← Eesti

2-12-44594/156

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-44594

§ 19

lg 2 p 3 järgi võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Viljandi notar Margit Metsa poolt tõestatud müügilepinguga ostis hageja 19.05.2003 ehitise XXXXXXXX, eluruumide pinnaga 38,3 m2, asukohaga XXXXX küla, XXXX vald, XXXXXX (kd I, tl 24 jj). Maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 1 järgi said maa ostueesõigusega erastada isikud, kellel oli õigus osta maad ehitise omanikuna. XXXXX maavanema 28.12.2005 korraldusega nr 1293 anti hagejale luba erastada XXXX XXXXX XXXXX külas XXXXXXXX maad (kd III, tl 92). Hageja ostis 02.02.2006 Eesti Vabariigilt müügilepingu p 2.1 järgi hoonete juurde maaüksuse pindalaga 18 231 m2 (kd I, tl 31). Müügilepingu p 3.1 kohaselt anti maa hageja omandisse tasuta. Hageja panus ühisvaraks saanud kinnistu soetamisse oli suurem ja seda tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. Kinnistu soetamine sai võimalikuks hageja lahusvarasse kuuluva ehitise tõttu. Hoone omanikuna sai hageja erastada ostueesõigusega maad ehitise juurde. Riigikohus selgitas 03.10.2007 kohtuotsuse nr 3-2-1-77-07 p-s 12, et ühisvara jagamisel, kui ühe abikaasa lahusvaraks olnud ehitis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, tuleb kinnistu väärtusest ehitisega (elamuga) lahutada kinnistu väärtus ilma ehitiseta ja jagada saadud vahe üldjuhul pooleks. Kuivõrd ekspert M. L. ekspertiis hõlmab kinnisvara hindamist tervikuna, siis tuleb lähtuda Linna Grupp Kinnisvara ekspertarvamusest, milles hinnatakse elamu väärtuseks 4000 eurot (kd III, tl 51). Hüvitis kinnistu omandist ilmajäämise eest on (15000 – 4000) : 2 = 5500 eurot. Vastastikuste hüvitiste tasaarvestamise tulemusena tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 5350 eurot. 35. Kostja töövõimetus on pigem negatoorne fakt (PKS § 19 lg 2 p 3). Usutav ei ole kostja väide, et ta panustas XXXXXXXX kinnistu maja ehitusse 300 000 kuni 400 000 7

(11)krooni, lisaks tööraha (kd III, tl 4). Eksperthinnangu ja fotodega (kd III, tl 177) on tõendatud, et maja vajab hädasti kapitaalremonti. Hageja ostis 2003 a majavammist kahjustatud elamu (ehitise müügilepingu punkt 2.3.4, kd III, tl 237) ning kuni tänaseni ei ole vammi tõrjeks midagi ette võetud ning see on lagundanud kogu maja sisemuse, sh lae, põrandad, puitkonstruktsioonid.
  1. Juhindudes Riigikohtu seisukohast 3-2-1-12-07, tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides (TsMS § 164 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti ühisvara jagamise hagi laenukohustuste ja abikaasade pangakontodel olevate rahasummade osas ja vähem saadud vara eest hüvitise nõude osas rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas, ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi, lugeda ühisvara koosseisu laenulepingute nr A060031134, nr L080017208, nr L080022672, nr 17000260529, nr 09390815488, nr EEL 170908RK ja nr 484JM20506155 laenujäägid 28.10.2008 seisuga kogusummas 11 376,27 eurot, jätta laenukohustused hageja ainuomandisse, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 5688,14 eurot, lugeda ühisvara koosseisu kostja pangakontol 28.10.2008 seisuga olnud rahasumma 65 000 eurot, jätta rahasumma kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 32 500 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  3. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on teinud ühisvara koosseisu kohta järeldused kohtulahendi tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
  4. Maakohus on ebaõigesti jätnud jagamata abikaasade pangakontodel olnud rahasummad. Maakohtule oli esitatud Nordea Bank Finland Plc tõend, mille kohaselt kostja pangakontol oli 28.10.2008 abielusuhete lõppemise seisuga 65 000 eurot. Maakohus ei ole toimunud
  5. aasta PKS § 18 lg 2 järgi. 65 000 eurot tuli jagada. Kostja käsutas neid rahalisi vahendeid pärast abielu lõppemist ainuisikuliselt. Maakohus on tuvastanud, et 65 000 eurot kogunes kostja pangakontole abielu ajal, mille tõttu kuulub see ühisvara hulka. Maakohus ei selgitanud pooltele nõude rahuldamise võimalusi ja jättis hagejale andmata võimaluse nõude alternatiivsete aluste esitamiseks.
  6. Maakohus on jätnud ebaõigesti jagamata ühisvarasse kuulunud laenukohustused. Kohtuotsusest nähtub, et laenukohustused on võetud abielu ajal, sh 09.08.2005 sõlmitud F. limiidileping. Seetõttu kuuluvad need ühisvara hulka. Maakohtu tuvastatud asjaolu, et laenukohustused kuuluvad hagejale, on ebaõige. Ühisvara hulka kuuluvate laenukohustuste jääk abielu lõppemise seisuga moodustas 11 376,27 eurot. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata
  7. aasta PKS § 18 lg 2 olukorrale, kus pärast abielu lõppemist on laenukohustusi täitnud enda lahusvara arvel üksnes hageja. Perioodi osas alates abielu lõppemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on maakohtu otsus seadusevastane. Tuleb lähtuda asjaolust, et kõiki laenukohustusi 11376,27 euro ulatuses on täitnud nii abielu ajal kui ka pärast abielu lõppemist hageja oma lahusvara arvel. Pooles ulatuses tuleb välja mõista hüvitis. Vastustaja seisukoht
  8. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 8
(11)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud abielu lõppemisel arvelduskontodel oleva raha ühisvara hulka arvestamata ja pole kindlaks teinud, kas pooltel oli abielu lõppedes perekonna huvides võetud kohustusi. Eeltoodu tõttu on ühisvara arvel enamsaadu eest väljamõistetud hüvitis ebaõige. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, et arvelduskontodel olevad vahendid tuleb jätta konto omanikule. Ühisvara koosseisu ja kohustuste kindlakstegemise osas on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja täitnud selgituskohustust ebaõigesti ning pooli eksitavalt. Seega tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi osaliselt tühistada. Kuna maakohus on jätnud olulises määras ühisvara koosseisu (arvelduskontodel olev raha) ja kohustuste suurust puudutavad asjaolud välja selgitamata, siis tuleb tsiviilasi selles osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
  2. Arvestades, et poolte abielu lahutati 28.10.2008, kuid ühisvara jagamise hagi on esitatud maakohtule alates 1.07.2010 kehtiva PKS ajal, tuleb poolte ühisvara jagada praegu kehtiva seaduse kohaselt, kuid ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.

