← Eesti

3-14-51174/62

Obsah (7)§ 212§ 215§ 116§ 158§ 187§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2016, Tallinn Haldusasja number

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-14-51174 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis 12.10.2009 korralduse nr 12.2-3/7911-1 alusel OÜ Lutena maksustamisperioodi 2009 jaanuar kuni august käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning
  2. a kõigi sõiduautode soetamise ja müügiga seotud tehinguid. Veebruaris 2012 laiendati kontrolli maksustamisperioodidele september ja oktoober
  3. MTA 03.04.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/7911-19 määrati OÜle Lutena tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 35 720 eurot. MTA 30.05.2013 vaideotsusega nr 6-1/1468-2 rahuldati OÜ Lutena vaie, tunnistati maksuotsus kehtetuks ja anti MTA kontrolliosakonnale ülesanne asi uuesti otsustada.
  4. Maksu- ja Tolliameti 11.02.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/7911-22 määrati OÜ-le Lutena tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 36 433,28 eurot. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Lutena on jätnud deklareerimata sõiduautode Mitsubishi Outlander, Mercedes-Benz E350 CGI ja Mercedes-Benz S500 L müügilt 20% määraga maksustatava käibe kokku summas 2 950 289 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 590 057 krooni ning alusetult deklareerinud sõiduautode Mercedes-Benz E350 CGI ja Mercedes-Benz S500 L müügi 0% määraga maksustatava käibena summas 2 794 483 krooni. Sõiduauto Mitsubishi Outlander deklareerimata jätmise kohta esitas OÜ Lutena käibedeklaratsiooni paranduse. Maksuhaldur on seisukohal, et tegelikult müüs OÜ Lutena kaks sõiduautot Mercedes-Benz eraisik J. J-le, mitte Läti äriühingule SIA-le Aljans A. Järeldust põhjendatakse maksuotsuses järgmiselt. 1) Sõidukite üleandmisel Läti äriühingule SIA-le Aljans A, mis toimus 24 päeva pärast müügilepingu sõlmimist, ei ole vormistatud sõiduautode tehnilist olukorda fikseerivat dokumenti, kuigi allkirjastatud müügilepingus on välja toodud, et müüja annab ostjale üle sõidukid, mille tehniline olukord ei ole alates lepingu allkirjastamisest halvenenud. 2) OÜ Lutena juhatuse liikme R. I-i selgitused sõidukite ostu-müügitehingute sõlmimise ja autode üleandmise kohta on vastuolulised. 3) Vormistatud laenulepingud on alusetud ja tegelikult on tehingu finantseerijaks keegi kolmas isik, kelle nime maksuhalduri eest teadlikult varjatakse. 4) Sõidukite müügilepingud, sh Leedu ettevõtete vahelised, on venekeelsed ning läbivalt samasuguste vigadega. 5) Sõidukid on müüdud paaris ning need on vahetanud kahe päeva jooksul seitse korda omanikku, sh kolm korda Lätis, kaks korda Leedus ja kaks korda Eestis. 6) J. J-i selgitusi ei saa pidada usaldusväärseks ja need on ajendatud soovist anda OÜ Lutena osas soodsaid ütlusi nii, nagu on eelnevalt R. I-ga kokku lepitud. 7) Reaalset sõidukite ostu-müügitehingut Sheridan Capital OÜ ja J. J-i vahel ei ole toimunud, maksuhaldurile esitatud ostu-müügilepingud ei ole sarnased. 8) Sõidukite registrist arvelt mahavõtmise vormistamisega sooviti jätta mulje nende müügist SIA-le Aljans A, kuigi oli teada, et sõidukid müüakse Eesti kodanikule J. J-le. 9) J. J-i ja Kroon Ehitus OÜ töötaja N. N-i ütlused on mitmes olulises osas kattuvad, sh näiteks sõidukite odomeetrite näidud ja istmekatete kiletamine, mis tähendab, et müügiga sai tegeleda vaid OÜ Lutena. 10) SIA Aljans A puhul on tegemist mittetegutseva äriühinguga, mis on Läti käibemaksukohustuslaste ja ettevõtete registreist kustutatud. 11) Leedu maksuhaldur on selgitanud, et sõidukeid ei ole Leedus registreeritud ning Leedu äriühing UAB Neksalita ei deklareerinud sõidukite müüki Eesti äriühingule Sheridan Capital OÜ. 2

