s 2.3 toodud asjaolusid arvestades on maksuhaldur oma kahtlust piisavalt põhistanud. Seega on tõendamiskoormus üle läinud kaebajale; maksuotsus teeb viiteid kontrollaktile. Kaebaja on leidnud, et seetõttu on maksuotsus raskesti loetav. Eeltoodu ei muuda maksuotsust põhjendamatuks ja õigusvastaseks. Ei ole kahtlust, et tegemist on põhjendustega, millest maksuhaldur tegelikult maksuotsuse andmisel lähtus; ainuüksi tehingute dokumenteerimine ei kinnita tehingute toimumist, kui esineb tõsiseid vastuolusid dokumentides, tehingute kohta antud ütlustes või muudes tehinguid iseloomustavates üldteada asjaoludes. Maksuotsuses on käsitatud, et tõenäoliselt on arvetel valed kuupäevad (p 2.3.3.8), et vaatamata lepingus kokku lepitule ei esitatud kauba sertifikaate või vähemalt ei ole kaebaja nende sertifikaatide varasemat esitamist tõendanud (p 2.3.3.2) ja tehingute kohta vormistati nii arve-saatelehed kui ka saatelehed (p 2.3.3.4). Samuti on maksuotsuse p-s 2.3.3 vaadeldud muid dokumentide puudusi nagu samade dokumentide erinevused, tehingupoolele mittekuuluva e-postiaadressi märkimine jne. Üksiku asjaoluna ei pruugi need maksupettuse toimepanemist tõendada, kuid kogumina seavad kahtluse alla tehingu toimumise tervikuna. Ei ole tavapärane, et edasimüüdud kaup soetatakse alles pärast edasimüüki või selline eksimus arvel jäetakse parandamata, lepingu kohaselt koos kaubaga esitatavaid dokumente ei esitata ega nõuta, sama tehingu kohta vormistatakse dokumente topelt või tehingupooltelt kogutud samasisulised dokumendid erinevad. Kaebaja ei ole nende kõrvalekallete kohta esitanud ühtegi eluliselt usutavat selgitust; maksuotsuse p-s 2.3.2 on selgitatud, kuidas tehingud olid kaebaja jaoks tavapäratult soodsad, sh kuidas tehingute kokku leppimine toimus väga kiirest ja kaebajal ei olnud vaja selleks teha mingeid jõupingutusi ega lisakulutusi. Kaebaja seisukohad on selles osas vastukäivad. Kaebaja jaoks tehingute läbiviimise hõlpsust ei saa vaadata isoleeritult tehinguid iseloomustavatest muudest andmetest. On tuvastatud, et lepingute ettevalmistamises kaebaja ei osalenud (p 2.3.2.4), teisalt on sõlmitud lepingud identsed (p 2.3.4.1). Seega ei olnud lepingute sõlmimise lihtsus juhuslik, vaid osaliste poolt teadlikult ettevalmistatud tegevus. Ei ole eluliselt usutav, et lisaks sellele, et kaebajale saabuvad lühikese aja jooksul sama kauba müügi- ja ostupakkumised, sõlmivad müüja ja ostja kaebajaga samasisulised lepingud, mida kaebaja ette valmistanud ei ole; 3
(6)3-14-53196 8) maksuotsuse p-s 2.3.4 on ammendavalt põhjendatud, miks on alust pidada ka kaebajat skeemis teadlikult osalenuks: lepingute identsus, kaebajal on olnud sama esindaja kui Alfaholding OÜ-l ja Lurxes SIA esindajal D. P., veiseliha tootja UAB Utenos Mesa on kaebaja ostujuhti V. K. pidanud ka Hotey Master OÜ esindajaks; 9) puudub Lurxes SIA kinnitus tehingu toimumise kohta (vt maksuotsuse p 2.3.5). Samuti puuduvad CMR-del Lurxes SIA poolt kauba kättesaamist tõendavad elemendid. Seega ei ole teada, kellele kauba valdus üle anti; 10) kohtuistungil kuulati tunnistajana üle V. K., kes on kaebaja ostujuht. Maksumenetluses ta ütlusi ei andnud, sest vaidlustas vastava korralduse kohtus. Õige on maksuhalduri järeldus, et V. K. tegutses tõenäoliselt kaebaja mõju all. Seega ei ole usaldusväärne tema poolt kohtuistungil antud kinnitus, et tehingud tegelikult toimusid. V. K. ei osanud anda mingeid sisulisi selgitusi talle MTA poolt antud korralduse ja selle vaidlustamise kohta. Ütlustest nähtub, et ühelt poolt sai ta aru, miks maksuhaldur temalt ütlusi tahab, kuid teadmata põhjusel ei soovinud ta neid anda. V. K-i ütlused tuleb jätta kõrvale, kuna need ei ole isiku varasemat käitumist arvestades usaldusväärsed ning on antud kaebaja mõju all; 11) maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, jättes veoautojuhid