Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-115694 Tsi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 16.04.

1. a sõlmis kostja Express Credit AS-iga laenulepingu nr XXX 500,00 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus Express Credit AS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 16.04.2015.a IDkaardi alusel Tallinna Õismäe postkontoris. 16.04.2015.a rahuldas Express Credit AS kostja laenutaotluse ning laenusumma 500,00 eurot kanti kostja kontole. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus nr XXX ning selle Üldtingimustes. Laenulepingu nr XXX alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama ühe osamaksega hiljemalt 16.05.2015.a kokku summas 525 eurot, s.h laenu põhiosa 500,00 eurot ja intress 25 eurot. Kostja laenulepingust nr XXX tulenevat kohustust ei täitnud. Express Credit AS edastas kostjale meeldetuletuskirja, kuid kostja meeldetuletuskirjale ei reageerinud ja laenulepinguga kokkulepitud osamakseid ei tasunud. 12.06.
2. a edastas Express Credit AS kostjale teate laenulepingu nr XXX ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava (viimase) tähtaja kuni 26.06.2015.a. Laenuandja teatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab sisse kogu võlgnevuse. Seisuga 12.06.2015.a luges laenuandja laenulepingu nr 20150413037 üles öelduks. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 500 eurot, intressi summas 25 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot ja lepingujärgsed viivised 141,95 eurot. Lisaks, mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised põhinõudelt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,17% päevas, kuid mitte rohkem kui 308,05 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 175 eurot, õigusabikulud summas 240 eurot ning kohtutäituri tasu summas 36 eurot; lisaks mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 451 eurot, millest 175 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv, õigusabikulud 240 eurot, millele lisandub käibemaks ning kohtutäituri tasu 36 eurot. Hageja kinnitab menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning märgib, et hageja on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on kohus seisukohal, et juhindudes

§ 174

lg-st 10 ja

§ 175

lg-st 1, on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja on palunud ühtlasi kostjalt välja mõista kohtutäituri tasu 36 eurot seoses kostjale kohtumaterjalide kättetoimetamisega kohtutäituri vahendusel. Kohus peab eelnimetatud kulu põhjendatuks ning vajalikuks. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 451 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (451 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4