2-15-9464/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016.a, Tartu Kohtuasja number 2-15-9464 Kohtuasi M.P. hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsiooniastmes Apellatsioonkaebuse hind 540 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri 2015.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.P. apellatsioonkaebus Vastuapellatsioonkaebuse hind 2321,73 eurot M.P. vastuapellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Menetluse liik Menetlusosalised esindajad ja nende Apellant (kostja) A.P. (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanek Pahka Vastuapellant (hageja) M.P. (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2015.a otsus muutmata.
5. Jätta A.P. apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. ja M.P. Menetluskulude jaotus
6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud poolte endi kanda. kantud Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 1 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. M.P. esitas Viru Maakohtule hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus välja mõista igakuise elatusrahana 538,29 eurot tagasiulatuvalt alates hageja täisealiseks saamisest
8. märtsil 2015.a. Hageja nõuab kogu ülalpidamist kostjalt, kuna hageja emal ei ole hetkel võimalik hageja ülalpidamises osaleda. Hagiavalduse kohaselt andis kostja hagejale ülalpidamist kuni viimase täisealiseks saamiseni. Käesoleval ajal jätkab M.P. õpinguid XX Kutsehariduskeskuses. Kostja enam materiaalset abi ei osuta. Kuna hageja ema ülalpidamisel on neli alaealist last, tema sissetulekuks on üksnes peretoetus summas 485,89 eurot, ei ole tal hetkel võimalik hageja ülalpidamises osaleda. Hageja ei saa õppetoetust ega stipendiumi. Hageja ema ostis 28.05.2015 hagejale korteri, kus hageja iseseisvalt elab ning peab kandma kõik korteriga seotud kulud. Eraldi korteri soetamine oli vajalik, kuna ema juures läks elamine kitsaks (2-toalises korteris elab ema koos abikaasa ja 4 alaealise lapsega). Korteri ostuks on võetud laen. Kostja juures ei ole ta peale täisealiseks saamist elanud, vaid on külas käinud. Hagejal on tõsised probleemid tervisega, tal on diagnoositud harilik soomussammaspool (psoriaas). Seepärast on hagejal vaja käia protseduuridel ja osta erinevaid ravimeid. Hagejal on halb nägemine ja ta peab pooleteise aasta tagant ostma uusi prille. Hageja igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud (va. elekter) 64,29 eurot, elekter 20 eurot, televisioon ja internet 20 eurot, telefon 19 eurot, tervisekulud 40 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ja hügieenitarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, transport 10 eurot, vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja erialatarbed 40 eurot, kokku 538,29 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 538,29 eurot alates 11.03.2015, so tagasiulatuvalt alates täisealiseks saamisest kuni 30.06.2017.a, s.o kuni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei ole kasutanud võimalust taotleda koolilt sõidukulude kompenseerimist.
9. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja nõustus, et tal on kohustus maksta oma õppivale täisealisele lapsele elatist, kuid ta ei nõustunud elatise suurusega. Elatis peaks olema sama suur kui alaealise puhul, so 195 eurot. Kostja ei ole nõus maksma enam kui 200 eurot. Puuduvad tõendid, et hageja elaks tegelikult iseseisvalt temale kuuluvas korteris. Ema juures elades on kulud väiksemad. Arusaadav ei ole keskmise eluaseme kulu kujunemine. Mõlemad 2 vanemad peavad võrdselt osalema lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, sh eluasemekulude kandmisel. Õige ei ole hageja väide igasuguse sissetuleku puudumise kohta - hageja saab igakuiselt stipendiumi 60 eurot ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus kompenseerib ka transpordikulud 10 euro ulatuses. Hageja viidatud ravimeid ei ole vajadust osta igakuiselt. Kõik esitatud tšekid ei seostu hageja