KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-869 Haldusasi D.P.i kaebus Tallinna Vangla 11.04.2016 vastu
) § 120 lg 1p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Kaebus tagastatakse muu hulgas siis, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (
§ 121lg 1 p 4).
Kohustuslik kohtueelne menetlus on ette nähtud muu hulgas puhkudeks, mil kinnipeetav esitab kahju hüvitamise nõude seoses vangla tegevusega. Nimelt sätestab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8, et kinnipeetaval on õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 ei luba kinnipeetaval halduskohtusse pöörduda juhul, kui tema vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, s.o kui kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbimata. Ka Riigikohtu halduskolleegium märkis 15.06.2015 määruse nr 3-3-1-20-15 p-is 9, et kaebus on lubatav siis, kui kohtueelne menetlus on läbitud nõuetekohaselt. Kui kinnipeetav on kahju hüvitamise taotluse esitanud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust. Riigikohus on 29.04.2014 määruses asjas nr 3-3-178-13 p-s ka rõhutanud, et kohus, kontrollides, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, ei saa piirduda formaalse kontrolliga.
§ 121
lg 1 p 4 kohaldamiseks peab kohus veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses.
- Vaidlus on selles, kas kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus ajavahemiku 06.06.2007–18.07.2008 kohta tagastati õiguspäraselt. Kohtul tuleb seega kontrollida, kas taotlus esitati vanglale tähtaega rikkudes ja kas esines aluseid kaebetähtaja ennistamiseks.
- RVastS § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sarnane regulatsioon oli sätestatud ka kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg-s
- Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel tuleb seega välja selgitada, milles seisneb isikule tekitatud kahju ja millal isik selle tekkimisest teada sai. Tallinna Vangla leidis kohtueelses menetluses, et inimväärikuse alandamine ja võimalik mittevaraline kahju pidid kaebajale saama teatavaks siis, kui teda hoiti kinni tingimustes, mis tema väärikust alandasid. Kui kaebaja ka ei mõistnud esimesel päeval, mil teda liiga väikses kambris kinni peeti, tekkinud kahju ulatust, pidi ta tundma alandust ja mõistma, et see kahjustab teda. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 29.03.
- Sel päeval võis ta taotleda sellise kahju hüvitamist, mis tekkis 29.03.
- Kaebaja nõude tähtaja ennistamine ei olnud võimalik HMS § 34 lg 3 alusel.
- Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt, s.o taotlus esitati RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebaja pidi kahju tekkimisest teada saama hiljemalt ajal, mil tema kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes Tallinna Vanglas lõppes, s.o 19.07.
- Riigikohtu halduskolleegium nentis 06.03.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-13 p-s 14, et kuna inimväärikuse alandamine ja mittevaralise kahju alus ja suurus sõltub suuresti kinnipidamise kestusest, rikkumise asjaoludest ja tingimuste kumulatiivsest mõjust, ei pruugi inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste korral olla alati võimalik üheselt määrata hetke, millal kannatanu saab kahjust teada või peab sellest teada saama. Samas märkis Riigikohus, et jät2
(3)3-16-869 kuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Erandlikel juhtudel hakkab see kulgema ka varem.
- Arvestades Riigikohtu ülalviidatud seisukohta, tuleb kaebajale kinnipidamistingimustega kui jätkuva toiminguga tekitatud kahju osas kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega arvestada hiljemalt ajast, millal jätkuv toiming lõppes. Kaebaja sõnul lõppes toiming 17.07.2008, Tallinna Vangla on viidanud kinnipeeturegistri andmetele, mille kohaselt oli kaebaja paigutatud Tallinna Vanglasse kuni 18.07.
- Sõltumata täpsest päevast, mil kaebaja kinnipidamine lõppes, on tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks igal juhul mitme aasta võrra ületatud. Kaebaja oleks kahju hüvitamise taotluse pidanud esitama hiljemalt 19.07.
- Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale alles 24.03.
- Kohus nõustub siinkohal Tallinna Vangla selgitusega, et mittevaraline kahju peab olema kaebajale endale vahetult tuntav ega saa olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse. Inimväärikuse alandamine ja sellest tekkiv mittevaraline kahju on individuaalsed ning tingimuste taluvuse väli sõltub suuresti isikust. Nii ei saa mõistmine, et isiku inimväärikust on alandatud, sõltuda ajast, mil muutuvad nõudmised kinnipidamistingimustele Taotlus on esitatud ka enam kui aasta hiljem esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast, s.o taotluse esitamiseks ette nähtud päevast, mistõttu vanglal ei olnud võimalik HMS § 34 lg 3 tõttu kaebaja taotluse esitamise tähtaega ennistada. Sellisena puudub vajadus hinnata, kas kaebajal esinesid objektiivsed või subjektiivsed põhjused (aeg, mil rikkumisest teada saadi, juriidiliste teadmiste vähesus) tähtaja rikkumiseks. Siinkohal nendib kohus, et on ekslikult nõudnud, et kaebaja esitaks kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui isikul tuleb enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohtuväline menetleja ei tee sisulist otsust, kuna menetluse nõudeid on rikutud, sh tähtaeg on ületatud, ja tagastab kaebus, siis on kohtul võimalik kontrollida üksnes, kas taotlus või vaie on õigusvastaselt tagastatud. Mittetähtaegse taotluse või vaide korral on kohtul volitus kontrollida vaide esitamise tähtaja ennistamise võimalust, s.o kas Tallinna Vangla jättis selle õigusvastaselt kaalumata. Tallinna Vangla seda teinud ei ole, kuna vaide esitamise tähtaega ei ole tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 võimalik ennistada. Kaebetähtaja ennistamise taotlus tulnuks esitada siis, kui kaebaja oleks kaebuse esitanud hilinemisega. Praegu seda tehtud ei olnud. Arvestades eeltoodut, tagastab kohus
§ 121lg 1 p 4 alusel kaebuse selle esitajale.
9. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 79 eurot ja 59 senti.
§ 104
lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui kaebus tagastatakse
§ 121lg 2 alusel.
Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel (
§ 104lg 8).
Kuna kaebus tagastati
§ 121
lg 1 p 4 alusel, esineb alus, et kaebuselt tasutud riigilõiv selle maksjale tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada kogu ulatuses (79 eurot ja 59 senti). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 3
(3)