Obsah (5)

§ 187§ 131§ 183§ 188§ 123

2-16-4439 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4439 Tsiviil

) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 183

lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb eestkostetava varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.

§ 187

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

1. juulil 2011 suri XXX. Tema pärijateks võrdsetes mõttelistes osades (1/4) on abikaasa XXXja lapsed XXX, XXXja XXX. XXXon alaealine. XXX´l olid võlad, mida pärisid pärijad samuti võrdsetes osades. Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk´i
2. novembril 2011 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on pärijad kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandaja kohustused ei ole pärimistunnistuses nimetatud, need kohustused on nimetatud kohtutäitur Kersti Seisler´i pärandvara nimekirja punktis II. XXXkohustused on pärijate poolt osaliselt täidetud. XXXlaenukohustuse (Swedbank laenuleping nr XXX) täitmiseks sõlmisid pärijad AS-iga Swedbank laenulepingu (laenulepingu nr XXX Lisa) summas 28 040,39 eurot tähtajaga kuni
3. mai
4. Laenulepingu tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule nimetusega XXX aukohaga XXXXXX, registriosa XXX.
5. märtsi 2016 seisuga on laenujääk 19 669, 90 eurot. XXXpärandvara hulgas on: - korteriomand asukohaga XXX, mille reaalosaks on korter 50 (registriosa nr XXX) ja - kinnistu asukohaga XXX, XXX (registriosa nr XXX). Pärandvara ei ole jagatud, pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt. XXXkorteris elas XXXema XXX, kes suri
6. oktoobril
7. XXXkorter ei ole heas seisundis, sellist korterit on raske üürida, kulutada raha korteri remondiks ei ole otstarbekohane. Avaldaja ja puudutatud isikud soovivad seda korterit ühiselt müüa ja korterimüügist saadud tulu arvelt kustutada täielikult (kui müügitulu on piisav) või osaliselt AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr XXX Lisa tuleneva laenukohustuse ja võimalusel lõpetada laenuleping ennetähtaegselt ning kustutada XXX kinnistul lasuv hüpoteek. XXX kinnistu jääb pärijate ühisesse omandisse. XXXon alaealine, tal puuduvad muud vahendid laenu kustutamiseks. Avaldaja ja puudutatud isikud peavad otstarbekohaseks vabaneda pikaajalisest laenukohustusest. XXXon alaealise tütre XXXseaduslik eestkostja. XXXvara käsutamiseks ja AS-iga Swedbank võimalike kokkulepete sõlmimiseks vajab ta kohtu nõusolekut. Korterimüük ei kahjusta alaealise XXXhuve. 3 2-16-4439 Avaldaja palub anda avaldajale XXX´le nõusolek XXXnimel kõigi juriidiliste toimingute tegemiseks, mis on seotud XXX´le kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisuses oleva korteriomandi aadressil XXX XXX(registriosa nr XXX) võõrandamiseks, korteriomandi müügitulu arvelt AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr XXX Lisa tuleneva laenukohustuse täielikuks või osaliseks kustutamiseks, laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks või vähendatud laenujäägi osas AS-iga Swedbank kokkulepe sõlmimiseks ning kinnistul nimetusega XXX asukohaga XXX, XXX (registriosa nr XXX) lasuva hüpoteegi kustutamiseks. XXX´le määratud esindaja RÕA korras ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetasid avalduse rahuldamist. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmist enne pärandvara jagamist ei võimalda pärimisseaduse § 148 lg
8. Avaldaja pole esitanud kohtule avaldust nõusoleku saamiseks pärandvara jagamiseks. Kaaspärijatele tekib pärandi avanemisel seaduse alusel sundühisus. Eeltoodu ei tähenda seda, et kaaspärijad peaksid PärS § 152 lg 1 alusel ilmtingimata nõudma pärandvara jagamist. Kui pärijatel ei ole pärandvara jagamise viisi osas eriarvamusi, siis on neil õigus ühiselt pärandvara käsutada. Olukorras, kus kaaspärijad on nõus XXX XXXaadressil asuvat korteriomandit ühiselt võõrandama ja saadu arvelt AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr XXX Lisa tuleneva laenukohustuse täielikult või osaliselt kustutama, laenulepingu ennetähtaegselt lõpetama või vähendatud laenujäägi osas AS-iga Swedbank kokkulepe sõlmimima ning kinnistul nimetusega XXX asukohaga XXX, XXX (registriosa nr XXX) lasuva hüpoteegi kustutama, ei ole eelnev pärandvara jagamine vajalik. Kohus leiab, et korteriomandi võõrandamine ei ole lapse huvidega vastuolus, vaid vastupidi, vähendab lapse kohustusi. Korteriomandi müügi korral vabanevad ühisomanikud korteriomandi ülalpidamiskuludest ja ka laenukohustusest. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et lapse õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4