haigusega. Detsembrist 2014 kuni aprillini 2015 elas hageja kostja juures ning oli kostja ülalpidamisel. Kostja hinnangul on hageja poolt märgitud igakuised kulutused majapidamis- ja hügieenitarvete peale 175 eurot ülepaisutatud ja tõendamata nagu ka igakuised kulutused riietele- ja jalanõudele 100 eurot. Riiete ja jalanõude peale kuulub aastas 500 eurot. Mõistlik summa majapidamis- ja hügieenitarvetele oleks kuus 25 eurot. Põhjendatuks peab kostja kulutusi kooli – ja erialatarvetele summas 40 eurot. Kostja ei nõustunud väitega, et hageja ema ei saa hetkel hageja ülalpidamises osaleda, sest on võtnud väikelaenu. Hageja emal on samuti kohustus oma õppivat täisealist last ülal pidada. Ka kostjal on laenukohustused. MAAKOHTU OTSUS
10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatisrahana 260 eurot alates 11.03.2015 kuni M.P. õpingute lõpetamiseni XX Kutsehariduskeskuses, s.o. kuni 30.06.2017.a, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui 2/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus jättis asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et Perekonnaseaduse § 97 p 2 alusel on hageja ka täisealiseks saanuna õigustatud kostjalt elatist saama. Kohus asus seisukohale, et kuigi PKS § 101 reguleerib elatise tasumist alaealisele lapsele,siis ei ole täisealise õppiva lapse vajadused väiksemad kui alaealisel ning kui hageja nõuaks elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud alamääras, ei oleks ka täisealise lapse vajaduste tõendamine vajalik. Hageja nõuab elatist igakuise elatusrahana 538,29 eurot, seega 148,29 eurot enam, kui kuupalga alammäär (390 eurot), mistõttu tal tuleb alammäära ületavas osas oma vajadusi tõendada. Hageja on tehtavate kulutuste kohta esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja omandanud 28.05.2015.a korteri XXX, korteri eeldatavad hooldus- ja kommunaalkulud ajavahemikus 01.07.2015 kuni 01.12.2016 on kokku 1157,27 eurot, so kuus keskmiselt 64,29 eurot. Hageja on 01.06.2015 sõlminud EMT-ga mobiilsideteenuste liitumislepingu (telefoni eest tasutud augustis 22 eurot, septembris 19,95 eurot, keskmine 20,97 eurot). Eesti Energiale on hageja tasunud kuus keskmiselt 7,71 eurot. Hagejal on diagnoositud harilik soomussammaspool; ravimitele on hagejal kulunud kuus keskmiselt 15,69 eurot. Prillide eest kulub arvestuslikult iga kuu kohta 5,89 eurot. Praktikal osalemiseks on vajalik soetada töövahendeid kokku maksumusega 432,72 eurot (keskmiselt kuus 36,06 eurot). Sõidukulud 10 eurot kuus. Hageja esitatud tõendite kohaselt on hageja kulutused kuus keskmiselt 160,61 eurot (64,29+20,97+7,71+15,69+5,89+36,06+10). Kohus märkis, et ka täisealise lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi. Vanemal tuleb täita ülalpidamiskohustust ka juhul, kui täisealiseks saanud laps elab eraldi talle endale kuuluvas korteris. 3 Kohus luges mõistlikeks ja vajalikeks kuludeks riietele, jalatsitele ja vaba aja veetmisele 65 eurot kuus. Toidule ja igapäevastele majapidamis- ning hügieenitarvetele hageja poolt märgitud kulu 175 eurot, so 5,8 päevas, pidas kohus mõistlikuks kuluks. Kuna hagejal on õigus taotleda koolilt sõidupileti kompenseerimist, ei ole põhjendatud arvestada seda kulutust ülalpidamiskulude hulka. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulutused igapäevavajaduste rahuldamiseks ei ületa 390 eurot [150,61 (160,61 – 10) + 175 + 64,39]. Maksu- Tolliameti tõendi kohaselt on nende andmetel A.P. ajavahemikul 01.09.2014 – 31.08.2015 saanud tulu 20 570,47 eurot, so kuus keskmiselt 1714,20 eurot. Kostja on viidanud laenukohustuse kandmisele, kuid ei ole konkretiseerinud, millise osa tema sissetulekutest laenukohustused moodustavad. Kohus leidis, et hageja teise vanema (ema) ülapidamisel on 4 alaealist last, ta viibib lapsehoolduspuhkusel, talle makstakse peretoetust 485,89 eurot, tema abikaasa on töövõimetu ning ta tasub väikelaenu. Samas on ta eeltoodule vaatamata suutnud osta hagejale korteri ning teinud hageja pangakontole