← Eesti

3-14-421/47

Obsah (11)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 62§ 201§ 165§ 156§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-421 Hal

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-421 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 28.12.2011 otsusega nr 1-25/381 rahuldati MTÜ Keskkonnateenused taotlus nr 4-17/349 Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile nr 2.1.0601.11-0062 „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ja tehniline varustamine“. Taotlus oli esitatud keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused“ § 5 lg 2 p-s 1 nimetatud tegevuse toetamiseks. Projekti kogumaksumus oli 2 839 038 eurot, mis loeti abikõlblikuks kuluks.
  2. KIK 28.02.2013 otsusega nr 1-25/43 nõuti MTÜ-lt Keskkonnateenused tagasi toetus summas 235 096,79 eurot (resolutsiooni p 1); muudeti 28.12.2011 otsust ja loeti projekti abikõlblikeks kuludeks 2 550 498 eurot, toetuse summaks 2 078 096,21 ja omafinantseeringu summaks 472 401,79 eurot (resolutsiooni p 2) ning muudeti KIK 27.01.2012 otsust nr 1-25/22, lugedes
  3. a-l kasutatavaks toetuse summaks 1 039 975,61 eurot (resolutsiooni p 3) ja projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks 15.07.2013 (resolutsiooni p 4).
  4. Kaebaja esitas 28.03.2013 KIK-le vaide KIK 28.02.2013 otsuse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks ning resolutsiooni p-s 3 lahendatud küsimuse uuesti otsustamiseks. KIK tunnistas 03.06.2013 otsusega nr 1-25/124 enda 28.02.2013 otsuse kehtetuks osas, mis puudutas abikõlblike kulude suuruse muutmist ning toetuse osalist tagasinõudmist (otsuse resolutsiooni p-d 1-3 ning neile vastav motivatsioon), asudes tulenevalt uuest informatsioonist menetlema uut otsust seoses kulude abikõlblikkusega. Otsuse kohaselt lõpetatakse MTÜ Keskkonnateenused 28.03.2013 vaide menetlemine, kuna vaidlustatud otsus tunnistati vaidlustatud osas kehtetuks, samas ei saa seda lugeda vaide rahuldamiseks, kuna otsuse kehtetuks tunnistamine ei toimunud vaides esitatud asjaoludel ning alustel. MTÜ Keskkonnateenused esitas vastustena KIK küsimustele täiendavaid selgitusi ja dokumente 07.08.2013, 22.10.2013, 04.11.2013, 06.11.2013 ja 11.11.
  6. KIK edastas 13.11.2013 kaebajale kirja, milles põhjendas seisukohta, et tehtud kulud ei pruugi olla osaliselt abikõlblikud, ning andis MTÜ-le Keskkonnateenused võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas seisukohad 06.12.
  8. KIK 25.02.2014 otsusega nr 1-25-23 muudeti KIK 28.12.2011 otsust projekti eelarve osas, lugedes projekti kogumaksumuseks 2 469 334,67 eurot, sellest omafinantseering 457 368,76 eurot ja toetussumma 2 011 965,91 eurot, ning nõuti MTÜ-lt Keskkonnateenused tagasi toetus summas 301 227,09 eurot. Tagasinõutud summa otsustati pidada kinni varasemalt esitatud väljamaksetaotlustelt nr 5, 7, 25, 27 ja
  9. 1) Projekti tegevusteks on Rahumäe, Liiva, Pärnamäe ja Loksa jäätmejaamade ehitamine ning erinevate seadmete ja konteinerite soetamine. Taotluse punktis 22 (eelarve) on rea „Jäätmejaam Pärnamäel“ maksumuseks 910 301 eurot. Eelarverea aluseks oli taotluse lisana esitatud AS L. Eesti (LEAS) 20.06.2011 hinnapakkumus. Töö „Kompostimisala ladustatud jäätmete teisaldamine 50 m kaugusele“, kogusega 12 600 m3, maksumuseks on LEAS pakkumuses 25 200 eurot. Jäätmete teisaldamist lähikonda (50 m kaugusele) võis projekti eesmärki arvestades lugeda ehituse ettevalmistustööna mõistlikuks ja põhjendatuks, kuna see oli suunatud ehitus2