(9)3-14-51174 12) Sheridan Capital OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning ettevõtte pangakontolt ei nähtu soetatud sõidukite eest tasumist Leedu äriühingule UAB Neksalita. 13) OÜ Lutena juhatuse liige R. I. ja J. J. on ammused isiklikud tuttavad, mis lõi võimaluse koostööks, et teadlikult vähendada OÜ Lutena tasumisele kuuluvat käibemaksu. 14) Maksuhalduri hinnangul on OÜ Lutena teadlikult ja tahtlikult osalenud maksupettuses ning organiseerinud näiliku tehingu, mille eesmärgiks oli käibemaksu tasumise vältimine ja maksueelise saamine. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolud näitavad, et OÜ Lutena ja SIA Aljans A, SIA Developera Serviss ja UAB Grandeks, UAB Grandeks ja UAB Nesalita, UAB Neksalita ja Sheridan Capital OÜ ning Sheridan Capital OÜ ja J. J-i vahel vormistatud dokumendid on alusetud ega oma reaalset majanduslikku sisu ning nende puhul on tegemist näilike tehingutega, millega varjati teist tehingut, s.t OÜ Lutena ja J. J-i vahel toimunud ostumüügitehingut. Vastuseks OÜ Lutena 09.12.2013 eriarvamusele kontrollaktile nr 12.2-3/7911/21 selgitas maksuhaldur, et kontrolli lõpetamisest antakse teada kas teate väljastamisega kontrolli lõpetamise kohta või kontrollakti väljastamisega tutvumiseks ja eriarvamuse esitamiseks. OÜ Lutena oli teadlik, et sõiduautod tegelikkuses ei liikunud skeemis tekitatud ahelat pidi, vaid äriühingute vahel vormistatud vormilt ja sisult identsete lepingute eesmärgiks oli mulje loomine tehingute toimumisest teise tehingu varjamiseks. Vaatamata OÜ Lutena poolt maksuhaldurile SIA Aljans A juhatuse liikme O. L. aadressi edastamisele ja lubadusele, et isik annab tehingute kohta informatsiooni, ei ole maksuhaldurile O. L.lt selgitusi laekunud. Läti käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud SIA Aljans A ei deklareerinud sõiduautode soetamist OÜ-lt Lutena, mis on üheks viiteks, et reaalselt sõidukite ostu-müügitehingut ei toimunud. Sõidukite reaalne olemasolu on tuvastatud tehingute jada esimeses lülis, milleks on OÜ Lutena, ja jada viimases lülis, milleks on J. J.. Tegemist on maksupettuse eesmärgil vormistatud ostu-müügilepingutega, mille tegelik eesmärk oli OÜ Lutena poolt käibemaksuvabalt autode müük J. J-le. Maksuhaldur ei välista, et toimus autode registreerimine Läti autoregistris, kuid samal päeval esitati Maanteeametile avaldus erinumbrite tellimiseks samadele autodele J. J-i volitusel, kuigi ei ole reaalselt võimalik ette näha, et autode 7-kordsel müügil esitab viimane ostja eritellimuse enne müügijada algust. Vastuväited ei anna alust kontrollakti ja maksuotsuses kajastatud tõendite hindamisel tehtud järelduste muutmiseks. 3. OÜ Lutena esitas maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 03.04.2014 vaideotsusega nr 61/2043-2 rahuldamata. 4. OÜ Lutena esitas 17.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 11.02.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/7911-22 tühistamiseks. 1) Maksuotsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata, kaalutlusvigadega ja vastuolus kehtiva õigusega. MTA on maksuotsuses muutmata kujul taasesitanud varem vaideotsusega kehtetuks tunnistatud maksuotsuse, mis on pahatahtlik ja vastuolus hea halduse tavaga. Arvestatud ei ole vaideotsuse põhjendusi ega kõrvaldatud etteheidetud puudusi, pole arvestatud eriarvamust. Maksuotsuse andmise faktiline alus on ebaselge. Maksuotsuses ei ole märgitud, milliseid õigusaktidest tulenevaid hoolsusnõudeid rikuti. 2) Kaebaja kavatses müüa sõidukid Mercedes-Benz E350 ja Mercedes-Benz S500 SIA-le Aljans A ega olnud kursis sellega, et SIA Aljans A kavatseb need sõidukid kohe edasi müüa, veelgi enam polnud ta teadlik, et edaspidi omandab need sõidukid kolmandate isikute kaudu J. J.. Lutena OÜ sai teada uuest omanikust maksuhaldurilt. 3