-st. Praegu kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete järgi. 44. Kuni 01.07.

§ 14

lg 1 järgi abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ja § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise ajaga. Kolleegiumi arvates on maakohus pidanud õigesti abielusuhete lõppemise ajaks abielu lahutamise aega. Kostja väited, et abielulised suhted lõppesid varem, on tõendamata ja vastuolus kostja enda poolt avaldatuga, mille kohaselt jätkusid pooltevahelised abielusuhted ka pärast abielu lahutamist. 45. Maakohus on leidnud, et kostja arvelduskontol abielu lõppemise seisuga olev raha ei olnud ühisvara, kuna kohtuotsuse tegemise ajaks ei olnud kostja arvelduskontol enam raha ja konto jääk oli 0 eurot. Kolleegium maakohtu selle järeldusega ei nõustu. Abielusuhete lõppemisel arvelduskontol olev raha on kuni 01.07.

§ 14

lg 1 järgi abikaasade ühisvara, kui ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tegemist on endise PKS § 15 järgi ühe abikaasa lahusvaraga. Vastavalt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 31.07.2013 vastusele kohtu järelepärimisele oli kostjal Nordea Bank Finland Plc kontol 122024-225932 28.10.2008 seisuga 65 000 eurot. See, et kostja on pärast abielu lahutamist kontol olnud raha ära kulutanud, ei avalda mõju ühisvara koosseisule abielu lõppemise momendil. Maakohus ei ole kontrollinud kostja väited selle kohta, kas tegemist võis olla kostja lahusvaraga, nagu kostja väitis. Pooled on kohtu ette toonud, et kostja arveldusarvele on kantud muuhulgas 56 816 eurot, mis oli perekonnale ettenähtud kompensatsioonina üürilepingu alusel kasutatava eluruumi kasutusõiguse kaotamise eest. Millist õiguslikku tähendust väide omab, maakohus hinnanud ei ole. 46. Kuni 01.07.