igakuuliselt erinevates suurustes ülekandeid. Seetõttu puudub alus väita, et hageja ema pole üldse võimeline hageja ülalpidamises osalema. Kuigi hageja emal on tervisega probleeme, ei ole käesolevaks ajaks töövõimetust kindlaks määratud. Eeltoodut hinnates ning võttes arvesse vanemate oluliselt erinevaid sissetulekuid leidis maakohus, et kostjal tuleb kanda hageja ülalpidamiskulud 2/3, so 260 euro ulatuses. Ülejäänud osas jäävad ülalpidamiskulud hageja ema kanda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on hagejat peale viimase täisealiseks saamist ülal pidanud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 11.03.2015 igakuise elatusrahana 260 eurot kuni hageja õpingute lõppemiseni XX Kutsehariduskeskuses (30.06.2017.a). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED, PÕHJENDUSED JA VASTUVÄITED A.P. apellatsioonkaebus
11. A.P. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, vaidlustades maakohtu otsuse osaliselt. Apellant palub teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt igakuise elatisena välja 200 eurot. Menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus õigesti leidnud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulutused igapäevavajadusteks ei ületa 390 eurot ning et põhjendatud ei ole arvestada ülalpidamiskulude hulka sõidukulusid, kuna hagejal on võimalik taotleda sõidupiletite kompenseerimist koolilt. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et hagejal on õigus saada koolilt ka õppetoetust 60 eurot, mis kujutab endast hageja sissetulekut ja selle saamine sõltub otseselt hagejast; 2) ei nõustu kostja kohtuotsuses märgituga, nagu ei oleks kostja konkretiseerinud, millise osa tema sissetulekust moodustavad laenukohustused. Kohus on jätnud hindamata tõendina esitatud kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja igakuised laenumaksed moodustavad 420,49 eurot, kommunaalkulud 200 eurot, transpordikulud 70 eurot. Kokku on igakuised vajalikud kulutused 690,49 eurot, mis on märkimisväärne osa tema sissetulekust. Laenukohustuste olemasolu kohta esitab apellant täiendavad dokumendid; 3) on maakohus apellandi hinnangul rikkunud selgitamiskohustust seoses hageja ema varalise seisundiga. Tegelikkuses kuulub hageja emale ka korteriomand asukohaga Jõhvi mnt 10-4, seega kuulub hageja emale pool 4 korteriga majast. Seega on alusetu rääkida 4 ruumikitsikusest ja sellega kaasnevast vajadusest osta hagejale eraldi korter. Hageja ema ebaõigete finantsotsuste tõttu ei pea kostja tasuma rohkem elatist kui hageja ema.
12. M.P. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja palub jätta kõik apellatsioonimenetlusega seotud kulud apellandi kanda. Vastuse kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja apellandi väitega selgitamiskohustuse rikkumise kohta maakohtu poolt; 2) ei ole apellant maakohtus tõendanud oma vastuväiteid, s.o enda varalist seisundit, ega esitanud tõendeid enda kulutuste kohta. Vastustaja on seisukohal, et kohus ei pidanud apellandile seda täiendavalt seletama; 3) on kohus õigesti leidnud, et PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile; 4) ei tugine apellandi seisukoht, et tema ei pea rohkem elatist tasuma kui vastustaja ema, tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele. Asja materjalidest nähtuvalt on apellandi varaline seisund mitu korda parem kui vastustaja emal. Seega on kohus põhjendatult leidnud, et apellandil tuleb kanda vastustaja ülalpidamiskulud suuremas ulatuses kui vastustaja emal; 5) ei ole apellant märkinud mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud andmeid ja tõendeid oma kulutuste ja kohustuste kohta maakohtus. Apellant pidi juba maakohtus olema teadlik kohustusest tõendada oma varalist seisundit, sh ka oma kulutuste suurust. Vastustaja palub jätta apellandi poolt esitatud täiendavad tõendid tähelepanuta ja tagastada need apellandile. M.P. vastuapellatsioonkaebus
