KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 05.07.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-564 Haldusasi A.A.e kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.01.2016 korralduse nr 91/0133 tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: A.A. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Volitstud esindaja: Kristel Uibo Resolutsioon
- Jätta A.A.e kaebus rahuldamata.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 21.01.2016 koostas Maksu- ja Tolliamet (MTA) A.A.ele korralduse nr 9-1/0133 dokumentide esitamiseks. Korralduse kohaselt esitas A.A. MTA-le residentsuse muutmise avalduse, mille põhjal oli A.A. perioodil 28.06.2013 kuni 22.02.2015 Soome resident. Soome maksuhaldur on edastanud kaebaja
- aastal saadud töötasude kohta andmed firmast J. Huopana OY maksustamiseks Eesti maksuhaldurile. Kaebuse esitaja töötasult tulumaksu kinni peetud ei ole. Maksuhaldur järeldas eeltoodust, et nimetatud maksustamisperioodil võis A.A. töötada Soomes Eesti residendina ning
- aastal on tulu maksustamata. Kuna A.A. ei ole 2014 tuludeklaratsiooni esitanud ja saadud tulu deklareerinud, koostas maksuhaldur võimaliku residentsuse ja maksukohustuse kindlakstegemiseks korralduse, milles kohustas kaebajat esitama Soome riigist residentsust tõendav tõend ja välistulu tõend (väljamakse tegija või välisriigi maksuhalduri tõend). 23.02.2016 esitas A.A. MTA 21.01.2016 korraldusele nr 9-1/0133 vaide. MTA jättis 09.03.2016 vaideotsusega nr 6-1/3229-2 A.A.e vaide rahuldamata. 22.03.2016 esitas A.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.01.2016 korralduse nr 9-1/0133 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas A.A. ka esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud korralduse täitmise peatamiseks. 30.03.2016 kohtumäärusega jättis kohus A.A.e esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: A.A. töötas ja elas perioodil 28.06.2013-22.02.2015 Soome Vabariigis ning esitas MTA-le Füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse vormi (vorm R) tulenevalt Tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lgst
- Elades nimetatud perioodil Soome Vabariigis viibis A.A. Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähem kui 183 päeva ja ei olnud ka Eesti riigiteenistuja välisteenistuses. Seega oli kaebaja mitteresident, mille kohta on ka märge maksukohustuslaste registris. TuMS § 29 alusel maksab mitteresdient tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult. A.A.el puudus 2014 Eestis saadud tulu, samuti puudus kaebajal tuludeklaratsiooni esitamise kohustus. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et Soome maksuhaldur edastas
- aastal ettevõttest J. Huopana OY saadud töötasu maksustamiseks Eesti makshaldurile, kuna töötasult ei ole kinni peetud tulumaksu. Seega paluti teatada Soome maksuhaldurile, et
- aastal ei olnud A.A. Eesti resident ja juhul. kui J. Huopana OY ei ole kaebaja töötasult kinni pidanud tulumaksu, siis kuulub see maksustamisele Soome maksuhalduri poolt. Kaebaja on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust ei ole võimalik vaidlustatud korraldust täita, kuna A.A. ei olnud Eesti Vabariigi resident. Vastavalt TuMS §-le 29 maksab mitteresident tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult. Soomes saadud tulu kuulub maksustamnisele Soome Vabariigis. Korraldusest nähtub, et asjaga tegeleb Soome maksuhaldur, kelle valduses on informatsioon, et A.A. oli nimetatud perioodil Soome Vabariigi resident. Samuti on Soome maksuametil kogu dokumentatsioon sealse tulu saamise ja arvestamise kohta. A.A.e valduses ei ole välistulu tõendit, mida on korralduses küsitud. Lisaks tuleb selle hankimiseks kaebajal minna Soome, mis põhjustaks ülemääraseid kulutusi ja ebamugavust. Samuti ei ole kaebajale teada, milline konkreetne maksuhaldur nimetatud asjaga tegeleb. Kaebaja kinnitab, et kuni MTA korraldusieni ei olnud kaebajale teada asjaolu, et Soome tööandja J. Huopana OY ei ole väidetavalt tasunud tulumaksu. Kaebaja leiab, et kui nimetatud asjaolu vastab tõele, siis peaks selle küsimuse lahendama Soome maksuamet. MTA on jätnud kaebaja vaide MTA 21.01.2016 korraldusele nr 9-1/0133 rahuldamata vaideotsusega, milles on märgitud, et kuna A.A. omab kinnisvara Eestis ja tema pere elab Eestis, siis on A.A. Eesti Vabariigi resident. Kaebaja märgib, et kinnivara omamine Eestis ei saa olla aluseks elukoha ja residentsuse määramisel. Samuti ei saa selleks olla ka asja, et kaebaja abikaasa elab Eestis. Kaebaja märgib, et paljud Soomes töötavad Soome residendid on jätnud pered Eestisse ning see asjaolu ei tee neid töötajaid Eesti residentideks. Kaebaja on Soomes registreeritud isikukoodiga xxxxxxxx. Seega ei ole õiguspärane MTA väide, et kinnivara omamine ja abikaasa elamine Eestis annab aluse arvata kaebaja Eesti residendiks. Märge maksukohustuslaste registris viitab asjaolule, et kaebaja ei olnud ajavahemikul 28.06.201322.02.2015 Eesti Vabariigi resident. Sama asjaolu tõendab ka MTA valduses olev Soome maksuhalduri tõend. 2 Vastustaja on märkinud, et maksuhalduril on õigus kaebajalt nõuda dokumente lähtuvalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg-st
- MKS § 6 lg 1 p-i 1 kohaselt on maksukohustlane maksumaksja. Vastavalt Tulumaksuseaduse (TuMS) §-le 29 maksab mitteresident tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult.