(9)3-14-51174 3) Maksumenetluses kogutud tõendid on maksusumma määramiseks ilmselgelt ebapiisavad. Maksukohustuslase esitatud väiteid ümberlükkavad tõendid on jäetud kogumata. R. järelepärimisele O. L-le saadud vastus kinnitab kaebaja väiteid. 4) OÜ Lutena tegutses heas usus ning on reaalselt kauba saanud. Kaebaja on kontrollinud müüja OÜ Kroon Ehitus tausta ning oli kindel, et müüja on käibemaksukohustuslane, arved olid esitatud koos käibemaksuga ning tasutud, kaup oli reaalselt saadud ja registris kajastus omanikuvahetus. Kaebaja tegutses heas usus ka kauba müümisel, andis kauba üle, uuris ostja tausta ning oli kindel, et ostja on käibemaksukohustuslane. Kaebaja polnud teadlik, millised edaspidised plaanid olid SIA-l Aljans A sõidukite Mercedes-Benz E350 ja Mercedes-Benz S500 osas ega olnud kursis, et need autod müüakse edasi.
  1. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Maksumenetluses on arvestatud kaebaja poolt maksumenetluses välja toodud asjaoludega ning põhjendatud, miks ei mõjuta need asjaolud maksuhalduri järelduste õigsust. 2) Maksuotsuses ei ole tuginetud hoolsuskohustuse täitmata jätmisele, vaid kaebaja teadlikule tegevusele maksueelise saamise eesmärgil, mistõttu ei peagi maksuotsus sisaldama põhjendusi hoolsusnõuete rikkumise osas. Kaebajale etteheidetav käitumine koos põhjendustega, kuidas maksuhaldur sellisele seisukohale jõudis, on näidatud maksuotsuse p-s
  2. 3) Maksumenetluses tuvastatud asjaolud kogumis annavad aluse põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et tegelikult ei müünud kaebaja vaidlusaluseid sõidukeid SIA-le Aljans A, vaid J. J-le. Tehingud ahelas, milles osalesid erinevad Läti äriühingud, Leedu äriühingud ning OÜ Sheridan Capital, on näilikud ja tehtud eesmärgiga varjata tegelikku müügitehingut (sõidukite müük kaebajalt J. J-le). 4) O. L. kinnitus tehingute toimumise kohta ei saa tõele vastata, mistõttu ei anna see alust maksuhalduri järelduste muutmiseks. Nõustuda ei saa ka väitega, et maksuhaldur täitis enda uurimiskohustust puudulikult, sest ei saanud SIA-lt Aljans A või selle juhatuse liikmelt O. Llt maksumenetluse käigus seletusi. Maksuhaldur on küsinud kaebaja ja SIA Aljans A vahel väidetavalt toimunud tehingute kohta teavet Läti maksuhaldurilt rahvusvahelise ametiabi raames. 5) Tunnistaja O. L. kinnitas 23.03.2015 kohtuistungil ütlusi andes, et SIA Aljans A soetas kaebajalt
  3. a septembris Mercedes-Benz sõidukid, mis müüdi edasi SIA-le Silen. O. L. seletused ei vasta tõele. On alust arvata, et seletused on kooskõlastatud Lutena OÜ-ga veenmaks, et Lutena OÜ ei müünud sõidukeid otse J. J-le, vaid SIA-le Aljans A. 6) R. I-i seletuste aja jooksul risti vastupidiseks muutumine võrreldes vahetult pärast väidetava tehingu toimumist antud seletusega ei ole iseloomulik tegelikkuses toimunud tehingute korral ning kinnitab maksuhalduri seisukohta, et tegelikkuses kaebaja ja SIA Aljans A vahel tehingut ei toimunud, vaid hiljem on soovitud üksnes jätta selline mulje.
  4. Tallinna Halduskohtu 11.05.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud poolte endi kanda. 1) Vastustaja ei tugine hoolsuskohustuse rikkumisele ega pidanud tuvastama sellega seotud asjaolusid. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja viited Riigikohtu 02.12.2004 otsusele, mis käsitles maksustamist nõutavate dokumentide puudumise korral. 2) Vaidlust pole selle üle, et tehingu toimumise kohta on esitatud leping ja arve. Sõidukite eest on tasutud, kuid pikema aja jooksul. Kaebaja on kinnitanud tehingute toimumist ning seda kinnitas kohtuistungil ka SIA Aljans A juhatuse liige. Maksumenetluses ei õnnestunud 4
(9)3-14-51174 maksuhalduril SIA Aljans A juhatuse liikmelt O. L-lt seletust saada. Tähtsust ei oma, kas vastustaja pidi O. L. hilisemat selgitust vaidemenetluses arvestama, kuna kohus hindab maksuotsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (

§ 158lg 2).

3) Vaatamata esmastele tõenditele, mis võiksid tõendada tehingu toimumist, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksupettustele on omane, et tehingutes tavapäraselt koostatavaid dokumente, ka siis, kui seadus nende koostamist ei nõua, ei ole koostatud ja tehingu tõendamiseks olulisi dokumente on vähe. 4) Kaebaja arvab ekslikult, et tehingute toimumist tõendavad ammendavalt sõidukite tehnilised passid või sõidukitega tehtud registritoimingud. Registritoimingud on üksnes informatiivse tähendusega ega kinnita omandi üleminekut ja tehingu toimumist. 5) Maksuhaldur on ammendavalt põhjendanud, miks on laenulepingute osas põhjendatud kahtlus, et need on fiktiivsed. Õige on vastustaja seisukoht, et laenulepingute näilikkuse hindamisel on olulised ka kaebaja seadusliku esindaja ajas muutunud ütlused laenusummade suuruse kohta. Arvestades, et kaebajat on küsitletud kahel korral – vahetult tehingute järel ning väidetava laenu tagastamise järel – peaks ütluste andjal olema ka selgelt meeles saadud laenu suurus. Kuna kaebaja juhatuse liige on kahe episoodi (sõidukite müügi aeg ja laenu suurus) osas andnud vastukäivaid ütluseid, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et lepingu sõlmimise ja sõidukite kohaleviimise kohta erinevate ütluste andmine ei ole tingitud mitte aja möödumisest, vaid sellest, et tehingud tegelikult selliselt ei toimunud. 6) Tõendamata on kaebaja väited, et ta ei teadnud, et SIA Aljans A kavatseb sõidukid edasi müüa, ning J. J. ei ole pöördunud kaebaja ega R. I-i poole sõidukite soetamise sooviga. Määravat tähtsust pole O. L. kohtuistungil antud kinnitusel tehingu toimumise kohta. See kinnitus ei lükka ümber maksuhalduri poolt esile toodud elulisi asjaolusid, mille tõttu on tehingute toimumine kaebaja väidetud viisil ebausutav. 7) Ekslik on kaebaja väide, et kontrolli jätkamine 2012. aastal oli õigusvastane. Maksumenetlus ei lõppenud pärast vaideotsusega esimese maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. 8) Maksuotsus ei ole õigusvastane seetõttu, et pärast 30.05.2013 vaideotsuse tegemist ei teinud vastustaja täiendavaid uurimistoiminguid. Varasem maksuotsus tunnistati kehtetuks motiveerimispuuduste tõttu, sest viidatud ei olnud maksu määramise õiguslikele alustele (vaideotsuse p 22) ja tahtlus on tuvastamata (vaideotsuse p-d 23-27). 9) Maksuhaldur on tuginenud sellele, et kaebaja on toime pannud maksupettuse, st maksude tasumisest tahtlikult kõrvale hoidunud (maksuotsuse lk-d 8 ja 10). Kaebaja ei ole maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber lükanud. Maksupettus saab oma olemuselt olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Seetõttu on maksusumma määramine 5-aastase aegumistähtaja jooksul õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Lutena OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Maksuotsuse tühistamise nõude rahuldamata jätmise korral palub kaebaja vähendada tasumisele kuuluvat viivist. 5

