Obsah (4)

§ 67§ 37§ 63§ 64

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-3193 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ********i (Živel) kaebus Viru Vangla 1

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 21.10.2015 ja teda karistati 25 ööpäevaks karterisse paigutamisega.

1. ******** esitas 25.11.2015 Viru Vanglale vaide, registreeritud 25.11.2015 nr 6-12/333-1 (tl 11-11p) Viru Vangla 18.11.2015 käskkirja nr 6-3/1499 kehtetuks tunnistamiseks. 1
2. Viru Vangla 18.12.2015 vaideotsusega nr 6-12/333-2 (tl 12-13) jäeti ********i 25.11.2015 vaie täies ulatuses rahuldamata.
3. 23.12.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja ********i kaebus Viru Vangla 18.11.2015 käskkirja nr 6-3/1499 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvigane ja vangla on ebaõigesti kohaldanud seadust. Kaebaja ei ole 21.10.2015 rikkumisi toime pannud, kuna ei olnud võimeline töötama seoses terviseprobleemidega. Määratud karistus 25 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalselt karm karistus.
4. 21.01.2016 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 18-18p). Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning nii aktis endas kui 18.12.2015 vaideotsuses on piisavalt põhjalikult käsitletud rikkumisega seonduvaid asjaolusid ning karistuse põhjendatust. Kohtule esitatud kaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid võrreldes vaidemenetluses esitatutega. Vastustaja jääb esialgses haldusmenetluses ja vaidemenetluses esitatud põhjenduste juurde. Kohtu seisukoht
5. Käesolevas haldusasjas on ******** vaidlustanud Viru Vangla 18.11.2015 käskkirja nr 63/
7. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt kaebaja ei allunud 21.10.2015 kell 20.50 korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana. Kaebaja tunnistati süüdi

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja teda karistati 25 ööpäevaks karterisse paigutamisega. 9.

§ 37

lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 37

lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

1. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 19.08.2015 käskkirjaga nr 62/1301 määrati kinnipeetav ******** tööle alates 19.08.2015 kuni 19.11.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. Vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab kinnipeetav päevas kuni 2 tundi ja ei tõsta raskusi üle 5 kg.
2. Nimetatud käskkirjast nähtub, et kaebajale on antud 13.08.2015 võimalus esitada enda poolseid seisukohti enne tööle määramise käskkirja koostamist. Kinnipeetava selgituste kohaselt tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tal võimalik töötada. Kinnipeetava majandustöödele määramise käskkirjas on meditsiiniosakonna arst Ella Elberg teinud 17.07.2015 otsuse, mille kohaselt kinnipeetav ********i tervislik seisund võimaldab teha tööd kuni 2 tundi päevas, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg.
3. Kuna Viru Vangla 19.08.2015 käskkirja nr 6-2/1301 ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
4. Viru Vangla Teise üksuse valvur Andres Nikunen’i 21.10.2015 ettekandest nr 6-20/7616-1 (tl 23) nähtub, et 21.10.2015 kella 20.50 paiku andis valvur kaebajale korralduse asuda tööle koristama V7 osakonda. Kinnipeetav ei allunud antud korraldusele. Samuti ei soovinud ta ka meditsiinitöötaja poolt ülevaatamist. Kaebaja ei põhjendanud oma tööle mitteasumist. Nimetatud rikkumise juures viibis valvur Lauri Ojala. Kaebajat teavitati ettekande koostamisest ning anti võimalus enda poolsete ütluste andmiseks. 2 14.

§ 37lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

Halduskohus leiab, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks vastavalt

§ 37lõikele 3.

Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-5314 punktis nr 15 asunud seisukohale, et

§ 37

lg-s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust.

§ 37

lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi

1. lõige sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.
2. Kohtule esitatud tõendi (tl 27) kohaselt on meditsiiniosakond andnud kooskõlastuse kinnipeetava tööle määramiseks koristaja ametikohale. Nimetatud tõendist nähtub, et arst E. Elberg on 15.07.2015 otsuses leidnud kinnipeetava tervislik seisund võimaldab töötada kuni 2 tundi päevas, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg.
3. Seega kohus on tuvastanud, et kaebajale anti kehtiva tööle määramise käskkirja alusel seaduslik korraldus asuda tööle ning see oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebajale antud tööle asumise korraldused ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab.
4. Kohus on seisukohal, et väheusutav on kaebaja väide selle kohta, et kaebajal olid väga tugevad neeruvalud, mille tõttu ta ei olnud võimeline töötama. Samas on leidnud tuvastamist, et kaebaja ei soovinud meditsiinitöötaja poolt enda üle vaatamist. Kuna kaebaja keeldus enda tervisekontrollist meditsiinitöötaja poolt, siis sellest tulenevalt lasub kaebajal endal tõendamiskoormis. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda väidetava halva terviseseisundi kohta korralduse saamise hetkel, mistõttu ei olnud tegemist õiguspärase korralduse täitmisest keeldumisega. 18.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja hinnangul on temale määratud karistus 25 ööpäeva kartserit ebaproportsionaalselt karm karistus.

1. Halduskohus kaebaja seisukohaga ei nõustu, sest kaebajat on varemgi karistatud vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega seoses tööle asumisest keeldumistega (tl 31-32). Kohtule esitatud II üksuse inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas’e 22.10.2015 õiendist (tl 24) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist. Kohus tuvastas, et kaebaja on 22.10.2015 andnud omapoolsed selgitused toimunu kohta (tl 24p).
2. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud

§ 67

p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 24), kaebaja on andnud selgitusi (tl 24p), menetluse käik on protokollitud (tl 21-22) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. 3 21. Kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Kaebus jääb rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 20.12.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4