(15)3-14-421 territooriumi vabastamisele ning selle hind LEAS pakkumises moodustas vaid 2,8% jäätmejaama ehituse kogukuludest. Pärnamäe riigihanke tulemusel sõlmiti 13.06.2012 edukaks osutunud pakkujaga LEAS ehituse töövõtuleping, mille kogumaksumuseks oli 1 076 647,64 eurot. Nimetatud kogumaksumusest 313 740 eurot moodustas „Prahi (ladestatud jäätmete jne) äravedu“. Toetuse saaja on selgitanud, et muutis jäätmete teisaldamisega seotud sõnastust seetõttu, et reaalsuses ta ei näinud võimalust jäätmete teisaldamiseks 50 m kaugusele. Uues sõnastuses jäi jäätmete teisalduskoha leidmine töövõtja kohustuseks, kellel ei olnud muid võimalusi kui jäätmete käitlemiseks üleandmine. Sellist jäätmete äravedu ja lõplikku käitlemist ei olnud aga mingil kujul taotluses ja selle lisades tegevusena välja toodud. Toetuse saaja pidi mõistlikult aru saama, et selline pakkumise kutse sõnastus pidi kaasa tooma olulise muudatuse potentsiaalsete pakkumiste hinnas võrreldes olukorraga, kus pakkuja võis arvestada ainult jäätmete teisaldamisega ehitusplatsi kõrvale. Selline muudatus võis ilmselgelt mõjutada konkreetse projektilahenduse valiku mõistlikkust ja põhjendatust ning vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 22 lg-le 6 oleks toetuse saaja pidanud KIK-le sellest teada andma ning taotlema KIK nõusolekut projektilahenduse muutmiseks. Toetuse saaja väidab, et analüüsis erinevaid võimalusi jäätmejaama ehituse konkreetses aspektis ning otsustas teadlikult lahenduse kasuks, mis erines taotlusmaterjalidest nähtuvast. Erinevatel perioodidel tehtud paikvaatluse fotode, ortofotode ja muu kogutud teabe alusel tuvastas KIK, et platsil olnud jäätmete kogus oli 3247 m3. See näitab, et toetuse saaja arvutused on moonutatud ning nendest tuleneb jäätmekoguse pea neljakordne ülepaisutamine ning võrreldes taotlemisel planeeritud lahendusega osutus uus lahendus ca 12 korda kallimaks. Prahi äraveo kulusid saab seetõttu lugeda abikõlblikuks ainult 6494 euro ulatuses. Vastavalt tuleb lugeda abikõlbmatuks nimetatud tööga seotud kulud summas 307 246 eurot. 2) Pärnamäe riigihanke maksumustabeli p-s 3.7 toodud tööga „Kastmisveetrassi tööjooniste koostamine“ ja p-s 12 toodud tööga „Välisveevõrgu koos veevõtupostiga jne kompleksne rajamine (kastmisvee toru)“ seotud kulud ei ole osaliselt abikõlblikud. Vastava töö lisamine ehitushankesse oli põhjendamatu, töövõtja ei ole reaalsuses ka kõnealust tööd teinud. Kindlasti ei saa vastavaks tööks pidada ebakorrektselt koostatud „Veevõtukaevu asendiplaani“. Vastava töö kulu 1250 eurot on seetõttu abikõlbmatu. Samuti ei olnud vajalik rajada uut veevõtutrassi. Ainsaks vajalikuks tegevuseks seoses välisveevõrgu rajamisega sai olla uue veevõtukaevu rajamine maksumusega 625,74 eurot. Võimaliku alltöövõtu korras rajamise katteks võib lisada 12% ning seega on maksumus 700,83 eurot. Seda arvestades ei ole võimalik lugeda välisveevõrgu rajamise kulu 8500 eurot mõistlikuks, põhjendatuks ega vajalikuks. 3) Pärnamäe riigihanke maksumustabeli p-s 3.8 toodud tööga „Välisvalgustuse tööjooniste koostamine“ ning p-s 11 toodud tööga „Välisvalgustuse rajamine“ seotud kulud on abikõlblikud osaliselt. Toetuse saaja muutis välisvalgustuse rajamise lahendust pärast hankelepingu sõlmimist olulisel määral, rikkudes riigihangete seaduse (RHS) § 69 ja välisvalgustusele kehtestatud nõudeid. Toetuse saaja argumendid muudatuse vajalikkuse kohta on üldsõnalised ja ebapiisavad. Toetuse saaja ei vähendanud muudatusest tulenevalt vastava töö maksumust, kuigi ilmselgelt vähendati tehtavate tööde mahtu. Eelnevast tulenevalt saab välisvalgustuse rajamise kuludest abikõlblikuks lugeda ainult 40%, kuna vastava töö mahtu on vähendatud hinnanguliselt 60% võrra (valgustustiheduse vähendamine 20 lx-lt 8 lx-le). Vastavalt saab kõnealuse töö maksumust lugeda abikõlblikuks summas 27 421 eurot. Nimetatud tööga seonduvalt tehtud kuludest on abikõlbmatud seega 41 132 eurot. Eelnevast lähtuvalt ei saa osaliselt põhjendatuks lugeda ka välisvalgustuse tööjooniste koostamist. OÜ Elekman töö nr 12-TA-30 alusel muudeti lubamatult hankelepingut ning selle lahendus ei vastanud välisvalgustusele kehtestatud normidele. Mõistlik ja põhjendatud on lugeda nimetatud töö kulud abikõlblikeks 3
(15)3-14-421 samas proportsioonis välisvalgustuse rajamise kuludega ehk 40% ulatuses. Vastavalt saab kõnealuse töö maksumust lugeda abikõlblikuks summas 1800 eurot (4500 x 0,4). Nimetatud tööga seonduvalt tehtud kuludest on abikõlbmatud seega 2700 eurot. 4) Pärnamäe riigihanke maksumustabeli p-s 3.9 toodud tööga „Autokaalude koos mõõtesüsteemidega tööjooniste koostamine“ seonduv kulu ei ole abikõlblik. Mõõtesüsteem on kaalude komplektis ja paigaldusjuhised annab kaalude tootja. Autokaalude tööjooniseid tegelikkuses ei koostatud ning seetõttu ei saa vastava tööga seonduvat kulu summas 1500 eurot lugeda abikõlblikuks. 5) Pärnamäe riigihanke maksumustabeli p 3.
  1. tööga „Valvuri-operaatorihoone tööjooniste koostamine“ seonduv kulu on abikõlbmatu. Valvuri- ja operaatorihoone puhul on tegemist konteinerhoonega ehk valmis tootega, mille joonised annab tootega kaasa tootja. Tööjoonise kulu summas 1250 eurot on olnud põhjendamatu. 6) Rahumäe riigihanke p 4.
  2. tööga „Asfaltbetoonist profiilkihi paigaldamine“ seonduvad kulud on osaliselt abikõlbmatud. Vaadeldaval juhul on profiilkihi keskmiseks paksuseks 26.11.2012 kokkuleppes arvestatud 3,35 cm. See on kaks korda paksem kiht, kui on asfalteerimistööde päeviku kohaselt tehtud. Tehtud profiilkihi põhjendatud maksumus on seega 2,08 €/m2 ja 26.11.2012 kokkuleppes näidatud mahu alusel on põhjendamatult tasutud 2746,89 eurot. Vastavalt on nimetatud kulureaga seonduvalt abikõlbmatu 2096,16 eurot. 7) Rahumäe riigihanke mahutabeli p 3.
  3. tööga „Kaeviku kaevamine“ seonduvad kulud on osaliselt abikõlbmatud. Teostusjoonise kohaselt on kraavid ehitatud projekteeritud mahus ja seega vähenemist ei ole toimunud. Samas on vähendatud kraavide kaevemahtu 860 m3 ning seega on see töö tehtud p 3.
  4. lisanduva mahuna ehk 5,5 €/m3 kallimalt. Sellest tulenevalt ei ole antud tööga seotud kulud põhjendatud summas 4730 eurot (5, € x 860 m3). 8) Ülaltoodud faktilistele ja õiguslikele alustele tuginedes tuleb lugeda mitteabikõlblikuks 369 703,33 eurot. Vastavalt tuleb mitteabikõlblikuks lugeda omafinantseering 68 476,24 euro ulatuses ja projekti toetussumma 301 227,09 euro ulatuses. Uueks abikõlblikuks projekti kogusummaks tuleb lugeda 2 469 334,67 eurot, sellest omafinantseering 457 368,76 eurot ja toetussumma 2 011 965,91 eurot. KIK on varasemalt kinni pidanud 28.02.2013 otsusega nr 1-25/43 235 096,79 eurot. Vastavalt STS § 27 lg 3 peab KIK toetust kinni ka esitatud, kuid välja maksmata väljamakse taotlustest summas 66 130,30 eurot.