(9)3-14-51174 1) Maksuotsusest ei nähtu, kuidas pidanuks kaebaja teadma, et kauba (sõidukite) ostja kavatseb edaspidi müüa kauba edasi. Kaebaja ei olnud teadlik edasistest tehingutest sõidukitega kuni kontrollakti tegemiseni. 2) MTA kontrollis 12.10.2009 korralduse nr 12.2-3/7911-1 alusel OÜ Lutena maksustamisperioodi jaanuar kuni august 2009 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning
  1. a kõigi sõiduautode soetamise ja müügiga seotud tehinguid. Puudusi ei avastatud ning pärast kontrolli pole MTA esitanud vastuväiteid Lutena OÜ poolt teostatud tehingute kohta. 3) Käibedeklaratsiooni esitamisel tekkis kaebajal tagastusnõue. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Vastustaja tagastas käibemaksu kaebajale pärast kontrolli lõppemist. Maksuotsuses ega kohtuotsuses pole korduva kontrolli põhjust selgitatud. 4) Kui maksuhaldur on seisukohal, et vormistatud laenulepingud on alusetud ja tegelikult on tehingu finantseerijaks keegi kolmas isik, peab maksuhaldur tuvastama selle asjaolu ning tooma välja asjaolud, mis viitavad sellele, et kaebajal olid endal rahalised vahendid ostude finantseerimiseks või on kasutatud muid rahalisi vahendeid. Kaebajal puudusid rahalised vahendid ostudeks, seetõttu võeti N. I-lt laenu. 5) Kaebaja vaidleb vastu väitele, et J. J-i selgitused on eelnevalt R. I-iga kokku lepitud. Lutena OÜ endine seaduslik esindaja R. I. ei olnud kursis sellega, et J. J-il oli soov osta auto. Kaebaja sai maksuhaldurilt teada, et J. J. ostis kaebajale kuulunud autod. 6) Pärast MTA 30.05.2013 vaideotsust nr 6-1/1468-2 ei ole tehingu pooltelt võetud selgitusi ning ei ole välja selgitatud tähtsust omavaid asjaolusid. Vaideotsusega vaie rahuldati ning tunnistati Maksu- ja Tolliameti 03.04.2013 maksuotsus nr 12.2-3/791-19 kehtetuks. 7) Maksuotsuse tegemise järel esitas R. I. SIA Aljans A seaduslikule esindajale O. L-le järelepärimise müügitehingute kohta. O. L. vastas järelepärimisele 07.03.2014, mille kaebaja esitas koos vaidega vastustajale. 03.04.2014 vaideotsuse tegemisel pole seda vastust hinnatud ega arvestatud. 8) Kaebaja ei pea kontrollima tehingupartneri edasist käitumist. Maksuotsust ei saanud teha, kui Läti firma SIA Aljans A seaduslikult esindajalt pole võetud mingeid selgitusi. Maksuhaldur pole pöördunud R. I-i poole O. L. kontaktandmete saamiseks. Asjaolu, et SIA Aljans A kustutati 18.02.2010 käibemaksukohuslaste registrist, ei anna alust arvata, et O. L. ei või anda seletusi tehingute kohta, mis toimusid
  2. a. Tehingu tegemise ajal oli SIA Aljans A käibemaksukohustuslane. MTA on saanud Läti registrist sõiduautode tehnilised passid ja muud omaniku registreerimiseks vajalikud dokumendid. Seega on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet ning viinud läbi kontrolli ühekülgselt, arvestamata kõiki asjaolusid, tõendeid ja selgitusi. 9) Pärast seda, kui sõidukite omand oli üle läinud SIA-le Aljans A, puudus kaebajal nende üle kontroll. Kaebaja ja SIA Aljans A sõlmisid 07.01.2010 kirjaliku kokkuleppe sõidukite müügist tekkinud võla tasumiseks SIA Silen poolt, kuid selle kokkuleppe pooleks ei olnud SIA Silen ning seetõttu R. I. pole selle äriühingu esindajaga kokku puutunud. O. L. selgitas kohtuistungil, et SIA Aljans A ja SIA Silen vahel oli sõlmitud eraldi kokkulepe võla tasumise kohta kaebajale. Tasumine toimus vastavalt kokkuleppele ning kaebajal pole nõudeid SIA Aljans A vastu. Tasutud on ka viivis. 6
(9)3-14-51174 10) 0% määraga maksustatava käibe arvestamise õigus tuleneb KMS § 15 lg-st
  1. Need nõuded on täidetud. Sõidukid ja nendega seotud dokumendid viidi müügiks Lätti ja anti SIAle Aljans A üle. Üleandmine toimus ostjaga kokku lepitud kohas ja viisil, reaalset üleandmist tõendab uue omaniku registreerimine registris. 11) MTA toimikus on mitmed aktid läti keeles, millest nähtub, et sõidukid olid edasi müüdud ning olemas olid sõidukite üleandmise aktid SIA-lt Aljans A SIA-le Silen ning SIA-lt Silen SIA-le DEVELOPERA SERVISS. 12) Halduskohtu järeldus, et just kaebaja müüs autod J. J-le, on arusaamatu. Sõidukite tehniline seisund ei pea olema fikseeritud. 13) Kaebaja tuleb vabastada viivise tasumisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel osas, mida vastustaja soovib saada tehingute tegemise ajast
  2. a, kuna vastustaja on esmalt aktsepteerinud deklaratsiooni pärast kontrolli teostamist ning vaidlustatud maksuotsus on tehtud 4 aastat ja 3 kuud hiljem.
  3. MTA palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles apellant nõuab VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viiviste vähendamist. Muus osas palub vastustaja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. 1) Apellatsioonkaebus on osaliselt valesti menetlusse võetud. Kaebaja on esitanud nõude ka VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viiviste maksmise kohustusest vabastamiseks. Kuna apellant tuli vastava nõudega välja alles apellatsioonmenetluses, siis selles osas kuulus apellatsioonkaebus tagastamisele, sest apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud (

§ 187lg 3 p 7 ja § 182 lg 3).

Juhul, kui kohus ei nõustu, et apellatsioonkaebus on eelnimetatud põhjusel valesti menetlusse võetud, on vastustaja ka seisukohal, et apellant on enda nõude esitanud valel õiguslikul alusel ning valele adressaadile. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 on kohaldatavad eraõiguslikes suhetes, kui poolte vahel olevast lepingulisest suhtest on tekkinud leppetrahvi nõue. Tasumata maksusummadelt arvestatud intressikohustus on aga maksuõigussuhtest tulenev rahaline kõrvalkohustus. Kui maksukohustuslane taotleb tasumata maksusummadelt arvestatud intressi kustutamist, siis tegemist on maksuhalduri kaalutlusotsusega, mida kohus ei saa maksuhalduri eest ise teostada. 3) Vaidlus on selles, kas apellant müüs autod SIA-le Aljans A või mitte. Halduskohus tuvastas, et apellant SIA-le Aljans A autosid ei müünud, vaid sõidukid müüdi otse J. J-le. Sellega oli tõendatud ka apellandi teadmine, et ta oli alusetult deklareerinud autode müügi 0% määraga maksustatava käibena. 4) Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks maksuotsuses maksuhalduri poolt tuvastatud põhjendatud kahtluse maksupettuse toimepanemisest ümber. Apellandi üldsõnalised väited uurimiskohustuse rikkumise kohta ei saa olla maksuotsuse tühistamise aluseks. Halduskohus ei rikkunud põhjendamiskohustust. Kuigi maksuotsuses ei ole otseselt selgitatud, miks pärast tagastusnõude aktsepteerimist otsustati edasist kontrolli läbi viia, ei ole see maksuhaldurile etteheidetav. Seadusest ei tulene maksuhaldurile vastavat selgitamiskohustust. Maksuhalduril on lubatud pärast tagastusnõude aktsepteerimist edasise kontrolli läbiviimine. 7

