Obsah (6)
§ 69§ 75§ 424§ 68§ 65§ 741-15-4327 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4327 Kohtunik Marju Persidskaja Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kri
§-dest 69 lg 6, 75 lg 2 p 8 kohus m ä ä r a s: 1. Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne M. Z. täiendava kohustuse määramiseks. 2.
§ 69
lg 6 ja
§ 75lg 2 p 8 alusel määrata M.
Z. käitusmiskontrolli ajaks täiendav kohustus – osaleda MTÜ Lootuse Küla sõltlastele mõeldud võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogrammis. 3. Määrus saata süüdlasele M. Z. ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtus tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 28.05.2015.a otsusega nr 1-15-4327 tunnistati M. Z. süüdi
§ 424
järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
§ 68alusel loeti M.
Z. eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning M. Z. poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud ja 27 päeva 1-15-4327 vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23.10.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 25 päeva vangistust.
§ 74
lg 5 ja
§ 69
alusel asendati vangistus 390 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud.
§ 69lg 4 alusel kohustati M.
Z. üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. 22.02.2016.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande M. Z. kohta. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole M. Z. ÜKT ajakavast kinni pidanud, ta hoiab kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Esmakohtumine toimus 26.06.2015.a, isik broneeritud ÜKT tunde tegema Antsla valda, tööandja Antsla Vallavalitsus, juhendaja Liana Neeme. Augustis 2015.a isik ajakava kohaselt ÜKT tunde ei sooritanud. Seletuskirjas kirjutas isik, et tervislikel põhjustel ei sooritanud ÜKT tunde. M. Zirk ei täitnud registreerimiskohustust 12.10.2015.a. M. Zirk lubas tulla 13.10.2015.a registreerimisele, kuid kokkulepitud ajal isik ei ilmunud. M. Zirk ilmus korduvkutse alusel registreerimisele 26.10.2015.a. M. Zirk kirjutas seletuskirjas, et tervislikel põhjustel ei ole saanud ÜKT teha. M. Zirk esitas kriminaalhooldusametnikule töövõimetuse määramise dokumendid. Koostatud novembrikuu ajakava. 09.11.2015.a helistas ÜKT juhendaja ja teatas, et M. Zirk ei tulnud 09.11.2015.a ÜKT tunde tegema. M. Zirgile helistatud, telefon oli välja lülitatud. M. Zirk ilmus registreerimisele 23.11.2015.a. Seletuskirjas kirjutas M. Zirk, et viibis teises linnas ja aitas venna korteris remonti teha. M. Zirk lubas 24.11.2015.a tunde tegema minna. Isik helistas 24.11.2015.a ametnikule ja teavitas, et ei saa ÜKT tunde töö sisu (tänavavalgustuse paigaldus) pärast sooritada, kuna tal on epilepsia, sobivaks tööks oleks lehtede riisumine. Vesteldud M. Zirgi probleemist juhendaja Liana Neevega, kes 27.11.2015.a teatas, et leidis M. Zirgile sobiva töö, milleks oli korteri remont. ÜKT juhendaja väitel ilmus M. Zirk 26.11.2015.a ÜKT tunde sooritama, kuid mingil hetkel lahkus isik juhendajat teavitamata töökohalt. 27.11.2015.a ei ilmunud M. Zirk ÜKT tunde sooritama. Veebruariks 2016.a on isik ÜKT üldise ajakava kohaselt määratud 183 ÜKT tunnist ära sooritanud 28 tundi. M. Z. ei sooritanud ajakava kohaselt ÜKT tunde novembris ja detsembris 2015.a. M. Zirk 21.12.2015.a registreerimisele ei ilmunud. M. Zirgi telefon oli välja lülitatud. M. Zirgile koostatud kirjalik hoiatus ÜKT tundide mittesooritamise kohta. 