  5. MTÜ Keskkonnateenused esitas 27.03.2014 KIK 25.02.2014 otsusele vaide. KIK jättis 28.04.2014 vaideotsusega nr 1-16/13 vaide rahuldamata.
  6. MTÜ Keskkonnateenused esitas 28.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 25.02.2014 otsuse ja 28.04.2014 vaideotsuse tühistamiseks. 1) Kohtuasjas ei ole iseenesest vaidlust selles, et jäätmete teisaldamine ehitusplatsilt on projekti eesmärkide saavutamiseks mõistlik, põhjendatud ja vajalik. KIK ise on vastava tegevuse kulu esialgu 25 200 euro ulatuses ja hiljem 6494 euro ulatuses abikõlblikuks lugenud. Vaidluse all on üksnes küsimus jäätmete äraveo kui üksiku kululiigi maksumuses. Jäätmete teisaldamise osas tehtud kulud on tervikuna põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud. Pole alust asuda seisukohale, et jäätmete teisaldamise töö kirjelduse korrigeerimine mõjutanuks arvestatavalt projekti kogumaksumust või objektipõhiselt Pärnamäe jäätmejaama ja kompostimisplatsi kogumaksumust. Seejuures oli KIK enne hanke väljakuulutamist informeeritud kõigist kavandatud töödest ning teavitamisega seotud asjaolud ei saa mõjutada kulude abikõlblikkust. 2) Vastustaja on välja toonud, et hankemenetluse pakkumuses oli töö maksumuseks märgitud 313 740 eurot ja sellest järeldanud, et just see näitab täpselt algse lahenduse ja lõpliku lahen4
(15)3-14-421 duse väärtuste vahet. Sellest ebaõigest järeldustest lähtumine muudab läbivalt ebaõigeks ka muud vastustaja seisukohad. Kuna pakkumisi ei hinnata ühe kululiigi põhiselt, vaid tervikuna ja lõppmaksumust arvestades, siis ei saa KIK tagantjärgi asuda üksikuid kuluridu pakkuja pakkumusest välja võtma ning hakata nende suurust eraldiseisvalt ja ülejäänud pakkumusest eraldi hindama. Pakkuja jaoks on siduv vaid kogu pakkumuse koondhind. 3) Nõuetekohaselt tõendamata on ka vastustaja väited selle kohta, justkui ei olnud teisaldatud jäätmeid tegelikkuses 12 600 m3, vaid pea neli korda vähem (3247 m3). Jäätmete koguse mõõtis kaebaja üle nii enne taotluse esitamist kui ka hanke korraldamist. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud H. K. kinnitas, et viis isiklikult mõõdulindi ja lattidega jäätmekuhilate mõõtmised läbi päev enne hanketeate ülespanemist, s.o 26.04.2012, ning sai tulemuseks, et jäätmeid oli üle 12 600 m
  1. Ka LEAS alltöövõtja Ecocleaner Sillamäe OÜ hindas jäätmete mahu samaväärseks, st sai koguseks 13 000 m
  2. Kolmandaks on KIK ka ise teinud paikvaatlust koha peal ning ei ole tuvastanud jäätmete koguse neljakordset erinevust. Samaväärne kogus (ca 10 000 m3) jäätmeid oli ka Rahumäe jäätmeplatsil, millist kogust ei ole KIK tänaseni vaidlustanud. Ei ole reaalne, et vastustaja, teostades paikvaatlust ka Rahumäel, ei tuvastanud, et Pärnamäe platsil oli väidetust neli korda vähem jäätmeid. Fotode ja ortofotode alusel tehtavad arvutused ja neist järelduste tegemine nõuavad eriteadmisi vastavas valdkonnas. Ometi ühtki sellist tõendit, mis vastustaja põhjendusi ja järeldusi tõendaks, kohtumenetluses esitatud pole. Vaidlustatud otsuse ja OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt antud arvamuse aluseks olevate andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada täpset jäätmete kogust, mistõttu ei saa sellest ka jäätmete tegeliku mahu hindamisel lähtuda. Tõendamaks asjaolu, et KIK otsuses toodud väited ja hinnangud ei võimalda tagantjärgi kindlaks teha jäätmete kogust, palus kaebaja AS-l Metrosert anda omapoolne eksperthinnang. AS Metrosert jõudis seisukohale, et hinnangu aluseks olevate materjalide ebatäpsust arvestades on sellise metoodika mõõtemääramatus juba iseenesest rohkem kui 50%, mistõttu tulnuks kasutada alternatiivseid mõõtemeetodeid. KIK on toetuskõlbuliku summa leidmiseks lähtunud lihtsalt eeldusest, et jäätmete teisaldamise hind 2 eurot/m3 on tuletatav algsest taotlusele lisatud LEAS esialgsest hinnangust ja seda sõltumata jäätmete kogusest. KIK seisukoht on väär. Tegemist on vaid algsele taotlusele lisatud indikatiivse hinnaga vastaval ajahetkel ning õige turuhind selgus alles riigihanke läbiviimise tulemusena. Kui jäätmeid oleks tõepoolest olnud ligi neli korda vähem kui hankedokumentides toodud, siis oleks professionaalsed ehitusettevõtjad seda kindlasti märganud ja arvestanud ka oma hinnapakkumuse tegemisel. On selge, et tänu jäätmete teisaldamisele (ja mitte pidevale ümberpaigutamisele platsil) hoiti tegelikkuses kulusid olulisel määral kokku. Seega osas, milles samaväärse tulemuse saavutamiseks tehtavad tööd paigutati eduka pakkuja poolt lihtsalt teiste kuluridade alla, ei saa ka toetuse summat vähendada, sest töövõtja on need vajalikud tööd teinud ning kaebaja nende eest maksnud. Väär on vastustaja seisukoht, et ka juhul kui jäätmeid oleks platsil tõepoolest olnud ligi 4 korda vähem, kui projektitaotluses ja hankedokumentides toodud, siis oleks ühe m3 jäätmete teisaldamise kulu ikka sama olnud. Mida väiksem on kogus, seda suurem on ühe m3 teisaldamise hind, sest töövõtja kannab teatud kindlaid (püsi)kulusid sõltumata jäätmete kogusest. 4) Ka ülejäänud etteheidete kontekstis puudub alus toetuse vähendamiseks. Neist suurimaks toetuse vähendamise aluseks on välisvalgustusega seonduvad etteheited. Kõik pakkujad esitasid oma pakkumused KIK enda poolt kooskõlastatud hankedokumentide kohaselt, kust juba tulenesid muudatused, millele KIK on tähelepanu juhtinud. Seega teadsid pakkujad kohe pakkumuse tegemise ajal, et valgustus tuleb väiksemas mahus ja tegid omapoolse pakkumuse just 5
(15)3-14-421 sellest lähtuvalt. Asjakohatu on KIK väide, et välisvalgustuse projekti korrigeerimine ei olnud vajalik. Välisvalgustuse lahenduse muutumisel muutusid vooluhulgad lõiguti, seega kõik vooluautomaadid tuli ümber arvestada, niisamuti ka kaabli ristlõiked, postid, kilbid jne. Põhjendamatu on KIK loogika välisvalgustuse toetuse vähendamisel. KIK on lähtunud loogikast, et kuivõrd valgustihedus vähenes 60%, siis tuleb vastavas osas vähendada ka välisvalgustuse abikõlblikkust. Sisuliselt on tegemist analoogse olukorraga, kui tellija keelduks 40% ulatuses tööde eest tasumast vaid seetõttu, et ehitaja pani 100W lambipirnide asemel 60W pirnid. 5) Põhjendamatud on ka KIK etteheited seoses veevõtukaevu, asfalti profiilikihi ja kaeviku kaevamisega seonduvalt, kuivõrd ka nende etteheidete puhul on KIK asunud tagantjärgi eduka pakkuja pakkumuse konkreetseid kuluridasid ja nende põhjendatust analüüsima. Selline üksikute kuluridade mõistlikkuse hindamine ei ole koondhinnaga hanke puhul võimalik ja asjakohane. KIK on abikõlbulike summade määramisel lähtunud ka täiesti asjakohatutest hindadest. Konkreetsete asjade ja teenuste hinna väljaselgitamisel ei saa toetuda ligi 10 aastat vanadele hindadele, vaid tuleb välja selgitada selle hind asjakohasel ajahetkel, s.o