13. M.P. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas ja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis igakuise elatusrahana 517,97 eurot alates 11.03.2015 kuni M.P. õpingute lõpetamiseni XX Kutsehariduskeskuses, s.o. kuni 30.06.2017.a. Apellant vaidlustab ka menetluskulude jaotuse, paludes jätta kõik menetluskulud A.P.`i kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus on valesti tuvastanud hageja poolt tõendatud ülalpidamiskulude suuruse ja jaotanud valesti hageja vanemate vahel osad hageja ülalpidamises. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku 538,29 eurot. Kohus aga jõudis järeldusele, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulutused igapäevavajaduste rahuldamiseks ei ületa 390 eurot; 2) põhineb kohtu seisukoht ebaõigel aritmeetilisel arvestusel. Kohtu poolt tuvastatud kulude summeerimisel on hageja kulud 390,61 eurot (150,61 + 175 + 65); 3) ei kohaldanud kohus kõigi hageja vajalike kulude hindamisel põhimõtet, mille kohaselt saab kohus hageja vajadusena hinnata vajalikke ja põhjendatud kulutusi, mis on vajalikud tema igapäevavajaduste rahuldamiseks; 4) nõustub hageja, et eluasemega seotud hooldus- ja kommunaalkulud kuus on keskmiselt 64,29 eurot; tasu elektri eest on keskmiselt 7,71 eurot; telefoni kulud on keskmiselt 20,97 eurot; transpordikulud on 10 eurot (sõidupiletid); 5) tuleb hageja tervisekulude suuruseks lugeda 40 eurot kohtu poolt arvestatud 21,58 euro asemel (ravimitšekid 15,69 eurot + 5,89 prillide kulu). Lisaks soomussammaspoole pidevale ravimisele tekib hagejal aeg-ajalt ka täiendavaid ravikulusid (nt seoses külmetuse, 5 peavalu jne) ning ta vajab ka teisi tervist toetavaid ravimeid (tabletid, vitamiinid jne). Kohus seda ekslikult ei arvestanud; 6) arvestas kohus kulutustena kooli- ja erialatarvetele üksnes erialatarvete maksumust 36,06 eurot (s.o klienditeeninduse praktikal töötamiseks vajalikud töövahendid), jättes aga arvestamata kulutused muudele koolitarvetele (pliiatsid, pastakad, vihikud jne). Hageja on seisukohal, et kulutused koolitarvetele ja erialatarvetele kokku summas 40 eurot kuus on tõendatud; 7) ei ole vaidlust, et mõistlikud kulutused toidule ja igapäevastele majapidamis- ning hügieenitarvetele on 175 eurot kuus; 8) on kohtu poolt riiete, jalanõude ja vaba aja veetmise kuluna arvestatud 65 eurot liiga väike summa. Hageja jääb seisukohale, et mõistlikud kulutused riietele ja jalanõudele on 100 eurot ning vaba aja veetmisele on 50 eurot. Vaba aja kulude all peab hageja silmas teatrija kinokülastusi, ujulas käimist, kingitusi sõpradele sünnipäevadeks, ekskursioone jms eakohast vaba aja tegevust. 9) ei ole kohtuotsuses põhjendatud, miks ei ole arvestatud kulutusi televisioonile ja internetile, mis on igas kaasaegses eluruumis vajalikud. Minimaalseks teenuspaketi maksumuseks on 20 eurot kuus; 10) nähtub eeltoodust, et hageja igakuised vajalikud kulutused on 517,97 eurot (64,29 + 7,71 + 20,97 + 40 + 40 + 175 + 100 + 50 + 20); 11) puudub hageja emal võimalus hageja ülalpidamiseks ning maakohus on selles osas jõudnud valele järeldusele. Hagejale korteri ostmiseks tuli hageja emal võtta tuttavalt laenu ning raha tagastamine toimub pika aja jooksul. Korteri ostmine ja selle eest laenu tagastamine ongi ema poolne osalemine hageja ülalpidamises; 12) ei ole kostja alates hageja täisealiseks saamisest andnud hagejale ülalpidamist. Selle tõttu on hageja ema, kahjustades iseenda ja teiste laste ülalpidamist, olnud sunnitud hagejat rahaliselt toetama (nt eluasemekulude katmisel). Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hageja saanud emalt kuus keskmiselt 48,80 eurot (juunis 20 eurot, juulis 63 eurot, augustis 80 eurot, septembris 41 eurot ja oktoobris 40 eurot); 13) on väär maakohtu seisukoht, et kuna hageja ema on suutnud osaliselt kanda apellandi ülalpidamiskulud, siis peaks tema kanda jääma ülalpidamine 1/3 ulatuses (s.o hetkel 130 eurot); 14) on kostja majanduslikult võimeline kandma kõik hageja ülalpidamiskulud ning hageja ülalpidamine tuleks jätta 100 % ulatuses kostja kanda.