(9)3-14-51174 5) Eluliselt ei ole usutav, et 178 600 euro väärtuses sõidukite ostu-müügitehingut tehakse nii, et sõiduki soetaja (SIA Aljans A) allkirjastab lepingu ilma, et oleks sõidukitega eelnevalt tutvunud, samuti märgitakse lepingusse, et müüja garanteerib, et sõidukite tehniline seisukord ei ole lepingute allakirjutamisest kuni üleandmiseni (mille vahele jääb üle kahekümne päeva) halvenenud, kuigi lepingu allakirjutamisel on jäetud fikseerimata sõidukite tehniline seisukord ja ka väidetav ostja ei ole lepingu sõlmimise ajal sõidukite olukorras veendunud (s.t ostja ei ole sõidukeid näinud). Veelgi enam ei ole eluliselt usutav, et sõidukite müüja annab niivõrd väärtuslikud sõidukid üle esmakordsele tehingupartnerile ilma, et tehingu eest oleks tasutud. Ühtlasi andis väidetavalt SIA Aljans A, kes oli majandusraskustes ning seetõttu pidas raha saamiseks vajalikuks sõidukid edasi müüa, samad sõidukid ilma raha saamata omakorda edasi SIA-le Silen, kes samuti oli esmakordne tehingupartner. Selline esmaste tehingupartnerite usaldamine seab kahtluse alla tehingute tegelikkuses toimumise. 6) Jääb selgusetuks, miks sõlmiti alles 07.01.2010 kokkulepe, et SIA Silen tasub sõidukite eest otse Lutena OÜ-le, kui juba 12.10.2009 oli teada, et SIA Aljans A ise ei suuda sõidukite eest tasuda ning ta oli sõidukite omandi väidetavalt üle andnud SIA-le Silen. Samuti jääb selgusetuks, kuidas SIA Aljans A ja OÜ Lutena panid omavahelise 07.01.2010 kokkuleppega kohustusi SIA-le Silen ilma, et SIA Silen oleks lepingu osapoolena sellele alla kirjutanud. 7) Õige on halduskohtu seisukoht, et küsimus, kas vastustaja pidi O. L. hilisemat vaidemenetluses esitatud selgitust arvestama, ei oma tähtsust, sest kohus hindab maksuotsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (

§ 158lg 2).

O. L. oli üle kuulatud kohtuistungil, mistõttu on apellandil olnud võimalus vastava isiku seletustele tugineda kohtus maksuotsuses tuvastatu ümberlükkamisel. Kohus on analüüsinud ka O. L. seletusi. Halduskohus selgitas õigesti, et autoregistri toimingud on üksnes informatiivse tähendusega ega kinnita ammendavalt omandi üleminekut ega tehingu toimumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja taotlust vähendada VÕS alusel tasumisele kuuluvat viivist tuleb mõista, lähtudes kaebaja tegelikust tahtest. Maksusumma tähtajast hiljem tasumisel ei tule kaebajal maksta viivist, vaid intressi (MKS § 115 lg 1 ja § 117 lg 1). Intressi tasumise kohustus tuleneb seadusest. Maksuotsuses ei ole intressinõuet esitatud. Kaebuses halduskohtule ei ole kaebaja intressi maksmise kohustust ühegi nõudega vaidlustanud, samuti ei ole kaebaja esitanud vastustajale maksuvõla ajatamise taotlust koos intressi vähendamise taotlusega (MKS § 117 lg 2), mistõttu ei ole kohtumenetluses võimalik hinnata intressi tasumise kohustuse õiguspärasust ega kaalutlusotsuse alusel maksuhalduri tehtud otsuse jätta intressimäär vähendamata või vähendada seda vähem, kui kaebaja on taotlenud, õiguspärasust. Kuna halduskohus kaebaja sellist nõuet ei ole lahendanud – seda õiguspäraselt –, tuleb apellatsioonkaebus selles osas jätta läbi vaatamata.
  2. Halduskohtu otsus on õiguspärane ja ringkonnakohus nõustub selle põhjendustega, neid kordamata, tuginedes

§ 201lg-le 4.