  1. aastal. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses toodud etteheited ja KIK arvutused jälgitavad ja kontrollitavad. 6) Ka vaidlustatud otsuses joonistega (kastmisveetrassi, välisvalgustuse, valvurioperaatorihoone, autokaalude koos mõõtesüsteemidega joonised) seotud etteheited on asjakohatud. Kaebaja on korduvalt selgitanud, miks olid kõik joonised vajalikud, kusjuures KIK on ise projektitaotlust ja hanke alusdokumente kooskõlastades vastavate jooniste vajalikkust aktsepteerinud. Vastavad joonised on ka ehitustöödega paralleelselt koostatud ja kindlasti aitasid ehitustöödele kaasa, mistõttu ei ole asjakohane tagantjärgi asuda nendele kulunud toetust tagasi nõudma ega vähendama. 7) Kaebaja on vastustajat läbivalt projekti käigu ja muudatustega kursis hoidnud ning kooskõlastanud kõik olulisemad dokumendid. Nii kooskõlastas kaebaja ka hankedokumendid ning viis neisse sisse kõik vastustaja poolt soovitud muudatused. Olukorras, kus vastustaja kõiki dokumente aktsepteeris ning need kooskõlastas, ei saa ta tagantjärgi asuda kaebajale ette heitma informeerimiskohustuse täitmata jätmist ning seetõttu asuda toetust tagasi nõudma. Selline käitumine on vastuolus hea halduse põhimõttega ning KIK on rikkunud kaebaja õiguspärast ootust.
  2. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palus 15.08.2014 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja sõnastas hankemenetluses jäätmetega seonduva töö ümber. Uues sõnastuses oli tegemist muutunud tööga, kus töövõtja ei pidanud jäätmeid mitte ajutiselt ehitusplatsi lähedale teisaldama, vaid ehitusplatsil olevad jäätmed käitlemiseks üle andma. Sellest, et projektlahenduse muutmine vastavas osas oli sisuline, mitte vaid sõnastuslik, annab kinnitust ka muutunud töö maksumus, mis suurenes ca 12 korda. Jäätmete ajutise teisaldamise asemel kulutati projekti raha jäätmete lõppkäitlemisele. Töö hinna muutumine niivõrd suures mahus näitab, et muutus nii selle konkreetse töö kui ka kogu projekti olemus. Nimetatud muudatusest oleks kaebaja pidanud KIK-i teavitama (STS § 22 p-d 2, 6, 7). Seda kohustust on kaebaja rikkunud. Sellega, et nimetatud muudatus sisaldus KIK-le kooskõlastamiseks saadetud hankedokumentides, ei ole kaebaja oma teavitamiskohustust ja eelneva nõusoleku küsimise kohustust täitnud. Hankedokumente KIK-le kooskõlastamiseks esitades ei juhtinud kaebaja mingilgi moel KIK tähelepanu nimetatud muudatusele, seega võttis kaebaja teadlikult riski, mis tuleneb kohustuste täitmata jätmisest. Läbivaatamine on KIK poolt vabatahtlikult taotluse rahuldamise otsuses võetud ülesanne, mis peab aitama vältida potentsiaalseid toetuse kasutamise nõuete rikkumisi varases faasis, kuid see ei oma õiguslikult siduvat tähendust. 6
(15)3-14-421 2) Kaebaja väide, et vaatamata projekti muutmisele projekti kogumaksumus ei suurenenud, ei anna alust lugeda jäätmete teisaldamise kulu abikõlblikuks. Kui kaebaja oleks kasutanud algselt planeeritud ja KIK poolt heaks kiidetud 12 korda odavamat lahendust, oleks kogu projekti maksumus hoopis vähenenud. Abikõlblikkus ei tähenda seda, et eraldatud raha võib ära kulutada mis iganes tegevuse peale tingimusel, et projekti lõppeesmärk saavutatakse ning kogukulu ei suurene. 3) Kaebaja võrdleb jäätmete äravedamist sellega, kui jäätmeid oleks ehitusplatsi raames korduvalt ümber tõstetud. Esialgne projekt ei näinud ette seda, et jäätmeid ehitusplatsi raames korduvalt ümber tõstetakse. Kaebaja väide, et jäätmeid ei olnud tegelikult võimalik platsi lähedusse teisaldada, on alusetud. Tegemist on lahendusega, mille kaebaja ise algselt välja pakkus ning millele tuginedes KIK kaebaja taotluse rahuldas. Kui kaebaja esitas taotluses teadlikult sellise lahenduse, mis pole tegelikkuses teostatav, siis peab sellisest teadlikust eksitamisest tulenevaid riske kandma kaebaja. Lisaks ei nähtu kaebaja tegevusest, et ta oleks hiljem üldse kaalunud jäätmete ajutist ladestamist ehitusplatsi lähedal, kuigi KIK hinnangul on see võimalik. 4) Ühikuhind 5,6 eurot oli eksperdi poolt antud hinnang ühikuhinna kohta „jäätmete utiliseerimisele“. KIK ei ole nimetatud arvutust vaidlustatud otsuses kasutanud, kuna see ei omanud kulude abikõlblikkuse seisukohalt tähtsust. Nimelt on vastustaja vaidlustatud otsuses leidnud, et antud olukorras oleks optimaalne lahendus olnud jäätmete kõrvaldamine 50 m kaugusele. Selle lahenduse puhul tulnuks ühikuhinnaks 2 eurot m3 kohta. Pärnamäe ekspertiisis leidis ekspert, et 2 eurot m3 kohta on üsna täpselt vastava töö puhul ka keskmine turuhind. 5) Kaebaja väide, et KIK ei saanud võrrelda hinnapakkumiste üksikuid osasid, on alusetu. Tegemist on sõlmitud ehituslepingu siduva ja kohustusliku osaga. Kaebaja küll väidab, et jäätmete kõrvaldamise tegelik maksumus oli midagi muud kui pakkumises näidatud 313 740 eurot, kuid ei ole esitanud ühtegi usutavat selgitust (tõenditest rääkimata) selle kohta, mis siis oli nimetatud töö tegelik maksumus. Ei ole eluliselt usutav, et pakkuja kajastas kõik lepinguga seotud riskid ning kogu marginaali vaid sellel jäätmete äravedamist käsitleval real. Ehitaja ei ole kaebaja sellist spekulatsiooni kinnitanud. 6) KIK on tuvastanud jäätmete tegeliku koguse eksperdi arvamusele tuginedes (T. S. koostatud Pärnamäe kalmistu jäätmejaama ehitustööde ekspertiis). Asjaolule, et jäätmeid ei saanud platsil kaebaja poolt deklareeritud koguses olla, juhtis tähelepanu ekspert omal algatusel. Selleks ajaks, kui KIK järelevalvet teostas ja jäätmete kogust oli vaja hakata hindama, olid jäätmed platsilt juba teisaldatud. Seega ei olnud jäätmeid vahetult võimalik üle mõõta. Samuti ei olnud kaebaja ega töövõtja fikseerinud platsil olnud jäätmete kogust. Kuigi kaebaja väitis, et jäätmeid oli platsil 12 600 m3, esitas kaebaja tõendeid vaid 826 m3 jäätmete käitlemise kohta. Ekspert on jäätmete koguse väljaarvutamisel lähtunud kättesaadavatest andmetest, mis olid arvamuse andmiseks piisavad. Eksperdi detailne arvutuskäik on esitatud vaidlustatud otsuses. 7) Väide, et kaebaja mõõtis jäätmed enne hanke tegemist üle, esitati esmakordselt alles detsembris 2013, kuigi jäätmekoguse kohta oli täpsustavaid päringuid esitatud ka varem. Senini ei ole esitatud ühtegi dokumenti (protokolli, mõõtmisaruannet, kirjavahetust vms), kus sellised mõõtmistulemused oleksid fikseeritud. Ka ei nähtu dokumentidest, et töövõtja või alltöövõtja oleks jäätmete kogust iseseisvalt hinnanud – võib eeldada, et nad on lähtunud kaebaja poolt ette antud andmetest. Kaebaja väited, et jäätmed on üle mõõtnud ka AS Ecocleaner Sillamäe ja jäätmekoguste realistlikkust on hinnanud pakkuja LEAS, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole palunud omapoolsel eksperdil (AS Metrosert) ekspert T. S. arvutusi üle kontrollida ja alternatiivseid arvutusi teha. Seega on T. S. ekspertarvamus ainus konkreetne tõend selle kohta, kui palju jäätmeid vaidlusalusel platsil oli. 7