14. A.P. vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata, rahuldades kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus. Otsuse tegemisel palub kostja arvestada, et alates 01.01.2016.a tõuseb Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatav kuupalga alammäär. Kostja palub alates 01.01.2016.a. mõista välja igakuise elatisena hageja kasuks pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast s.o alates 01.01.2016.a. 215 eurot. Vastuse kohaselt: 1) jääb kostja oma apellatsioonikaebuses esitatu juurde; 2) on väär hageja väide selle kohta, et kostja ei ole maakohtus tõendanud oma vastuväiteid, s.o enda varalist seisundit ning kulutusi. Tõendid on maakohtule esitatud, kuid kohus jättis nendega arvestamata; 6 3) ei nõustu kostja hageja väitega, et kulutused telefonile on 20,97 eurot kuus. Esitatud ei ole sellekohaseid tõendeid; 4) ei nõustu kostja ka sellega, et apellandil kulub tulenevalt temal diagnoositud haigusele ravimeid osta igakuiselt. Selline väide on väär, kuna tegemist on kreemidega mida jätkub mitmeks kuuks; 5) puuduvad tõendid riietele, jalanõudele ja vaba aja veetmisele tehtavate kulutuste kohta. Elatis peab katma lapse esmased vajadused, kuid igakuiselt uue kingapaari ja uute riiete ostmine ei ole esmane vajadus; 6) ei kulu vaba aja veetmiseks nii palju, kui hageja väidab. Kohtla- Järvel polegi kino ega ka teatrit ning apellandil diagnoositud haigusega on ujula külastamine välistatud. Seega nõustub kostja maakohtuga, et põhjendatud kulutused riietele, jalanõudele ja vaba aja veetmiseks on 65 eurot; 7) ei ole põhjendatud ka hageja poolt välja toodud kulutused televisioonile ja internetile. Hagejal tuleb oma vajaduste rahuldamisel siiski arvestada oma materiaalsete võimalustega. Televisioonile ja internetile saab kulutada ka vähem (nt TELSET 100 kanalit + internet 12 eurot kuus); 8) ka juhul, kui kostja maksab lapsele elatist 200 eurot kuus ja teine lapsevanem osaleb ülalpidamises 50 euroga kuus, on paigas kummagi vanema kanda jääva ülalpidamiskulu proportsioon; 9) ei ole tõsiselt võetav väide, et teine lapsevanem ei saa osaleda ülalpidamises seetõttu, et kasvatab 4 alaealist last. Lapsevanem peab arvestama, et tal tuleb võrdselt osaleda kõigi oma laste ülalpidamises. Samuti on lastel isa, kelle osaline töövõimetus ja pensioni saamine ei välista töö tegemist. Ei ole usutav, et krediidiasutus oleks andnud laenu töövõimetule isikule; 10) nõustub kostja maakohtu seisukohaga, et hageja ema saab ja peab osalema hageja ülalpidamises; 11) on paljasõnaline hageja väide, et kostja ei maksnud talle elatist alates tema täisealiseks saamisest alates. Vastavalt kohtuotsusele oli kostjal kohustus elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni. Pärast seda on kostja hagejale andnud taskuraha, maksnud kinni puhkusereisi Egiptusesse ja ostnud 800 eurot maksva telefoni; 12) ei nõustu kostja hageja väitega, et kostjal tuleb kanda hageja ülalpidamiskulud 100 % ulatuses; 13) on hageja poolt nõutud elatis summas 517,97 eurot suuresti ülepaisutatud ja tõendamata. Võrdluseks märgib kostja, et Kohtla-Järvel on kõrgharidusega lasteaia õpetaja netosissetulek väiksem kui hageja nõutud elatis; 14) juhib kostja tähelepanu ka sellele, et erinevalt alaealisest elatist saama õigustatud lapsest on hagejal võimalik enda ülalpidamises ka ise osaleda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
16. oktoobri 2015.a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses ega vastuapellatsioonkaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. 7 Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning hinnanguga asjas esitatud tõenditele, mille kohaselt hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused igapäevavajaduste rahuldamiseks ei ületa 390 eurot. Asjakohased ei ole vastuapellatsioonkaebuses toodud etteheited, mille kohaselt põhineb kohtu seisukoht ebaõigel aritmeetilisel arvutusel. Kohus ei pea kindlaks tegema ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi sendi täpsusega, kuna vajadused ei ole igakuiselt täpselt kattuvad ning võivad kuude lõikes mõnevõrra erineda. Kohtul tuleb hinnata põhjendatud ja vajalike igapäevakulutuste suurust üldistatuna ning see võimaldab saadud andmeid ka ümardada.