- aastal ei saanud kaebaja Eestist tulu ning seega ei olnud maksumaksja Eestis. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt kaebajalt dokumentide esitamise nõudmine, tuginedes MKS § 60 lg-le 1, on õigustühine, kuna kaebaja ei olnud nimetatud perioodil Eestis maksumaksja. A.A.e mitteresidensus on tõendatud Eesti MTA 14.04.2016 väljaantud residentsustõendiga nr 88/12349-1, kus Eesti Maksu- ja Tolliamet kinnitab, et A.A. (ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx) ei ole resident Eesti Tulumaksuseaduse alusel perioodil 27.06.2013-22.02.2015 ja infoleheküljega A.A.e 2015 tuludekralatsiooni kohta, kus on näha, et tuludekralatsiooni kontrollitakse seoses mitteresidentsusega. Vastustaja: Vastustaja on seisukohal, et asjas õige lahendamise seisukohast omab tegelikkuses tähtsust kaebaja residentsuse määramine. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja mitteresidendi staatust ei kinnita 04.10.2013 MTA-le esitatud füüsilise isiku residentsuse määramise vorm R, kus kaebaja näitas Eestist lahkumise kuupäevana 28.06.
- Vastustaja selgitab, et residentsuse muutumisel Eesti elanike puhul on oluline elukoha olemasolu või muutumine ja eluliste huvide kandumine välisriiki seoses elukoha muutumisega. Seega on oluline märkida, et kaebaja poolt esitatud avalduse punktis 4 täidetud andmete kohaselt elab kaebaja perekond jätkuvalt Eestis ning tal säilib Eestis kinnisvara. Tulenevalt eeltoodust oli ja on kaebaja elukoht ja eluliste huvide keskus jätkuvalt Eestis. Vastustajal puudub ka alus arvata, et Soome Vabariik loobus kaebaja tulude maksustamisest ilma põhjuseta, loovutades selle õiguse Eesti Vabariigile. Nimelt on Soome maksuhalduri poolt esitatud teabes märgitud A.A.e elukohana xxxxxxxx, mis tähendab, et Soome maksuhaldur on kaebajat elukoha kriteeriumist lähtuvalt käsitlenud Eesti residendina. Seega on oluline kindlaks määrata kaebaja tegelik residentsus maksustamisperioodil 2014 ning selle tõendamiseks nõuabki maksuhaldur vaidlusaluses korralduses kaebajalt Soome maksuresidentsust tõendavat dokumenti. See tähendab, et kaebaja ei muutunud Soome residendiks automaatselt peale seda, kui ta oli Eesti maksuhaldurile esitanud taotluse residentsuse määramiseks, vaid selleks tulnuks kaebajal pöörduda Soome maksuhalduri poole ja taotleda Soome residentsuse määramist. Seni, kuni kaebaja seda teinud ei ole, on põhjust jätkuvalt lugeda teda Eesti residendiks ja maksustada tema tulud, sh Soomest saadud tulud, lähtuvalt TuMS § 12 lg-st
- Vastustaja märgib, et jääb mulje nagu kaebaja on eksitanud taotluse vorm R esitamisega Eesti maksuhaldurit, kes registreeris ta mitteresidendina ning kõnesolev eksitus ilmnes peale seda, kui Soome maksuhaldur edastas teabevahetuse korras Eesti maksuhaldurile andmed A.A.e maksustamisperioodi 2014 tulude kohta. Põhimõtteliselt langeks vaidlus ära kohe peale seda, kui kaebaja esitaks kas Soome maksuresidentsust kinnitava tõendi või tõendi selle kohta, et tema tulud on Soomes maksustatud. Seni, kuni kaebaja ei ole nõutud dokumente esitanud, on maksuhalduril õigus neid kaebajalt nõuda ja kaebajal kohustus need maksuhaldurile esitada lähtuvalt MKS § 60 lg-st
