sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui: 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises.
lg 3 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
lg 8 sätestab, et võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist, kui talle on kohustuse täitmise asemel tema nõudel hüvitatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Kohus leiab, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt sõiduki rendiperioodi lõppedes 28.12.2015 kell 19.30 hagejale tagastamata. Kostja väidab, et ta on rendilepingut pikendanud ja maksis selle eest hagejale sularahas. Kostja ja hageja SMS-dest 02.02-03.02.2016 nähtub, et kostja ei tasunud seisuga 03.02.2016 hagejale sõiduki kasutamise eest. SMS-dest 02.02-03.02.2016 nähtub, et pooled ei arveldanud sularahas. Tehingute sõlmimisel hageja esitas kostjale arve ning kostja tasus raha ülekandega hageja arveldusarvele. Kostja ei ole oma väiteid mitte millegagi tõendanud. Kostja väidab, et hageja on OÜ Rossel parkimisplatsilt ära viinud sõiduki Renault reg nr xxxxxx sellel ajal, kui kostja viibis kinnipidamiskohas. Auto võtmed ja dokumendid olid kostjal kinnipidamiskohas kaasas. Auto pani kostja parklasse, et omanikul ei oleks sõidukile juurdepääsu. OÜ Rossel arve-kviitungist nähtub, et kostja on tasunud OÜ-le Rossel auto Renault reg nr xxxxxx parkimisperioodi 08.02-11.02.2016 eest 6,60 eurot. Rendilepingu järgi rentis kostja hagejalt sõidukit Renault Megane reg nr xxxxxx. Sõiduki registreerimistunnistuse järgi on hageja sõiduki Renault Megane reg nr xxxxxx vastutav kasutaja. Nimetatud kviitung seega ei ole välja antud kostjale hagejalt renditud auto kohta ning seega ei kinnita kostja väiteid hagejalt renditud sõiduki kohta. V L kuriteokaebus, Immar Auto OÜ arve 05.02.2016, sõiduki registreerimistunnistus, A T ja V L kokkulepe on esitatud seoses hagejalt renditud sõidukiga Mazda 6 reg nr xxxxxx ning seega ei oma puutumust poolte vahel sõlmitud rendilepinguga. Kostja ei ole esitanud kohtule Immar Auto OÜ arvet jälitusseadme tuvastamise kohta Renault Megane reg nr xxxxxx suhtes. Kostja kuriteokaebus on koostatud kostja enda poolt, allkirjastamata, ning seega ei ole tõendiks käesolevas asjas. Vabastamisõiendist nr 162 nähtub, et kostja peeti kinni 22.02.2016 ja vabastati 23.03.2016. OÜ Rossel juhatuse liige L S e-mailist kostjale nähtub, et L S kinnitab, et 14.03.2016 xxxxxxxxx xxx xx autoparklasse sõitsid treileriga sõiduki Renault Megane reg nr xxx xxx peremehed, maksid võla 17.02.-14.03.2016, panid sõiduki treileri peale ja sõitsid ära. Kohus leiab, et nimetatud e-mail ei tõenda kostja väidet, et 14.03.2016 viis hageja sõiduki Renault Megane reg nr xxx xxx xxxxxxxxx parklast ära. L S e-mailist nähtub, et isikud, kes sõiduki parklast ära viisid, väitsid, et nad on sõiduki peremehed. L S seda isiklikult ei kontrollinud. Seega ei ole teada, kes sõiduki parklast ära viisid. Kostja väitis kohtuistungil, et auto paigutati parklasse, et omanikul ei oleks autole juurdepääsu. Seega ei teadnud omanik auto asukohta. Kostja väide, et ta ütles omanikule, kuhu parklasse ta auto parkis, ei ole eluliselt usutav. Kostja väidab, et ta on rendilepingut pikendanud ja renti selle eest tasunud sularahas ning hageja viis ära rendisõiduki parklast sel ajal, kui kostja viibis kinnipidamiskohas. Kohus leiab, et kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Kostja püüab jätta kohtule muljet, et hageja viis sõiduki ära parklast ajal, kui tema viibis kinnipidamiskohas, mis justkui annaks talle kindla alibi, et kostja ei saanud sõiduki xxxxxxxxx xxx xx parklast äraviimisega 14.03.2016 kuidagi seotud olla. L S e-mail ei kinnita kostja seisukohta, et parklast viis auto ära hageja, kuna L.S ei nimeta ühtegi nime ning seega ei saa kohus kontrollida, kes viisid auto parklast ära ning kas viijaks oli hageja. Kohus leiab, et sõiduki Renault Megane reg nr xxx xxx viisid 14.03.2016 xxxxxxxxx xxx xx autoparklast ära kostja korraldusel kostjale teada olevad isikud ja kostjale teada olevasse asukohta. Kostja korraldas auto äraviimise 14.03.2016 xxxxxxxxx xxx xx parklast, kasutades ära olukorda, et viibis ise sel ajal kinnipidamiskohas, et hiljem