küsitlemata. Kahtluse alla ei ole seatud seda, et kaup liikus, kuid liikus pidevalt üks ja sama kaup, mitte igakordselt uus kaup (maksuotsuse p 2.3.1). Seega ei oleks veoautojuhid saanud anda asjas olulisi ütlusi; 12) tulumaksu osas on maksuhalduril kohustus viia läbi hindamine üksnes juhul, kui on tuvastatud, et kaup on siiski soetatud. Antud juhul leiab maksuhaldur, et tehinguid ei toimunud. Seega ei ole võimalik välja selgitada mõistlikku tehingu hinda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS Uvic palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 07.09.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) puudub vaidlus, et MTA tugines maksuotsuses muu hulgas tõenditele, mis on kogutud õigusvastaselt. Halduskohus seadis seaduslikkuse põhimõttest ülimuslikumaks pragmaatilise menetlusökonoomilise kaalutluse, millega kaebaja ei nõustu; 2) maksuotsuses ei ole esitatud põhjendatud kahtlust maksupettuses osalemise kohta. Selle tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi otsest tõendit ning maksuhalduri järeldused on ebakindlad ja oletuslikud. Maksuhaldur ei ole tuvastanud karussellpettuse kõige olulisemat isikut, s.o füüsilisest isikust pettuse korraldajat (ringmaster); 3) kaebaja on lükanud ümber MTA kahtlused vaidlusaluste tehingute tavapäratuse osas (apellatsioonkaebuse p-s 2.4.3 sisalduv tabel). Maksuhaldur ja kohus ei arvestanud, et kaebajal oli tehinguid tehes kättesaadav oluliselt väiksem teabehulk oma tehingupartnerite kohta. Kaebaja näol võis tegemist olla karussellpettuse skeemi tõmmatud ettevõtjaga, kes ei teadnud pettusest ning kellel on õigus sisendkäibemaks maha arvata. Olukorras, kus kaubapartiid olid väliselt eristamatud, kogused standardsed ning külmutatud või ja lihatoodetega ei ole karussellpettuste toimepanemine olnud Eestis aktuaalne probleem, ei saanud kaebajal tekkida mõistlikku kahtlust, et sama kaup on ringiga tagasi tema juurde jõudnud; 4) halduskohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja M. K-i ütlusi, leides, et kaebaja finantsjuht tõi 01.06.2015 kohtuistungil välja uusi alternatiivseid seisukohti, mida kaebaja ei ole varem kohtule esitanud. Kõik tõendid ja seisukohad on varasemalt esitatud, M. K. seletas asju lihtsalt oma sõnadega. Arusaamatuks jääb tunnistaja ütlustega seoses kohtu viide UAB Utenos Mesa kinnitusele, et V. K. tegutses Hotey Master OÜ esindajana. Sellekohast tõendit ei ole MTA esitanud; 4
(6)3-14-53196 5) kohus jättis ebaõigesti sisuliselt hindama tunnistaja V. K-i ütlused. V. K. selgitas 16.06.2015 kohtuistungil, miks ta ei soovinud maksumenetluses ütlusi anda ja pidas vajalikuks teabe andmise korraldus vaidlustada – omamata täielikku ülevaadet enda tööandaja suhtes läbiviidavate maksumenetluste sisust, pidas ta mõistlikuks anda teema lahendamine üle maksujuristidele; 6) maksuotsus on olulise põhjendamispuudusega. Rohked viited kontrollaktile muudavad maksuotsuse kontrollimatuks. 6. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Eksimus tõendite kogumisel kujutab endast menetlusviga. Mitte igasugune menetlusviga ei too endaga kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, vaid oluline on tuvastada, et menetlusviga võis mõjutada haldusakti õiguspärasust (haldusmenetluse seaduse § 58). Antud juhul ei ole kaebaja näidanud, et õigusvastaselt kogutud tõendeid kõrvale jättes oleks maksuhaldur pidanud tegema teistsuguse sisuga maksuotsuse. Mitte igasugune viga tõendi kogumisel ei muuda tõendit lubamatuks. Halduskohus on õigesti leidnud, et rikkumine peab olema oluline. Samuti on halduskohus asjakohaselt märkinud, et täpselt samasuguse tõendi oleks saanud koguda ka menetlusnõudeid järgides. Seejuures ei ole halduskohus lähtunud vaid pragmaatilistest menetlusökonoomilistest kaalutlustest, vaid hinnanud sisuliselt menetlusvea mõju ja võimalikke tagajärgi.