- Samuti on vastustaja seisukohal, et Soomes töötamine ei muuda kaebaja maksuresidentsust, vaid määrav on see, kus on tema alaline elukoht ning eluliste huvide keskus. Eluliste huvide keskus seondub eelkõige selle riigiga, millega inimesel on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed, nt perekond ja sotsiaalsed suhted. Alaline elukoht on inimesel seal, kus ta omab eluaset asjaoludel, mis annavad alust järeldada, et ta kavatseb seda eluaset ka tulevikus säilitada ja kasutada. Kinnistusraamatu andmetel kuulub A.A.ele korteriomand asukohaga xxxxxxxxx, mille ta on Soome maksuhaldurile deklareerinud oma alalise elukohana. Vaidlust ei ole selles, et Soomes töötamise ajal vajas kaebaja ajutist elukohta ja on sellena vormil R näidanud xxxxxxxxx Soome. 3 Ekslik on kaebaja väide, nagu nähtuks korraldusest, et asjaga tegeleb Soome maksuhaldur, kelle valduses on informatsioon, et A.A. oli seal märgitud perioodil Soome Vabariigi resident. Kui Soome maksuhaldur oleks kaebajat käsitlenud Soome maksuresidendina, ei oleks ta Eesti maksuhaldurile edastanud andmeid kaebaja tulude kohta, vaid maksustanud need Soomes. Nagu eelnevalt mainitud, siis Soome maksuhaldurile teadaolevalt oli kontrollitaval perioodil kaebaja elukohaks Eesti, mistõttu ongi Soome maksuhaldur lugenud kaebaja Eesti maksuresidendiks. Kokkuvõttes märgib vastustaja, et vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt motiveeritud ja õiguspärane. Kaebaja vastuväited maksuhalduri korralduse osas jäävad kaebuses aga väheveenvaks. Kuna kaebaja ei ole esitanud seisukohti, mis oleksid aluseks vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse ümbervaatamiseks, tuleb vastustaja hinnangul asuda seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaevatava Maksu-ja Tolliameti (MTA) 21.01.2016 korraldusega nr 0133 kohustati A.A.t võimaliku residentsuse ja maksukohustuse kindlakstegemiseks esitama Soome riigist residentsust tõendava tõendi ning välistulu tõendi (väljamakse tegija või välisriigi maksuhalduri tõendi) põhjusel, et kaebuse esitaja ei ole maksuhaldurile 2014 tuludeklaratsiooni esitanud ja välisriigis saadud tulu deklareerinud. Korralduses anti kaebajale võimalus esitada nõutud dokumendid posti või e-posti teel või lähimas MTA teenindusbüroos. Kaebuse esitaja kõnealust korraldust ei täitnud ning vaidlustas selle vaidemenetluses. Pärast vaide rahuldamata jätmist kaebaja vaidlustas korralduse dokumentide esitamiseks halduskohtus. A.A. väidab, et tal puudus 2014 Eestis saadud tulu, samuti puudus ka tuludeklaratsiooni esitamise kohustus. Kaebaja väidab, et
- aastal ta ei olnud Eesti resident, vaid oli nimetatud perioodil Soome resident. Kaebuse esitaja arvates kinnivara omamine Eestis ei saa olla aluseks elukoha ja residentsuse määramisel, samuti asjaolu, et kaebaja abikaasa elab Eestis. A.A. leiab, et maksuhalduri poolt kaebajalt dokumentide esitamise nõudmine, tuginedes MKS § 60 lg-le 1, on õigustühine, kuna kaebaja ei olnud nimetatud perioodil Eestis maksumaksja. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja mitteresidendi staatust ei kinnita 04.10.2013 MTA-le esitatud füüsilise isiku residentsuse määramise vorm R, kus kaebaja näitas Eestist lahkumise kuupäevana 28.06.