saaks lavastada hageja sõiduki äraviijaks. Kui kostja avastas, et tema renditud sõidukisse oli paigaldatud jälitusseade, siis oli ta kohustatud rendilepingu p 1.6 alusel teavitama sellest politseid. Kostja kohtule esitatud kuriteokaebus on dateeritud alles 22.02.2016 ning sellest ei nähtu, et see oleks reaalselt esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Kostja on esitanud kohtule kuriteokaebusest ainult esimese lehe ning dokument on allkirjastamata. Kohus tuvastas, et kostja ei tasunud hagejale pärast 28.12.2015 kella 19.30 sõiduki kasutamise eest. Seega on leping lõppenud alates 28.12.2015 kell 19.30 ning kostja kohustus sõiduki hagejale tagastama rendilepingu üldtingimuste p 3.1 alusel. Kostja ei ole käesoleva ajani sõidukit hagejale tagastanud. Kostja rikkus rendilepingut. Hageja nõue sõiduki ebaseadusliku valduse lõpetamise ja viivitamata hagejale tagastamise kohustamiseks on põhjendatud
§-de 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 2 alusel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist tingimused
lg 2 p-de 1-4 ja lg 8 järgi, kui kohustuse täitmist ei või nõuda.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist
AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 40 lg 1 sätestab, et valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. AÕS § 40 lg 2 sätestab, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. AÕS § 40 lg 3 sätestab, et valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. AÕS § 45 lg 1 sätestab, et valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Kohus leiab, et hageja saab kohtuistungil tuvastatud asjaolude alusel nõude esitamisel kostja vastu tugineda ka AÕS §-de 33 lg 1; 40; 45 lg 1 sätetele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on rikkunud valdust, sest ta kasutab, vaatamata rendilepingu lõppemisest, sõidukit hageja nõusolekuta edasi ning on ise sellest teadlik, et tal ei ole selleks õigust. Kostja ei lase hagejal asja suhtes tegelikku võimu teostada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista 11.04.2016 esitatud menetluskulude nimekirja alusel riigilõivu 300 eurot hagiavalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 360 eurot (sisaldab käibemaksu). Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot. Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista 13.06.2016 esitatud menetluskulude nimekirja alusel lepingulise esinduse kulud summas 335 eurot (ei sisalda käibemaksu). Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 2 t 50 min ulatuses, tunnitasuga 100 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista sõidukulud 60 eurot (200x 0,30). 20.05.2016 ja 10.06.2016 istungitele sõiduks oli vajalik läbida 200 km (4x50 km, marsruut Tallinn-Rapla; RaplaTallinn). Kostja hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd ja sõidud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on sisukad. Tsiviilasi on keskmise keerukusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 300 eurot, lepingulise esinduse kulud 360 eurot koos käibemaksuga ja 402 eurot koos käibemaksuga. Kokku 1062 eurot. Hageja esindajal ei ole seaduslikku alust esitada taotlust käibemaksu lisamiseks riigilõivule ja teistkordselt 11.04.2016 esitatud lepingulise esinduse kuludele, kuna lepingulise esinduse kulud 360 eurot sisaldasid 11.04.2016 taotluses käibemaksu 60 eurot. TsMS § 126 lg 1 sätestab, et isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendatakse lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on käesoleva asja hagihinnaks sõiduki Renault Megane väärtus käesoleval aastal. Väljaande Auto24.ee kuulutuse alusel on sõiduki Renault Megane hind 2016.a seisuga 14 390 eurot. Hagihind on 14 390 eurot. Riigilõivuseaduse lisa nr 1 sätestab, et avalduse esitamise eest kohtumenetluses tsiviilasjas hinnaga kuni 15 000 eurot on riigilõivu täismäär 650 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja on tasunud avalduse esitamise eest riigilõivu 300 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust vähem 350 eurot ning nimetatud summa tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 alusel. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.