(15)3-14-421 8) Tunnistaja H. K. ütlused ei ole usutavad ning tema esitatud väiteid ei olnud võimalik kontrollida. Tunnistajal kaasas olnud paari paberilehte, millele ta oma väitel oli teinud mõõtmise ajal märkmeid, ei saa lugeda tõendiks või piisavaks mõõtmistulemuste allikaks, kuna tunnistaja ei suutnud neilt ka ise välja lugeda 2012 aastal toimunud mõõtmiste tulemusel tuvastatud jäätmete kogumahtu. Tunnistaja kirjeldatud metoodika ei võimalda aunade tegelikku kõrgust tuvastada. AS Metrosert arvamus kinnitab KIK põhiväidet, et jäätmeid oli ehitusplatsil mitu korda vähem kui kaebaja poolt deklareeritud. AS Metrosert ei ole enda poolt soovitatud alternatiivse meetodi alusel jäätmekogust välja arvutanud. Isegi kui kohaldada AS Metrosert poolt välja arvutatud määramatust 54%, ei saanud jäätmeid olla rohkem kui 4532 m
  1. Kuna määramatus kehtib mõlemas suunas, siis võis jäätmeid olla platsil ka tunduvalt vähem. 9) Kaebaja on võrreldes projektitaotluse seisuga muutnud välisvalgustuse lahendust sisuliselt 2 korda. Selline lahenduse muudatus ei ole millegagi põhjendatud ning on vastuolus Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 8 lg-ga 4 ja Eesti standardiga EVS-EN 12464-2:
  2. Kaebaja peaks tõendama, miks standardi nõuetest 2,5 korda madalam valgustustihedus on piisav. Töömahtu on põhjendamatult vähendatud hinnanguliselt 60% ning selles osas on vastav töö ning ka vastava töö aluseks olnud projekti koostamine abikõlbmatud. Kaebaja on esitanud 28.10.2014 istungil väite, et platsil toimub töö ainult päevasel ajal ning seetõttu ei olnud algses mahus planeeritud välisvalgustuse rajamine vajalik. See ei lähe kokku kaebaja varasemate väidetega jäätmejaama lahtiolekuaja kohta, mis hõlmab ka pimedat perioodi. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et valgustustihedust ei olnud sõlmitud lepingus kokku lepitud. 10) Autokaalude tööjooniste kulu on abikõlbmatu, kuna reaalsuses sellist tööjoonist ei esitatud. Kaebaja on esitanud vaid mingid asendiplaanid, millel muuhulgas on märgitud autokaalude asukoht, kuid need ei oma mingit seost väidetava tööjoonisega. Nendelt ei ilmne ühtegi kaalude paigaldamiseks vajalikku tehnilist lahendust, samuti ei ilmne esitatud joonisest toetuse saaja selgituses viidatud vajalikke lahendusi. 11) Valvuri-operaatorihoone tööjoonise kulu on abikõlbmatu, kuna seda ei ole tehtud. Esitati vaid valvurihoone eskiis või asendiplaan. Esitatud eskiisile ei ole märgitud hoone konstruktsioonide gabariite (seinte, katuse ja põranda paksus) ja teadmata on kandekonstruktsioon ja soojustamine. Esitatud ei ole ühtegi joonist, mis kujutaks paigaldatud soojaku kõrgusarvusid (kõrgust maapinnast ja ka akna kõrgust põrandast). Esitatud eskiisil on kujutatud jämejoonega ristkülik, mille ühes küljes on akna tingmärk ja teisel akna ja ukse tinglikud tähised ning nende mõõdud ja lisaks kaks mõõtketti. See ei vasta mingil moel majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 67). Seega puudub nii töö- kui ka teostusjoonis. 12) Kastmisvee trassi tööjooniste kulu oli täies mahus abikõlbmatu. Tööjooniseid ei tehtud ning tänasel päeval on selge, et neid ei olnud ka vaja, kuna reaalsuses kasutati sama trassi ning muutus vaid veevõtukaevu asukoht trassil. Esitatud on vaid veevõtukaevu asendiplaan, mis ei vasta määruse nr 67 nõuetele ning ei oma sisulisi tööjoonise tunnuseid. Uue trassi tööjooniseks puudus vajadus ning esitatud asendiplaanil on ka kaevu asend valesti märgitud. Ka töö „välisveevõrgu koos veevõtupostiga kompleksne rajamine“ kulu on abikõlbmatu 7799,17 euro ulatuses. Töö kirjeldus lepingus oli tunduvalt laiem, hõlmates ka uue trassi rajamist jms, kuid praktikas selgus, et vajalik oli vaid uue kaevu paigaldamine ning muid töid ei tehtud. Lepingut aga ei muudetud ning töö eest maksti täishind. Kaevu paigaldamise turuhind oli ca 10 korda sellest madalam. 13) Rahumäe jäätmejaama asfaltbetoonplatsi profiilkihi paigaldamine on tõendamata, kuna selle kohta puuduvad mõõdistusjoonised. Tõendamata on sisuliselt lepingujärgse töö tegemi8
(15)3-14-421 ne, seejuures lepingut ei ole muudetud. Seetõttu ei saa seda kulu lugeda abikõlblikuks. KIK on siiski tulnud toetuse saajale vastu ning lähtunud nimetatud töö abikõlblikkuse hindamisel esitatud asfaldipäevikutest, mis näitavad paigaldatud asfaldi kogust. Nende koguste alusel ei ole siiski kogu profiilkihi kulu abikõblik, vaid 2096,16 eurot on abikõlbmatu. 9. Tallinna Halduskohus jättis 31.12.2014 otsusega MTÜ Keskkonnateenused kaebuse rahuldamata. 1) Kuivõrd toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisel hinnatakse taotlust tervikuna, siis juhul, kui taotluses näidatus toimuvad muudatused, tuleb sellest teavitada rakendusüksust, kes hindab muutunud asjaoludest tulenevalt projekti nõuetelevastavust. Asjaolust, et jäätmete mahuga 12 600 m3 ehitusplatsilt teisaldamise kulu 25 200 eurot on KIK lugenud projekti eesmärkide saavutamiseks mõistlikuks ja vajalikuks, ei tulene automaatselt, et jäätmete äraveo kulu hinnaga 313 740 eurot on samuti abikõlblik kulu. Kaebaja seisukoht, et pakkumisi näevad ka konkurendid, mistõttu võib eeldada, et pakkumiste koostamisel püütakse vältida ärisaladuste ilmsikstulekut, on väheveenev. Pakkumus on RHS § 43 lg 4 kohaselt konfidentsiaalne. Kaebaja pidi olema toetustaotluse esitamisel teadlik sellest, et toetus anti projektile sellisel kujul, mille osas oli see läbinud vastava hindamise. 2) Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja on rikkunud kohustust teavitada KIK-i andmete muutumisest. Hankedokumentide KIK-le esitamisest ei saanud kaebajale tulla õiguspärast ootust sellele, et toetuse kasutamine on toimunud nõuetekohaselt ning projekti raames tehtud kulud on abikõlblikud. 3) Vastustaja on rakendanud põhjalikult uurimisprintsiipi ning andnud kaebajale kõigi järelevalve käigus tõusetunud küsimuste osas võimaluse esitada omapoolsed selgitused ja tõendid. KIK on igakülgselt analüüsinud mahukat kogutud teavet ja tõendeid ning on esitanud oma seisukohad ja järeldused vaidlustatud haldusaktis. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kaebaja ei ole tõendanud vaidlusaluste projektikulude mõistlikkust, vajalikkust ja põhjendatust. 