22.12.2015.a võetud ühendust M. Zirgi emaga M. Kõvaskiga ning tema väitel ei tea ta, kus poeg hetkel viibib. M. Zirgile helistatud 05.01.2016.a, isik vastas kõnele ja lubas ametnikule, et tuleb registreerimisele 06.01.2016.a. M. Zirk ei ilmunud eelnevalt kokkulepitud kuupäeval registreerimisele ega teatanud mitteilmumise põhjust. Isikule saadetud kutse ilmuda kriminaalhooldusele 18.01.2016.a. M. Zirk tuli registreerimisele tugevas alkoholijoobes. Ametnikule väitis, et on alkoholi tarvitanud juba kaks nädalat. M. Zirgiga ei olnud võimalik läbi viia kriminaalhooldusega ja ÜKT-ga seotud toiminguid, seetõttu palutud isikul kainena uuesti tulla registreerimisele 21.01.2016.a. Kokkulepitud kuupäeval M. Zirk registreerimisele ei ilmunud ega teatanud oma mitteilmumise põhjust. Isikule helistatud, telefon oli välja lülitatud. 08.02.2016.a võetud ühendust isiku ema Merike Kõvaskiga, et leppida kokku kodukülastus. M. Zirgi emalt saadud info kohaselt viibib M. Zirk alates 06.02.2016.a Lõuna-Eesti Haiglas psühhiaatria osakonnas. 12.02.2016.a helistatud Antsla EKB Koguduse ÜKT juhendajale 2
(5)1-15-4327 Peeter Lematsile M. Zirgi ÜKT tegemise asjus. P. Lematsilt saadud info kohaselt oli ta juba suhelnud M. Zirgi ema M. Kõvaskiga poja sõltuvusprobleemi pärast. ÜKT juhendaja P. Lemats oli ühendust võtnud MTÜ Lootuse küla keskuse juhi Villy Võrguga ja uurinud, kas M. Zirgi saab neile sõltlastele mõeldud programmi suunata. Võetud ühendust V. Võrguga, kes kinnitas, et Lootuse küla on nõus M. Zirgi võtma programmi koheselt, kui M. Zirk haiglast vabaneb. Rehabilitatsiooni programmi pikkuseks on kokku 12 kuud. M. Zirk kinnitas, et ta on nõus vabatahtlikult minema Lootuse Küla poolt pakutavasse sõltlastele mõeldud programmi. P. Lemats viis M. Zirgi 16.02.2016.a Järvakandis asuvasse Lootuse külla rehabilitatsiooniprogrammi. Vesteldud 18.02.2016.a M. Zirgi raviarsti Eduard Veidenbergiga. E. Veidenber esitas tõendi M. Zirgi ravil viibimise kohta. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata M. Zirgile tema enda poolt vabatahtlikult võetud lisakohustus läbida Lootuse küla 12-kuuline sõltlastele mõeldud rehabilitatsiooniprogramm. M. Zirgil on võimalik ÜKT sooritada tähtajaliselt Lootuse Külas. ÜKT sooritamise tähtaeg 12.12.2016.a. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt Kriminaalmenetluse seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusseadustiku (
) § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Käesolevas asjas on süüdlane M. Z. kirjalikult väljendanud nõusolekut võtma endale lisakohustuse – osaleda sotsiaalprogrammis ning kriminaalhooldaja seisukoht on kohtule esitatud. Tulenevalt eeltoodust lahendab kohus erakorralises ettekandes esitatud taotluse täiendava kohustuse määramiseks kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. Vastavalt erakorralisele ettekandele on M. Z. rikkunud käitumiskontrolli nõudeid – kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Lisaks eeltoodule hoiab süüdlane kõrvale ÜKT ajakavast ja tundide 3