  2. Põhjendamatud on jätkuvad etteheited seoses maksuotsuse põhjendamispuudustega. Ka selliste puuduste esinemisel saavad need vaidluses asjakohased olla vaid juhul, kui põhjendamisvigade tõttu tuleks maksuotsus tühistada. Antud juhul see ilmselgelt nii ei ole. Vaatamata raskustele maksuotsuse lugemisel (rohkete viidete tõttu kontrollaktile), on kaebaja mõistnud maksuotsuse sisu ning olnud suuteline maksuotsuses väidetule vastu vaidlema.
  3. Halduskohus jättis V. K-i ütlused põhjendatult kõrvale. Kui kohus ei pea tunnistaja ütlusi usaldusväärseks, ei pea ta asuma neid kogumis teiste tõenditega hindama. Halduskohus on oma seisukohta ammendavalt põhjendanud. V. K-il oli kahtlemata õigus teabe andmise korraldus kohtus vaidlustada ning halduskohus ei ole seda tunnistajale ette heitnud. Halduskohus rõhutas seda, et V. K. ei olnud teadlik korralduse vaidlustamise täpsetest asjaoludest ning sealjuures kasutas ta kaebajaga sama esindajat. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega.
  4. Õige ei ole kaebaja etteheide, et maksuotsuses ei olnud esitatud põhjendatud kahtlust maksupettuses osalemise kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et põhjendatud kahtlus oli maksuotsuses vajalikul määral välja toodud. Maksupettuse tõendamiseks ei olegi maksuhalduril tihti võimalik esitada otseseid tõendeid. Samuti ei pruugi maksuhalduril õnnestuda välja selgitada, kes oli füüsilisest isikust pettuse korraldaja, kuid eeltoodu ei tähenda, et maksupettuse toimepanemises ei saa olla põhjendatud kahtlust. Maksuhaldur peab maksuotsuses ära näitama, miks ta leiab, et toime on pandud maksupettus, ning miks on alust 5

(6)3-14-53196 arvata, et kaebaja osales selles pettuses teadlikult. Vaidlustatud maksuotsuses on nimetatud asjaolud piisavalt näidatud. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks karussellpettuste puhul olema maksuhalduri tõendamisstandard teiste maksupettustega võrreldes kõrgem.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt läbi viidud tõendite analüüsiga seoses maksupettuse toimumisega ja kaebaja osalemisega sellest. Apellatsioonimenetluses ei ole välja toodud uusi asjaolusid ja tõendeid, mis vajaksid täiendavat hindamist. Kaebaja on apellatsioonkaebuse p-s 2.4.3 esitanud omapoolse käsitluse maksuhalduri tõendite ja kahtluste osas. Ringkonnakohus kordab siinkohal halduskohtu poolt esile toodut, et üksikuna vaadates ei pruugigi maksuhalduri poolt etteheidetu maksupettuse toimepanemist tõendada, kuid kõike tuvastatut kogumis hinnates on tulemuseks põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises.
  2. Põhjendatud ei ole etteheited seoses M. K-i ütluste ebaõige hindamisega või nende arvestamata jätmisega. Tunnistaja saab anda ütlusi vaidlusaluste tehingutega seotud faktiliste asjaolude kohta. M. K-i ütlused seisnesid paljuski kriitikas maksuhalduri järelduste aadressil. Seetõttu on halduskohus leidnud, et tunnistaja ei olnud kaebaja seaduslik või volitatud esindaja ega saanud kaebaja õiguslikke väiteid täiendada. Muus osas on halduskohus leidnud, et M. K-i ütlused olid liiga abstraktsed ning kogutud tõendeid arvestades ei saaks ütlused olla asjas määrava tähendusega.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Kaebaja on apellatsioonimenetluses kandnud järgmiseid kulusid: riigilõiv 750 eurot, esindajakulud 2760 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.