4) Kaebaja ei ole jäätmekoguste osas KIK järeldusi ümber lükanud. Tunnistaja H. K. kirjeldus jäätmete mahu mõõtmiseks kasutatud meetodist ei veena tulemuste usaldusväärsuses, kohtule ei ole esitatud mõõtmistulemuste kohta usaldusväärset dokumenti. Ehkki vastustaja esindajale näitas tunnistaja väidetavalt kohapeal 26.04.2012 tehtud märkmeid, tuleb nõustuda sellega, et kaebuses toodud arvutuste aluseks pidanuks konkreetsete mõõtmiste tulemusena olema tehtud märkmeid suurema hulga mõõtude kohta. Tunnistaja kinnitusel hoidis ta ise kahte latti ning kalmistutöötaja vaatas kaugemalt, kas lati ülemine ots on auna tipuga ühel kõrgusel. Sellise mõõtmise tulemused on ebausaldusväärsed. Ecocleaner Sillamäe OÜ hinnapakkumisest ei nähtu jäätmekoguste mõõtmist ning mõõtmiste kohta ei ole esitatud muid tõendeid, muu hulgas ei ole esitatud tõendeid jäätmete utiliseerimise kohta ülalnimetatud mahus (tõendid on 826 m3 kohta). Samamoodi ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks pakkuja LEAS poolt jäätmekoguste mõõtmist. 5) OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertiis on läbi viidud vastavate erialaste teadmiste ja pädevusega asjatundja poolt. Kaebaja on omalt poolt esitanud AS Metrosert arvamuse, mille kohaselt on kasutatud metoodika mõõtemääramatus rohkem kui 50%. Isegi AS Metrosert välja arvutatud määramatuse 54% rakendamisel oleks jäätmekoguseks 4532 m3, mis lükkab ümber seisukoha 12 600 m3-st. Jäätmete koguse arvutuse tulemuse suhtes on AS-lt Metrosert palutud ka esitatud valemite korrektsuse kontrolli, mille osas on AS Metrosert märkinud KIK mõõtmisaruandes esitatud arvutuste korrektsust. 6) Alusetud on kaebuse väited vaidlustatud otsuses joonistega seotud etteheidete asjakohatusest ja paljasõnalisusest. Vastustaja on analüüsinud kõiki kaebaja tõendeid kulu abikõlblikku9
(15)3-14-421 se kinnituseks, tehtud järeldusi ei ole kaebaja kummutanud. Ekslik on kaebuse läbiv positsioon, mille kohaselt eduka pakkuja konkreetsete kuluridade mõistlikkuse hindamine ei ole koondhinnaga hanke puhul võimalik ja asjakohane. 7) Kaebuse väited tööjooniste maksumuse põhjendatusest ja vastustaja väidetavast paljasõnalisusest kastmisvee trassi tööjooniste kulu mittevajalikkuse kohta, ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja esitanud rakendusüksusele veevõtukaevu asendiplaani. Määrusest nr 67 ei tulene, et asendiplaani saaks käsitada tööjoonisena. Kaebaja ei ole rakendusüksusele esitanud kastmisvee trassi tööjooniseid. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud KIK seisukohta kaevu asendi valesti märkimisest asendiplaanil. Kaebuse väide, et vastav joonis on koostatud paralleelselt ehitustöödega ja aitas kindlasti kaasa ehitustöödele, on jäänud paljasõnaliseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. MTÜ Keskkonnateenused palub 30.01.2015 apellatsioonkaebuses (täiendatud 28.10.2015) halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 1) Jäätmete teisaldamise töö kirjelduse korrigeerimine ei mõjutanud arvestatavalt projekti kogumaksumust ega objektipõhiselt Pärnamäe jäätmejaama kogumaksumust. Asjaolust, et hankemenetluse pakkumuses oli töö maksumuses märgitud 313 740 eurot, ei saa järeldada, et just see näitab täpselt algse lahenduse ja lõpliku lahenduse väärtuste vahet, kuna pakkumisi ei hinnata ühe kululiigi põhiselt, vaid tervikuna, lõppmaksumust arvestades. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et KIK-l tuli projekti põhjendatuse hindamisel lähtuda üksikute tööde täpsematest maksumustest. See ei tulene RHS-st. Pakkuja jaoks on sellise hanke puhul siduv vaid pakkumuse koondhind. Halduskohus ei põhjendanud, mis kohustab pakkujat jagama oma tulusid, kulusid ja kasumit absoluutselt iga informatiivses kulureas toodud töö ja toote peale võrdselt laiali olukorras, kus pakkumuse hind on siduv tervikuna ning ka tööd tellitakse tervikuna, mitte üksikute osade kaupa. Tegelikuks tööde akteeritud kuluks
  2. a kujunes 964 397,81 eurot, mis ületab
  3. a prognoosi vaid 54 096,81 euro võrra (6%). Kuigi pakkumustest võib mõista, et üks kululiik läks prognoosiga võrreldes 288 540 euro võrra kallimaks, siis kokkuvõttes tehti aasta hiljem kogu töö ära vaid 54 096,81 euro võrra kallimalt. Tarbijahinnaindeks oli aastas tõusnud ca 5%, ehitushinnad olid aastatagusega võrreldes tõusnud ca 10%. Kaebaja seisukohti toetab ka ehitusvaldkonna spetsialisti O. B-i (AS Tallinna Linnaehitus) arvamus, mille kohaselt prahi äravedu platsilt enne ehitustööde algust oli jäätmeplatsi väljaehitamise seisukohalt tehniliselt parim, ajaliselt kiirem ja majanduslikult odavam lahendus (I kd, tl 194). Samuti on LEAS kinnitusega tõendatud, et kui ettevalmistustööna oleks prahi äraveo asemel ette nähtud jäätmeid mitmeid kordi olemasoleva platsi piires teisaldada, siis oleks see muutnud tööde tervikliku teostamise keerukamaks ning tõstnud ehitustööde maksumust (I kd, tl 196). Halduskohus pole neid tõendeid käsitlenud. 2) Jäätmetega seotud töö kirjelduse täpsustamine oli sisuliselt põhjendatud ja aitas edendada projekti eesmärke. Kulu põhjendatuse ja mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada ka projektiga seotud asjaolusid, sealhulgas alternatiive ja nende teostatavust. Jäätmete teisaldamine oli selles asukohas hädavajalik. Kuivõrd just selles kohas oli projekt mõistlikult ja projekti ajakava raames teostatav, tuleb vastavalt suhtuda ka selles kohas vajalike ettevalmistuskulude mõistlikkusse ja põhjendatusse. Jäätmete platsil edasi-tagasi liigutamine ei oleks taganud hankelepingu nõuetekohast täitmist, kuna tehniliselt ei ole võimalik platsi aluspinda planeerida ja platsi asfalteerida vajalike kalletega, mis tagavad jäätmeplatsilt nõrgvee nõuetekohase ärajuhtimise. Eeltoodut kinnitab O. B-i arvamus. 10
(15)3-14-421 3) Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebaja on rikkunud teavitamiskohustust. Kaebaja on vastustajat läbivalt projekti käigu ja muudatustega kursis hoidnud ning kooskõlastanud kõik olulisemad dokumendid vastustajaga. Kaebaja ei nõustu kohtu vastupidise seisukohaga. Kohtupraktikast tulenevalt ei saa haldusorgan kooskõlastada ehk sisuliselt aktsepteerida isiku tegevust ning hiljem üllatuslikult isikule seda sama käitumist ette heita. 4) Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid jäätmete koguse osas. Halduskohus toetus sisuliselt vaid OÜ Ehitusekspertiisibüroo arvamusele, arvestamata, et see on lubamatu tõend, ning jättis täpsemate põhjendusteta kõrvale ülejäänud tõendid kui ebausaldusväärsed. Sellised arvutused ja neist järelduste tegemine nõuavad eriteadmisi. Arvamus ei ole jälgitav ega kontrollitav, ei sisalda piisavalt täpseid andmeid jäätmekoguste mõõtmiseks ning ei tõenda seega vaidlustatud haldusaktis aluseks võetud jäätmete kogust (3247 m3). Pildid ja ortofotod, millele vastustaja ja T. S. on toetunud, on tehtud oluliselt varem ning pärast seda on kevadisel kalmistute korrastamisperioodil jäätmeid olulisel määral juurde toodud. Tunnistaja H. K. sellekohase kinnituse jättis kohus tähelepanuta. Kaebaja on tunnistaja ütluste, alltöövõtja kinnituse ja AS Metrosert eksperthinnanguga tõendanud, et tegelik jäätmete kogus oli 12 600 m