17. Puudub alus heita maakohtule ette hageja vajalike ning põhjendatud kulutuste arvestamata jätmist ning tõendite ebaõiget hindamist. Maakohus on kulutuste keskmise suuruse väljaarvestamisel lähtunud esitatud tõenditest ja reaalselt tehtud kulutustest ning kohus ei ole rikkunud menetlusnormi sellega, et arvesse ei ole võetud hüpoteetilisi, aeg-ajalt tekkida võivaid määramata suuruses kulutusi. Põhjendatud ei ole õppetööga seotud kulutuste osakaalu suurendamine väljamõistetava elatise koosseisus. Kohus luges tõendatuks hageja eriala omandamisega seotud praktikavahendite soetamise kulu kokku 432,72 eurot, mis 12 kuu peale arvestatuna teeb keskmiselt 36,06 eurot. Samas on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga möödunud hagi maakohtule esitamisest 12 kuud, mis annab alust järeldada, et praktikavahenditega seotud kulud on kaetud ja selle asemel saab kostjalt elatisena laekuvat raha kasutada muude vajalikeks kulude (sh kantseleitarbed) katteks.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt riietusele, jalanõudele ja vaba aja veetmisele on põhjendatud arvestada igakuiselt 65 eurot ning hageja poolt nõutav 150 eurot on ülepaisutatud. Riideid ja jalanõusid puudub vajadus soetada igakuiselt. Nõustuda saab kostja seisukohaga, mille kohaselt täisealiseks saanud lapsel tuleb rahaliste vahendite nappuse korral oma väljaminekuid vajadusel piirata ning piirduda üksnes hädavajalike kulutustega. Täisealise ülalpeetava puhul ei kohaldu PKS § 102 lg 2, mille kohaselt tuleks kulutusi piirata üksnes ülalpidamiskohustuslasest vanemal. Täisealiseks saanud lapse ülalpidamine ei ole enam seotud lapse eakohase arendamisega, vaid peamiseks eesmärgiks on toetada lapse sotsiaalset ja majanduslikku iseseisvumist, mille üheks oluliseks komponendiks on sissetuleku teenimist võimaldava hariduse omandamine.
19. Maakohus on arvestanud hageja põhjendatud kuluna sideteenustele keskmiselt 20,97 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud summa arvel on võimalik katta lisaks mobiiltelefoni kuludele ka võimalikud interneti ja televisiooni kulud. Üldteadaoleva asjaoluna on Eestis teleteenuste hinnad langenud ning hagejal tuleks endale leida vajadusel soodsam teenusepakkuja ja/või –pakett. Kolleegium märgib, et maakohtu poolt kindlakstehtud suuruses hageja põhjendatud vajadused 390 eurot kuus vastasid
20. aastal ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga suurusele. Seega peaks täisealine isik kokkuhoidliku majandamise korral suutma nimetatud summa arvel oma põhilised vajadused katta.
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mille kohaselt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele elatis 2/3 ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohtu otsuse tegemise aja seisuga (oktoober 2015.a) oli elatise suuruseks seega 260 eurot, alates
22. jaanuarist 2016.a on selleks 286,70 eurot ja alates
23. jaanuarist 2017.a 313,30 eurot. Seejuures ei ole alust arvata, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulutused peaksid samuti pidevalt suurenema. Seega
24. ja
25. aasta tuleb kostjal hageja ülalpidamise kulusid sisuliselt kanda mõnevõrra suuremas ulatuses kui 2/
26. Ringkonnakohtu arvates on see käesoleva tsiviilasja materjale arvestades põhjendatud ja mõistlik. 8
27. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et ülejäänud osas jäävad hageja ülalpidamise kulud hageja ema kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ema on oma väikesele sissetulekule (peretoetus) ja 4 alaealise lapse olemasolule vaatamata suutnud hageja ülalpidamises osaleda. Hageja on esile toonud, et tema ema on tasunud ja tasub hagejale ostetud korteri osamakseid, sellele lisaks on ta teinud hageja pangakontole erinevates summades ülekandeid. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja materiaalne toetamine oleks kahjustanud hageja ema enda või tema alaealiste laste tavapärast ülalpidamist. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hagejal kui täisealisel isikul tuleb perekonnaseaduse mõtte kohaselt ka endal kasutada olemasolevaid võimalusi oma sissetuleku suurendamiseks, niivõrd kuivõrd see ei kahjusta tema erialase hariduse omandamist. Eelkõige tuleks hagejal esitada vajalikud taotlused pakutavate toetuste saamiseks. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest (tl 77 – 81) nähtuvalt on hageja saanud õppetoetust summas 60 eurot ning välistatud ei ole selle saamine ka tulevikus.
28. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Põhjendatud ei ole etteheide, mille kohaselt jättis maakohus arvestamata kostjal laenukohustuste olemasolu. Kuna kostja ise oma laenukohustuste suurust ja aluseid kohtule ei põhjendanud, siis ei pidanud kohus iseseisvalt asuma kostja pangakonto väljavõtte põhjal analüüsima, kas ja missugustes summades teeb kostja igakuiselt laenude tagasimakseid.
29. Maakohus tuvastas, et kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks ajavahemikul september 2014 kuni august 2015 oli 1714,20 eurot. Kostja väidete kohaselt moodustavad laenude tagasimaksed 420,49 eurot kuus, mis ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta oluliselt kostja võimekust tasuda hagejale elatist maakohtu otsusega kindlaksmääratud ulatuses. Lisaks laenude tagasimaksetele on kostja-apellant esile toonud, et igakuised kommunaalkulud korterile moodustavad 200 eurot ja transpordikulud 70 eurot, seega kokku on igakuised vajalikud kulutused keskmiselt 690,49 eurot. Ülejäänud kuludeks jääb kostjal siiski enam kui 1000 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite kohaselt on laenu saajaks A.P., mitte kostja. Kostja endaga seondub vaid järelmaksuleping nr 141413493al, mis on sõlmitud maasturi Kia Sorento soetamiseks järelmaksu summaga 5859 eurot ning mille järgi tasub kostja igakuiselt makseid summas 150,38 eurot. Eeltoodut arvestades puudub alus asuda seisukohale, et hagejale maakohtu otsusega määratud suuruses elatise tasumine käiks kostjale üle jõu. Muuhulgas ei ole kostja esile toonud, et tal oleks teisi ülalpeetavaid.
30. Alusetud on etteheited maakohtule, mille kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust seoses hageja ema varalise seisundiga. Apellant ei ole põhjendanud, mil viisil suurendab hageja ema ülalpidamisvõimekust väidetav asjaolu, et hageja emale kuulub lisaks perekonna eluasemena kasutatavale korterile veel ka XXX asuv korter. Arvestades kohtule esitatud materjale, mille kohaselt on hageja emal lisaks hagejale 4 alaealist last ning koos abikaasa ja lastega elatakse 2-toalises korteris, saab pidada igati mõistlikuks ja põhjendatuks hagejale kui täisealiseks saanud õppivale lapsele eraldi eluruumi soetamist. Toimikus lk 21-30 oleva korteri müügilepingu järgi oli korteri ostuhinnaks 3000 eurot, mida puudub igasugune alus pidada ülemääraseks kulutuseks eluaseme soetamisel. Asjakohased ei ole ka kostja väited, mille kohaselt on ta pärast hageja täisealiseks saamist osalenud hageja ülalpidamises sellega, et rahastas hageja puhkusereisi Egiptusesse ja ostis ligi 800 eurot maksva telefoni. Nimetatud kulutused ei ole tehtud täisealise lapse esmaseid vajadusi silmas pidades ning on pigem toredusliku iseloomuga. Seega ei anna ka need 9 väidetavad kulutused alust vähendada maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud rahalise elatise suurust.
31. Tartu Ringkonnakohtu
32. detsembri 2015.a määrusega kohustati kostjat hagi tagamise korras tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus alates
33. detsembrist 2015.a kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-15-9464 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja poolt hagi tagamise korras tasutud elatist tuleb arvestada ka elatise lõplikku suurust kindlaks määrava kohtulahendi täitmisel.
34. Kuna ringkonnakohus jätab nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 10