Kuna apellatsioonkaebuses korratakse väiteid, millele kaebaja tugines ka halduskohtus, ei ole ringkonnakohtul vajalik täiendavalt apellatsioonkaebuse väidetele vastata ning piirduda saab tõendite kogumis hindamise kontrollimisega tulenevalt apellatsioonimenetluses täiendava tõendi – R. I. ütluste – kogumisest. 11. Tõendid ei veena ringkonnakohut selles, et väidetavad tehingud kaebaja ja SIA Aljans A vahel toimusid. Maksumenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid tehingute tegelike asjaolude kohta on, nagu maksuotsuses ja halduskohtu otsuses õigesti selgitatud, oluliselt vastuolulised ning eluliselt ebausutavad. Usutavaks ei saa pidada, et Saksamaalt toodi 8

(9)3-14-51174 hinnalised sõidukid nii, et kaebaja pidi ostusumma laenama, ning alles seejärel hakati otsima Interneti vahendusel ostjaid, kes leiti Lätis. Seejuures ei olnud kaebajal SIA-ga Aljans A tehtud varem tehinguid, ent sõidukite eest tasuti järelmaksuga. Eluliselt usutavaks ei saa pidada, et kaebaja käis sõidukite müügiks Lätis, ent vahetult peale Lätist naasmist andis maksuhaldurile seletuse, et ta ei mäleta, kus sõidukid üle anti. 12.03.2012 seletuse andmisel ei mäletanud R. I. jätkuvalt, kuidas sõidukid Riiga toimetati, ent ringkonnakohtu istungil seletas, et ta ise sõitis ühega neist Tallinnast Riiga, teisega sõitis sinna R. I-i sõber A. L.. 14.10.2009 antud seletuses kinnitas R. I., et sõitis Riiga sõidukeid viima koos N. N-ga. Usutav ei ole, et maksuhaldurile seletusi andes R. I. ei mäletanud riiki, kust ta äsja saabus või ei protokollitud tema seletusi õigesti, ent R. I. sellegipoolest allkirjastas protokolli.
  1. Eluliselt usutavaks ei saa pidada, et lühikese aja jooksul tehti sõidukitega arvukalt tehinguid, sh kaebaja poolt sõidukite võõrandamine SIA-le Aljans A 20.09.2010, ning sõidukid müüdi edasi Leedu äriühingule 13.10.2009, ent juba 12.10.2009 tellis R. I-i ammune sõber J. T. Eestis sõidukitele registreerimisnumbrid hilisema ostja J. J-i soovile vastavalt. Seejuures on ka J. J-i 18.01.2010 ja 15.03.2012 seletused oluliselt vastuolulised. Hilisemas seletuses kinnitas J. J., et registreerimisnumbrid telliti pärast sõidukite temale näitamist ning sõidukeid pakuti müüa A. poolt, varasemas seletuses kinnitas ta aga, et sõidukeid pakkus müüa Andrei ning esmalt telliti sõidukitele numbrid, alles hiljem nägi ta sõidukeid. Seletused lepingute koostamise kohta ja nende tingimuste läbiarutamise kohta erinevate isikute vahel ei ole veenvad olukorras, kus need on sisult kogu tehinguteahela vältel samasugused. Omavahel vastuolulised on ka J. T-i seletused 29.01.2010 ja 14.03.
  3. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu jätta muutmata.

§ 108

lg 1 alusel kannab kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud (riigilõiv 750 eurot). Vastustaja ei väida apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.