  1. Kohus ei pidanud tunnistaja mõõtmismetoodikat usaldusväärseks, kuid kohtuotsusest ei selgu, kuidas oleks mõõtmine tulnud läbi viia. Jäätmeaunade mõõtmine on tavapärane ja lihtne protseduur, mis ei vaja mingit erilist ekspertiisi. Seetõttu on igati loomulik, et eduka pakkuja alltöövõtja ei ole kirjalikult detailset arvutuskäiku oma dokumentides välja toonud. LEAS professionaalse ehitusettevõtjana ei oleks olnud nõus maksma alltöövõtjale tegelikkusest kordades suurema koguse jäätmete käitlemise eest. Koguse osas väärinformatsiooni esitamine ei oleks olnud alltöövõtja huvides, sest koguste neli korda suuremaks märkimisel oleks tekkinud oht, et pakkumus ei osutu valede lähtealuste tõttu riigihankel edukaks. Halduskohus on ka välja toonud, et tõendeid jäätmete utiliseerimise kohta ei ole suuremas mahus kui 826 m
  2. Tõendeid ülejäänud jäätmete kohta on kaebaja pakkujalt nõudnud, kuid vastavate dokumentide mitteesitamine on iseseisev lepingu rikkumine, mis ei tõenda jäätmete tegelikku kogust. Ka halduskohus ei ole väitnud, et jäätmeid oligi tegelikult vaid 826 m
  3. Vastustaja on ise viinud kohapeal läbi paikvaatluse ning ei ole tuvastanud jäätmete koguse neljakordset erinevust. Halduskohus on jätnud tähelepanuta AS Metrosert ekspertiisi põhilise järelduse, et kui mõõtemääramatus on üle 50%, siis on tegemist olemuslikult ebasobiva mõõtmismeetodiga. Lisaks tulnuks arvestada faktiga, et arvamuses ei olnud käsitletud kõiki jäätmekuhilaid. Isegi kui kohus leidis, et jäätmeid oli tegelikkuses vähem, ei saanud kohus tööde tegelikku kulu rakendatud viisil määrata. 5) Halduskohus on jätnud tähelepanuta seisukohad, miks ka juhul, kui möönda jäätmete väiksemat kogust, ei saa kohaldada sellist toetuskõlbliku summa leidmise skeemi. 6) Lisaks jäätmete teisaldamise kulule on vastustaja toonud välja veel rea väiksema mahuga kulukohti, mille puhul vastustaja hinnangul esineb samuti alus toetuse tagasinõudmiseks. Kaebaja on nii vaidemenetluses kui ka kaebuses neid kulukohti ükshaaval analüüsinud ning näidanud, et nende puhul puudub alus toetuse tagasinõudmiseks. Halduskohus on märkinud vaid üldiselt, et nõustub vastustaja seisukohtadega ning toonud välja omapoolsed seisukohad vaid osade täiendavate kulukohtade osas. Valikuliste põhjenduste kontekstis ei saa rääkida kohtuotsuse põhjendamise nõude täitmisest. Kõik nimetatud tööd on teostatud projekti eesmärkide saavutamiseks. Tööd on üldiselt kooskõlastatud vastustajaga. Vastustaja etteheited on seotud vaid detailsete lahendustega väga kitsastes küsimustes, mis ei mõjuta projekti kui terviku abikõlblikkust. 7) Halduskohus on nõustunud KIK loogikaga, et kuivõrd valgustihedus vähenes 60%, siis tuleb vastavas osas vähendada ka välisvalgustuse abikõlblikkust. Selline seisukoht ei vasta tegelikele kulutustele. Tööde maksumus ei sõltu niivõrd valgustihedusest või postide arvust ja kõrgusest, kui suurematest töödest, mis projekti raames teha tuli. 11
(15)3-14-421 8) Halduskohtu seisukoht veevõtukaevu osas ei ole jälgitav. Isegi kui sellest tuleks välja lugeda, et
  1. a hindade kasutamine võrdlusalusena on võimalik, siis puuduvad kohtuotsuses sellekohased põhjendused. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses toodud etteheited ja KIK arvutused jälgitavad ning kontrollitavad asfalti profiilikihiga seonduvate etteheidete kontekstis. Halduskohus ei ole asfalti profiilkihiga seonduvat käsitlenud. Ka joonistega seotud etteheited, millega halduskohus üldsõnaliselt nõustub, on asjakohatud. Otsusest ei selgu, miks kaebaja selgitused jooniste vajalikkuse kohta on paljasõnalised. 9) AS Telora-E ekspertarvamuse lähteülesandeks oli analüüsida OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertarvamust. AS Telora-E ekspertarvamus tõendab vigu OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertarvamuses ning et kõiki asjaolusid arvestades tuleb õigeks lugeda kaebaja poolt välja toodud kogus, millest on ka projekti raames lähtutud. AS Telora-E ekspertarvamus tõendab samuti, et elektriprojekti koostamine tänavavalgustuse osas oli vajalik, jäätmete äravedu oli vajalik ning OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertarvamus on ka muus osas ekslik.
  2. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub 05.03.2015 vastuses (täiendatud 02.11.2015) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Projekti jaoks oli vajalik jäätmete teisaldamine (50 m kaugusele), mitte jäätmete äravedu. Seega ei ole põhjendatud järeldus, et töö sisu muutumine ei mõjutanud selle vajalikkust. Nii algsetes hinnapakkumistes kui hankemenetluses tehtud pakkumistes olid kajastatud projekti raames tehtavad konkreetsed tööd koos konkreetsete maksumustega. Tegemist on sõlmitud ehituslepingu siduva ja kohustusliku osaga. Kaebaja üritab luua muljet, et alatöödel ja nende maksumusel puudus igasugune tähendus, kuid see on eksitav ja vale. Millegagi ei ole tõendatud, nagu oleks mingi põhjuslik seos teiste tööde väidetava odavnemise ja jäätmete äraveo kallinemise vahel. Samas on tööde maksumuse vähene tõus eksitav väide, kuna tõus ei olnud esiteks vähene ning teiseks ei ole prognooshinnapakkumise ja hankes tehtud pakkumise maksumused võrreldavad selles mõttes, et viimases oli tööde mahtu tunduvalt vähendatud. Vale on väita, et töö tehti ära vaid 54 096,81 euro võrra kallimalt. Hankepakkumine sisaldas reservi 8% (79 751,68 eurot). Lõplik tööde maksumus 964 397,81 eurot ei sisaldanud reservi, seega läks plats tegelikkuses prognoosiga võrreldes 121 526,81 euro võrra kallimaks. Lisaks jäeti hankes prognooshinnapakkumisega võrreldes ära mitmed tööd 209 924,14 euro väärtuses. Sellele tuleks tegelikult lisada ebavajalikult makstud (jäätmetega mitteseotud kulud) summas 61 207,33 eurot (välisvalgustus jne). Seega tehti tegelikkuses töid vähem 271 131,47 euro väärtuses. 2) LEAS seisukohast ning O. B-i arvamusest ei saa teha sellist järeldust, nagu kaebaja on teinud. 3) Kummaline on kaebaja järjepidev väide, et see, kui vastustaja on üle vaadanud tema ehitustööde hanke hankedokumentide projekti, tekitab tal õiguspärase ootuse, et kõik ehitustöödega seotud kulud on edaspidi abikõlblikud. Sellise õiguspärase ootuse korral jääks arusaamatuks, miks on üldse STS-s ja selle alamaktides loodud projektitegevuste ja kulude järelkontrolli süsteem. Olukorras, kus projekti muudatustest teavitamiseks on ette nähtud täpne regulatsioon ning taotleja seda regulatsiooni eirab, ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust teavitamata jäetud asjaolude osas. Projekti olulisest ja sisulisest muudatusest teavitamata jätmist saab pidada taotleja pahauskseks käitumiseks. 4) Kohus on jäätmete kogusega seonduva vaidluse lahendanud õiguspäraselt ja kohtu seisukoht konkreetsete tõendite ja argumentide osas on põhjendatud ja õige. Kaebaja on esitanud uudse väite, et T. S. ekspertarvamus on tõendina lubamatu. Varem kaebaja seda väitnud ei ole.