(5)1-15-4327 sooritamisest. Erakorralises ettekandes ja selle lisades esitatud asjaoludega on tõendatud, et M. Z. ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele 12.10.2015.a, 13.10.2015.a, 21.12.2015.a, 06.01.2016.a ja 21.01.2016.a. 18.01.2016.a kokku lepitud registreerimisele ilmus süüdlane tugevas alkoholijoobes. Lisaks eeltoodule ei ole M. Z. sooritanud ÜKT tunde ajakava kohaselt. M. Z. ei ilmunud ÜKT tunde tegema augustikuus 2015.a, september 2015.a – oktoober 2015.a, 09.11.2015.a ja 24.11.2015.a. 26.11.2015.a ilmus M. Z. üldkasuliku töö tunde tegema, kuid lahkus töökohalt juhendajat teavitamata. 27.11.2015.a ei ilmunud M. Z. taas tunde tegema. Kriminaalhooldusaluse seletusest ÜKT mittesooritamise (tl 6) kohta nähtub, et M. Z. ei sooritanud ÜKT tunde 10.08.2015.a – 12.08.2015.a tervislikel põhjustel. Käis rindkere- ja seljavaludega arsti juures. Määrati taastusravi. Kriminaalhooldusaluse seletusest ÜKT mittesooritamise (tl 7) kohta nähtub, et M. Z. ei sooritanud ÜKT tunde september 2015.a – oktoober 2015.a tervislikel põhjustel. Püsiva töövõimetuse tuvastamise 10.09.2015.a otsusest (tl 8-10) nähtub, et M. Z. on osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse põhjuseks on üldhaigestumine. Töövõime kaotus 80%. Kriminaalhooldusaluse seletusest ÜKT mittesooritamise (tl 11) kohta nähtub, et M. Z. ei sooritanud ÜKT tunde novembris 2015.a, kuna viibis teises linnas, aitas vennal korteris remonti teha. Üldkasuliku töö üldisest ajakavast (tl 12) nähtub M. Z. koostatud ÜKT ajakava perioodil juuni 2015.a – detsember 2016.a. Lõuna-Eesti Haigla AS 17.02.2016.a tõendist nr 2100 (tl 5) nähtub, et patsient M. Z. viibis ravil Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriakliinikus ajavahemikul 06.02.2016.a – 16.02.2016.a krampidega kulgeva alkohoolse deliiriumi tõttu. Patsient avaldas soovi jätkata alkoholisõltuvuse ravi ambulatoorselt. Suundub haiglast edasi „Lootuse külla“, et osa võtta alkoholisõltlaste võõrutamise, rehabiliteerimise ja tavaühiskonda naasmisel abistamise programmist. M. Z. on nõus täiendava kohustuse, so osaleda sotsiaalprogrammis, määramisega ning on andnud 16.02.2016.a selle kohta ka kirjaliku nõusoleku (tl 4). Kuna süüdlasel on probleeme alkoholi tarvitamisega, mis mõjutab tema poolt ÜKT tundide sooritamist ja registreerimisele ilmumist, siis tuleb tegeleda tema sõltuvuslike probleemide ravimisega. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga määrata M. Z. täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtu hinnangul on alust eeldada, et M. Z. täidab talle määratavat lisakohustust, kuna ta on andnud nõusoleku osaleda sotsiaalprogrammis, süüdlane on pöördunud Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriakliinikusse ravile ning on Psühhiaatriakliinikus ravil viibides avaldanud soovi jätkata alkoholisõltuvuse ravi ambulatoorselt. Kuna M. Z. on üles näidanud motivatsiooni oma probleemidega tegelemiseks, kuid selleks vajab ta professionaalset abi, siis peab kohus otstarbekaks määrata süüdlasele lisakohustus osaleda MTÜ Lootuse Küla 12-kuulises sõltlastele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammis, mis tegeleb just eelnimetatud probleemi põhjuste väljaselgitamisega ja ravimisega. Vastava ravi saamise korral võib M. Z. mõtlemises ja käitumises toimuda oodatav muutus ning arusaam sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise kahjulikkuse osas. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdlasel võimalik tegemata ÜKT tunnid sooritada tähtajaliselt Lootuse Külas. 4
(5)1-15-4327 Seega tuleb
§ 69
lg 6 ja
§ 75lg 2 p 8 alusel määrata M.
Z. täiendav kohustus osaleda MTÜ Lootuse Küla sõltlastele mõeldud võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogrammis. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)