- Vastustaja on seisukohal, et residentsuse muutumisel Eesti elanike puhul on oluline elukoha olemasolu või muutumine ja eluliste huvide kandumine välisriiki seoses elukoha muutumisega. MTA peab oluliseks märkida, et A.A.e poolt esitatud avalduse punktis 4 täidetud andmete kohaselt elab kaebaja perekond jätkuvalt Eestis ning tal säilib Eestis kinnisvara, seega tema elukoht ja eluliste huvide keskus on jätkuvalt Eestis. Kohus nõustub kaevatavas korralduses ning kohtumenetluses toodud maksuhalduri põhjendustega, mida ei hakka siinkohal üle kordama tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lgst 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. 4 Vastustaja on õigesti leidnud, et puudub alus arvata, et Soome Vabariik loobus kaebaja tulude maksustamisest ilma põhjuseta, loovutades selle õiguse Eesti Vabariigile. Soome maksuhalduri poolt esitatud teabes on A.A.e elukohana märgitud xxxxxxxx, mis tähendab, et Soome maksuhaldur on kaebajat elukoha kriteeriumist lähtuvalt käsitlenud Eesti residendina. Õige on maksuhalduri seisukoht, et antud juhtumi puhul on oluline kindlaks määrata A.A.e tegelik residentsus maksustamisperioodil 2014, mille tõendamiseks MTA nõuab vaieldavas korralduses kaebajalt Soome maksuresidentsust tõendavat dokumenti. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei muutunud Soome residendiks automaatselt peale seda, kui ta oli Eesti maksuhaldurile esitanud taotluse residentsuse määramiseks, vaid selleks pidi ta pöörduma Soome maksuhalduri poole ning taotlema Soome residentsuse määramist. Vastustaja on õigesti leidnud, et seni, kuni kaebaja seda teinud ei ole, on põhjust jätkuvalt lugeda teda Eesti residendiks ja maksustada ta tulud, sh Soomest saadud tulud, lähtuvalt TuMS § 12 lg-st 1, mille kohaselt tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Teabevahetuse korras Soome maksuhaldur edastas Eesti maksuhaldurile andmed A.A.e maksustamisperioodi 2014 tulude kohta. Soome Vabariik loobus A.A.e tulude maksustamisest ning loovutas selle õiguse Eesti Vabariigile. Kaebaja peab esitama kas Soome maksuresidentsust kinnitava tõendi või tõendi selle kohta, et tema tulud on Soomes maksustatud. Kohus märgib, et A.A. ei ole nõutud dokumente MTA-le esitanud. Seega on maksuhalduril õigus kõnealuseid tõendeid nõuda ning kaebaja on kohustatud need maksuhaldurile esitama vastavalt MKS § 60 lg-le 1, mille esimese lause kohaselt maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Kohus nõustub vastustajaga, et Soomes töötamine ei muuda kaebaja maksuresidentsust, vaid määrav on see, kus on isiku alaline elukoht ning tema eluliste huvide keskus. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et eluliste huvide keskus seondub eelkõige selle riigiga, millega inimesel on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed, nt perekond, sotsiaalsed suhted jms. Alaline elukoht on inimesel seal, kus ta omab eluaset asjaoludel, mis annavad alust järeldada, et ta kavatseb seda eluaset ka tulevikus säilitada ja kasutada. Vaidlust ei ole selles, et kinnistusraamatu andmetel A.A.ele kuulub Eestis korteriomand asukohaga xxxxxxx, mille ta on Soome maksuhaldurile deklareerinud oma alalise elukohana. Kohus märgib, et Soomes töötamise ajal vajas A.A. ajutist elukohta ning on vormil R märkinud selleks xxxxxxxx. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et asjaga tegeleb Soome maksuhaldur, kelle valduses on informatsioon, et A.A. oli vaadeldaval perioodil Soome resident. Kohus nõustub maksuhalduri väitega, et kui Soome maksuhaldur oleks kaebajat käsitlenud Soome maksuresidendina, ei oleks ta Eesti maksuhaldurile edastanud andmeid kaebaja tulude kohta, vaid oleks need Soomes ise maksustanud. Soome maksuhaldurile teadaolevalt oli kontrollitaval perioodil A.A.e elukohaks Eesti, millest tulenevalt Soome maksuhaldur on lugenud kaebaja Eesti maksuresidendiks. Kohus leiab, et kaevatav dokumentide esitamise korraldus on piisavalt põhjendatud ning oma sisult selge ja arusaadav. Kaebuse põhjendused ei anna alust õiguspärase korralduse tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 6