§ 62

lg 3 sätestab alused, millal kohus võib tõendi kui lubamatu tagastada ja selle vastuvõtmisest keelduda, kuid käesoleval juhul neid aluseid ei esine. Kaebaja viidatud alltöövõtja 12

(15)3-14-421 kinnitust jäätmete koguse kohta tegelikkuses pole, samuti ei näita ega tõenda AS Metrosert eksperthinnang, et jäätmete kogus oli 12 600 m3, pigem tuleb sellest välja, et jäätmete kogus 12 600 m3 kindlasti olla ei saanud. Kaebaja on esitanud muu hulgas uudse fakti, et tõendeid ülejäänud jäätmete kohta on kaebaja edukalt pakkujalt nõudnud. Kaebaja ei ole seni andnud mingit selgitust, miks on esitatud tõendid vaid jäätmete utiliseerimise kohta mahus 826 m
  1. Nüüd selgub, et rohkem utiliseerimistõendeid kaebajal polegi ning hoolimata nõudmistest ei ole töövõtja neid talle esitanud. Sellegipoolest on kaebaja lugenud jäätmete äraveo töö nõuetekohaseks, selle vastu võtnud ning teinud väljamakse. STS § 2 lg 2 sätestab, et abikõlblik kulu peab olema kooskõlas õigusaktis sätestatud nõuetega. Kaebaja on teadlikult vastu võtnud töö, mille õiguspärasuses ta ei ole saanud veenduda. 5) Muude kulude abikõlbmatuse osas jääb vastustaja varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja loob teadlikult ebaõiget muljet, et KIK on asunud tagantjärgi väitma kooskõlastatud tegevuste kulude abikõlbmatust. Nii see pole. Kõigis kõnealustes küsimustes võib öelda, et ühel või teisel kujul ei täidetud ehitaja poolt hankelepingut korrektselt või kalduti isegi kaebaja teadmisel ja nõusolekul hankedokumentides sätestatust kõrvale. Need ehitaja kasuks tehtud muudatused ei toonud aga üldiselt kaasa muutusi kokku lepitud hindades. Just see on kulude abikõlbmatuse algpõhjuseks. Seejuures on kõnekas, et ka konkreetsete lepingu rikkumiste puhul ei ole mingit märki, et kaebaja oleks teinud ühtki katset kaitsta tegemata jäänud tööde tõttu oma õigusi või panna ehitajat vastutama. Nii või teisiti vastutab projekti nõuetekohase elluviimise eest struktuuritoetuse süsteemis rakendusüksuse ees üheselt toetuse saaja. 6) AS Telora-E arvamus ei muuda halduskohtu poolt antud hinnangut jäätmete koguse ega muude asjaolude kohta, millele KIK toetuse tagasinõudmisel tugines. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole kohaldanud materiaalõiguse norme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti. Halduskohus ei ole rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis saaks tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ega ole jätnud kaebaja esitatud tõendeid ja põhiväiteid tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

  1. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt põhiküsimuseks, kas kõik kaebaja poolt tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud, st kas tegemist on abikõlblike kulutustega. Vastustaja leidis, et kaebaja projekti „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ja tehniline varustamine“ ühte osa (Pärnamäe ja Rahumäe kalmistutele kompostimisplatsi ehitamine) puudutavatest kuludest ei ole 369 703,33 eurot abikõlblikud, mistõttu luges vastustaja mitteabikõlblikuks omafinantseeringu 68 476,24 euro ulatuses ja projekti toetussumma 301 227,09 euro ulatuses (vaidlustatud haldusakti p 21) ning otsustas toetuse 301 227,09 euro ulatuses kaebajalt tagasi nõuda (vaidlustatud haldusakti resolutsiooni p 2).
  2. Vaidlusalustest mitteabikõlblikest kulutustest seondub suurem osa (307 246 eurot) Pärnamäe jäätmejaama alalt eemaldatud jäätmetega, mille KIK luges mitteabikõlblikuks peamiselt põhjusel, et kaebaja muutis nende kulutuste osas projektlahendust vastustajat nõuetekohaselt informeerimata ja põhjendamatult, valides ebamõistliku lahenduse, millele oli vastustaja hinnangul olemas kordades odavam alternatiiv, ning lisaks lähtus kaebaja kulutuste tegemisel ebaõigest (ca 4 korda suuremast) jäätmekogusest.
  3. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et jäätmete kõrvaldamisele tehtud kulutusi, mis ehitusettevõtja aktide kohaselt on kokku summas 313 740 eurot, saab pidada 13

(15)3-14-421 põhjendatuks ja mõistlikuks kuluks projekti elluviimist silmas pidades. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga ning nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et jäätmete kõrvaldamiseks tehtud kulusid ei saa pidada haldusaktis märgitud ulatuses abikõlblikeks. Vastustaja on oma seisukohta ja kaebaja väidetega mittenõustumist vaidlustatud haldusakti p-des 7-11 põhjalikult selgitanud. Halduskohus on oma otsuses (p 36) märkinud, et nõustub vaidlustatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele (

§ 165lg 2).

Kaebaja heidab halduskohtule ette ehitusvaldkonna spetsialist O. B-i (AS Tallinna Linnaehitus) arvamuse (I kd, tl 194) ja L. Eesti AS kinnituse (I kd, tl 196) käsitlemata jätmist. O. B-i arvamust, sh seisukohta, et jäätmeid oleks tulnud nende välja vedamata jätmise korral platsil mitmeid kordi ringi paigutada, on vastustaja vaidlustatud haldusaktis juba käsitlenud (p 11). L. Eesti AS kinnituses väidetakse sisuliselt sama, st et jäätmeid oleks tulnud olemasoleva platsi piires mitmeid kordi teisaldada. Haldusaktis on sellekohastele väidetele juba vastatud. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud AS Telora-E arvamuse osa “Jäätmete ajutise ladustamise analüüs“ haldusakti seisukohti ei kummuta.

  1. Halduskohus ei ole eksinud, nõustudes vastustajaga, et kaebaja rikkus kohustust teavitada vastustajat taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutmisest ning ei ole taotlenud nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks (STS § 22 p-d 6 ja 7). Selliseks teavitamiseks ja nõusoleku taotlemiseks ei saa pidada KIK-le hankedokumentide tutvumiseks esitamist ning sellega ei tekkinud kaebajal õiguspärast ootust, et kõik projektiga seotud tööd on abikõlblikud. Asjast ei nähtu, et vastustaja oleks kiitnud projekti muutmise heaks.
  2. Halduskohus ei ole Pärnamäe jäätmejaama ehitusplatsil olnud jäätmete kogust puudutavate haldusakti järelduste (haldusakti p 8) ning kaebaja sellekohaste väidete ja tõendite hindamisel eksinud. Haldusaktis on vastustaja tuginenud OÜ Ehitusekspertiisibüroo (T. S.) tööle, mille järeldusi pidas kohus usaldusväärsemaks kaebaja tunnistaja H. K. ütlustest, kusjuures halduskohus ei ole oma seisukoha kujundamisel jätnud tähelepanuta ka kaebaja esitatud AS Metrosert hinnangut ega Ecocleaner Sillamäe OÜ hinnapakkumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Ringkonnakohtule on esitatud ka OÜ Ekspertiisibüroo töö 31.12.2013 täiendus, millest nähtub, et sama büroo on 29.05.2013 tööd täiendanud, muu hulgas seoses kaebaja 06.12.2013 haldusmenetluses esitatud seisukohtadega. Apellatsioonimenetluses kaebaja poolt esitatud AS Telora-E töö „Ekspertarvamus „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade ehitamine ja tehniline varustamine Tallinna linnas kalmistutel ja Loksa linnas“ Pärnamäe kalmistu jäätmejaamade ehitustööd“ ei anna alust asuda seisukohale, et OÜ Ehitusekspertiisibüroo tööle tuginevad haldusakti järeldused jäätmete mahu osas on ebaõiged. AS Telora-E arvamus ei tõenda kaebaja väidet, et platsil oli 12 600 m3 jäätmeid. Arvamuses puudub iseseisev analüüs ja arvutused jäätmete koguse kohta. Arvamus ei võta arvesse kõiki asjas kogutud tõendeid. Selles analüüsitakse üksnes OÜ Ehitusekspertiisibüroo
  3. a mais koostatud arvamust ega võeta arvesse selle täiendust ning vaidlustatud haldusaktis jäätmete mahu kohta toodut.
  4. Halduskohtu otsus ei kannata põhjendamispuuduste all ka osas, mis puudutab projekti muid osi peale jäätmete teisaldamise. Ringkonnakohus osutab taas, et halduskohus ei pea oma otsuses haldusakti kõiki põhjendusi kordama (

§ 156lg 2).

Vaidlustatud haldusaktis on põhjalikult käsitletud jäätmete kõrvaldamisega võrreldes väiksema mahuga kulukohti (p-d 1219), sh välisvalgustuse, veetrassi, asfaltbetoonkihi ja kaeviku, samuti joonistega seonduvat. Asjaolust, et vastustaja ja halduskohtu põhjendused kaebajat ei veena, ei järeldu, et need on valed. Haldusaktis (p 14) on muu hulgas esitatud seisukohad ka seonduvalt kaebaja väitega 14

(15)3-14-421 elektri tööjooniste koostamise vajaduse kohta, mistõttu ei mõjuta AS Telora-E arvamuses sama seisukoha kordamine haldusakti järelduste õigsust. 19. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.