KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-689 Ha
) § 93 lg 1 kohaselt teenistuslik järelevalve, siis pole
-s selgelt öeldud, kes teostab järelevalvet maavanema tegevuse üle. 9. Harju maavanem oli kirjalikus vastuses seisukohal, et kaebus tagastati õiguspäraselt. Isegi juhul, kui umbusalduse mitteavaldamine peaks olema haldusakt ning peaks selguma, et see on õigusvastane, ei ole maavanemal kohustust teha ettepanekut selle kehtetuks tunnistamiseks või õigusaktidega vastavusse viimiseks (
§ 85
g 3).
§ 85
lg-st 3 tulenevalt on niisuguse ettepaneku tegemise kriteerium haldusaktiga avaliku huvi rikkumine. Kui volikogu koosseisu enamus otsustab vallavanemale umbusaldust mitte avaldada, siis kõigile volikogu liikmetele teada olnud volikogu istungi algusaja ühetunnise nihke õiguspärasuse küsimuse seadmine umbusalduse mitteavaldamise õigusvastasuse ja
§ 85
lg 3 kohase avaliku huvi kriteeriumina ei ole ilmselgelt kohane ega proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse väited ei anna alust lõppjärelduses õige halduskohtu määruse tühistamiseks ja asja halduskohtule menetluse jätkamiseks saatmiseks.
- Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks Kuusalu Vallavolikogu liikmete (sh S. Valdmaa) 04.02.2016 pöördumise alusel Harju maavanema järelevalve läbiviimisest keeldumise Harju maavanema 03.03.2016 kirjas nr 3-2/594 toodud põhjustel õigusvastasuse. Tallinna Halduskohus tagastas 02.05.2016 määrusega kaebuse, viidates määruse põhjendustes kaebeõiguse puudumisele ja kaebuse perspektiivitusele (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2). 12.
§ 84
p-st 10 tulenevalt on maavanem pädev teostama sama seaduse §-s 85 sätestatud alustel ja korras järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle.
§ 85
lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
§ 85
lg 3 näeb ette, et kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. 4
(5)3-16-689
- Kaebaja tugineb kaebeõiguse põhjendamisel HMS § 11 lg 1 p-le
- Nimetatud sätte järgi on haldusmenetluses menetlusosalised haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik. Kaebaja väidab, et ta oli haldusmenetluse osaline ning tal on õigus nõuda, et haldusmenetluses tehtud otsustus (järelevalve mittealustamine) oleks vastu võetud õiguspäraselt. Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et kuna haldusmenetluse algatamise taotlejaks oli vallavolikogu liige, mitte kaebaja valla elanikuna, kaebus on aga kohtule esitatud kaebaja kui valla elaniku poolt, siis puudub kaebajal seetõttu kaebeõigus.
- Ringkonnakohus ei jaga seda halduskohtu seisukohta. Samas on ka ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Nimetatud sättest tuleneb, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Samuti peab olema tegemist isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega ning kaebus peab aitama kaasa isiku õiguse kaitsmisele. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu 13.10.2010 otsuse nr 3-3-1-44-10 p-le 15, milles on selgitatud, et puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Samas peab ka viidatud Riigikohtu seisukoha järgi järelevalve algatamiseks või meetme rakendamiseks järelevalve tulem olema puutumuses isiku subjektiivsete õigustega. Praegusest asjast seda ei nähtu.
ei sätesta, kes võib taotleda maavanema järelevalvet kohaliku omavalitsuse haldusaktide õiguspärasuse üle. Seega võib maavanema järelevalvemenetluse algatamist taotleda igaüks. Maavanema järelevalve eesmärk on eeskätt tagada avalik huvi, et kohalik omavalitsus järgiks seaduslikkuse printsiipi ja toimiks õiguspäraselt. Järelevalvet võib isik taotleda ka avalikes huvides. Sellest aga ei tulene igaühe õigust vaidlustada kohtus järelevalve tulemit, sh järelevalve algatamisest keeldumist. Üksnes haldusmenetluses osalemisest ei teki halduskohtus kaitstavat õigust, kui menetluse tulemus isiku subjektiivseid õigusi ei puuduta. Ringkonnakohtu hinnangul ei aita maavanema tegevuse vaidlustamine kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele.
- HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teisi isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Praegusel juhul seadus kaebuse esitamist avalikes huvides ette ei näe. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning halduskohus on kaebuse lõppjärelduses õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastanud.
- Ringkonnakohus jätab Sulev Valdmaa määruskaebuse rahuldamata ja muudab Tallinna Halduskohtu 02.05.2016 määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 5
(5)