) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Xxx esitas 19.05.2016 kohtule hagi Xxx vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 31.05.2016 määrusega ja kohustas kostja hagile vastama. Kostja hagile vastust ei esitanud, kuid esitas 16.06.2016 taotluse menetluse peatamiseks. Hageja toetas 27.06.2016 esitatud avalduses taotlust menetluse peatamiseks. Hageja ja kostja esitasid 03.07.2016 kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt, kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 2 kohaselt, pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
lg 4 kohaselt, kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. 2
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Käesolevas tsiviilasjas on pooled esitanud kohtule kompromissi kinnitamiseks järgmistel tingimustel: hageja loobub kostja vastu esitatud nõudest, kuna pooled on kokku leppinud hageja elukoha muutmises selliselt, et hageja asub elama kostja juurde; et hageja vanemad (hageja seaduslik esindaja ja kostja) on otsustanud jätkata hageja kasvatamist ühise hooldusõiguse alusel; kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult kõik vaidluste asjaoludega seotud poolte nõuded, pooled loobuvad hagi asjaoludega seotud nõuetest, mis neil on, võivad olla ja/või tekkida ning omandavad uued õigused ja kohustused käesoleva kompromissi alusel. Pooled on kokku leppinud selles, et pooled lõpetavad tsiviilasjas nr 2-16-7968 vaidluse käesoleva kompromissilepinguga; samuti selles, et seoses kompromissi sõlmimisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole kompromissi võimalik kohtule esitatud tingimustel täita, samuti ei tulene kompromissi tingimused osaliselt kohtule esitatud hagi nõudest ja on vastuolus alaealise hageja huvidega ja perekonnaseadusega. Kohtule on esitatud hagi elatise nõudes, kuid kohtule esitatud kompromissi tingimused välistavad kompromissi kinnitamise korral kompromissi täitmisel hagejal elatise saamise kostjalt, mis oli elatise hagi eesmärgiks. Pooled paluvad lõpetada asja menetluse ja kinnitavad, et on teadlikud kohtuliku kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest, mis on ettenähtud
, so hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus leiab, et elatise nõudes ei ole võimalik sõlmida kompromissi tingimustel, mille tagajärjed välistavad alaealise hageja õiguse pöörduda kohtusse elatise nõudes. Perekonnaseaduse § 109 kohaselt, kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Samuti soovivad pooled kompromissi kinnitamist tingimustel, mis väljuvad kohtule esitatud elatise nõudest, so hageja vanemate hooldusõiguse osas ning kompromissist ei selgu, millised on need uued õigused ja kohustused, mis pooled omandavad kompromissi p 4 kohaselt. Lähtudes eeltoodust ei kinnita kohus kompromissi ja asja menetlus jätkub. Kohtule 03.07.2016 esitatud menetlusdokumendist tuleneb, et hageja sooviks on menetlus elatise nõudes lõpetada ja et hageja ei soovi avalduse edasist menetlust. Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta, kuna käesolevas menetluses ei ole hagist loobumine ilmses vastuolus alaealise hageja huvidega. Kohtule esitatud avaldusest tuleneb, et hageja vanemad on jõudnud hageja ülalpidamise osas kokkuleppele. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on avalduses kinnitanud, et saavad aru hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest, kuid nendest hoolimata soovivad hagist loobuda. 3 2-16-7968 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada
Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt ei takista hagist loobumine ja menetluse lõpetamine käesolevas tsiviilasjas asjaolude muutumise korral hagejal pöörduda kohtusse elatise nõudega oma vanemate vastu.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaolu, et hageja on alaealine laps, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Kuivõrd hageja on hagist loobunud ja kohus lõpetab menetluse, siis jätab kohus kostja taotluse menetluse peatamiseks läbi vaatamata. Raivo Einula kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.