§ 20lg 1 järgi oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel ja 9

(11)lõige 2 sätestab, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga.
  1. Hageja väitis, et hagiavalduses loetletud laenud ja arvelduskrediit on võetud perekonna huvides ja nende arvel osteti igapäevaseks eluks vajalikke asju ning tehti muid tavakulutusi. Hageja väidetel olid abielusuhete lõppemisel kehtivad järgmised laenulepingud:
  2. SEB Pank, 18.10.2006 sõlmitud arvelduslaenuleping A060031134, jääk 28.10.2008 511,29 eurot (kd I tl 37);
  3. SEB Pank, 12.05.2008 sõlmitud laenuleping L080017208, jääk 28.10.2008 1305,47 eurot (kd I tl 37);
  4. SEB Pank, 19.06.2008 sõlmitud laenuleping L080022672, jääk 28.10.2008 633,53 eurot (kd I tl 37);
  5. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, 10.05.2007 sõlmitud arvelduslaenuleping 17000260529, jääk 28.10.2008 843,93 eurot (kd I tl 35);
  6. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, 04.03.2008 sõlmitud tarbimislaenuleping 09390815488, jääk 28.10.2008 3520 eurot (kd I tl 35);
  7. Danske Bank A/S, 17.09.2008 sõlmitud eluasemelaenuleping nr EEL-170908RK, jääk 28.10.2008 1923,68 eurot (kd I tl 36), hageja täpsustus laenusumma osas (kd I, tl 3);
  8. Danske Bank A/S, 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidileping nr 484JM20506155, jääk 28.10.2008 2638,37 eurot (kd I tl 36). Ringkonnakohtu istungil hageja loobus taotlusest arvata ühisvara hulka Danske Bank A/S 17.09.2008 eluasemelaenu jääk 1923,68 eurot. Laenud andnud pankade tõenditest nähtuvalt (I kd, lk 35-37) on kõik väikelaenu- ja arvelduskrediidilepingud sõlmitud poolte abielu ajal ja kõigi lepingute järgi olid laenu tagastamise kohustused abielu lahutamise ajal täitmata. Ebaõige on maakohtu otsuses toodud järeldus, et Danske Bank A/S-ga on Freestyle limiidileping nr 484JM20506155 sõlmitud enne poolte abiellumist. Pooled abiellusid 03.06.2005 ja laenuleping on sõlmitud 09.08.
  9. Kostja leidis, et tema ei olnud laenukohustustest teadlik ja laenukohustused oli hageja võtnud enda tarbeks, kasutades laenuraha õppimiseks ja endale kallite riiete ja asjade ostmiseks, ning nende eest vastutab hageja oma lahusvaraga. Maakohus poolte väidetega tegelenud ei ole ega ole ka välja selgitanud, millisel otstarbel on laenud võetud, pidades seda ebaõigesti ühisvara jagamise nõude lahendamise seisukohalt mitteoluliseks.
  10. Vastuhagis taotles kostja kohtult hagejale laenu andnud pankadest hageja pangakontode väljavõtete väljanõudmist perioodi 03.06.2005-28.10.2008 kohta, tuvastamaks laenude kasutamist hageja huvides (III kd, lk 2-6). 03.02.2014 eelistungil kohus rahuldas kostja taotluse ja määras välja nõuda kontode väljavõtted laenud andnud pankadest, kuid toimikust ei nähtu, et kohus vastavad päringud pankadele oleks teinud. 02.04.2015 e-kirjas (III kd, lk 159) selgitas maakohus pooltele, et ühisvaral lasuvad kohustused tuleb jagada sarnaselt muu varaga ning kohustuste väärtus määratakse kindlaks ühisvara jagamise aja seisuga, mis on kohtulahendi tegemise aeg. Kohus kohustas hagejat esitama laenulepingute jäägid seisuga 01.05.
  11. 21.04.2015 e-kirjas on kohus palunud kostjal teatada, milline on tema arvelduskonto jääk käesolevaks ajaks, millele kostja vastas, et konto on suletud.
  12. TsMS § 392 lg 1 p-de 1-4 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste seisukohad nõude suhtes, nende taotlused, faktilised ja õiguslikud 10
(11)väited ning tõendid. Sealjuures on kohtul kohustus selgitada pooltele õiguslikke küsimusi. Kolleegium leiab, et maakohus on ühisvara koosseisu ja jagamist reguleerivate õigusnormide osas andnud pooltele eelmenetluses ebaõigeid selgitusi materiaalõiguse kohaldamise ja asjaolude kohta, mida tuleb pooltel tõendada. Kohtu seisukoht, et arvel olevat raha ja kohustusi arvestatakse ühisvara jagamisel kohtuotsuse tegemise aja seisuga, ei ole õige. Tulenevalt alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 210 lg-st 2 ja varemkehtinud PKS § 14 lg-st 1 tuleb ühisvara, sealjuures ka pangaarvel oleva raha, koosseis teha kindlaks abielu lõppemise seisuga. Samuti ka abikaasade ühised perekonna huvides võetud kohustused tuleb määrata abielu lõppemise aja seisuga. Maakohtu poolt selgitamiskohustuse ebaõige teostamine ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on tinginud väljamõistetava hüvitise määramisel ebaõige otsuse tegemise. Eeltoodud tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada väljamõistetava hüvitise ja pangakontol olevate rahaliste vahendite jagamise osas ning saata tsiviilasi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. 50. Maakohtu otsust, kus maakohus jagas ühisvarasse kuuluvad asjad ja jättis hagejale XXXXXXXX kinnistu ja kostjale sõiduauto Audi A6, ei ole apellatsioonkaebuses, vaidlustatud ja kolleegium ei kontrolli selles osas TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. 51. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. Menetluskulud tuleb jagada tsiviilasja läbivaatamisel maakohtus. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.