← Eesti

2-15-1044/44

Obsah (9)§ 238§ 442§ 386§ 163§ 138§ 165§ 167§ 174§ 177

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 4. märts 2016. a, Tallinn, kohtu kantsele

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel ei arvesta kohus otsuse tegemisel järgmiste tõenditega: kostja I 25. septembri 2014 teade teemaa võõrandamise kohta (kd I tl 28), kostja I äriregistri väljavõte (I kd tl 37–38), poolte pöördumised seoses ostueesõiguse teostamisega (I kd tl 73– 79), teade kostja I likvideerimisest (I kd tl 114) ja poolte pöördumised seoses ostueesõiguse teostamisega (I kd tl 140-143), sest need kas kajastavad asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle, või neist ei nähtu hagi lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. 23.

§ 442

lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 25. veebruari 2015 määrusega.

§ 386

lg 4 alusel jätab kohus hagi tagamise korras kohaldatud abinõu kehtima kuni otsuse täitmiseni. Koos kohtulahendiga asendatud nõusolekutele vastavate kannete tegemisega tuleb aga hageja kasuks seatud keelumärge kostjate II ja III kaasomandiosalt kustutada. 24. Vastavalt

§ 163

lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Menetluskulud koosnevad

§ 138lg 1 järgi kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest.

Käesolevas asjas on kohtukuluks hageja tasutud riigilõivu summad hagi ja hagi tagamise taotluste esitamisel. Menetlusosaliste ülejäänud kulud on kohtuvälised kulud. Kohus võib kohtukulude ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu

  1. mai
  2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Kohus jätab kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda. Käesoleval juhul on kaasomanike paljususest tingitud vaidluse lahendamine ühtviisi kõigi kaasomanike (nii 9

(10)2-15-1044 endiste kui ka praeguste) huvides. Seetõttu on asjakohane Riigikohtu senine käsitlus kaasomandi lõpetamise vaidluses kulude jaotamise kohta (vt nt
  1. septembri
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Kohtukuludest jätab kohus hageja kanda
  3. märtsi 2015 hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu, sest hageja vastav taotlus jäi rahuldamata. Ülejäänud riigilõivu kulust jätab kohus

§ 165

lg 1 ja lg 3 kohaselt 50% kostja I kanda ning 50% solidaarselt kostjate II ja III kanda.

§ 167lg 2 järgi jäävad kolmandate isikute kulud nende endi kanda.

25.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 400 eurot ja 23. veebruari 2015 hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Kokku kuulub talle hüvitamisele 450 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kosjal I hüvitada hagejale riigilõivust osasumma 225 eurot ning kostjatel II ja III solidaarselt 225 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse viivise väljamõistmiseks. Menetlusosaliste ülejäänud taotlused menetluskulude hüvitamiseks jäävad rahuldamata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.