Obsah (6)

§ 19§ 25§ 27§ 35§ 66§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2015. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-59139 Tsiviilasi J V (endine nimi

§ 19lg 2 p 2 ja 3 alusel.

Kinnistu tuleb jätta O. L ainuomandisse hagejale hüvitist määramata. Kostja lahusvaraks, mille arvelt kinnistu soetati on kostja emalt kingitusena saadud raha, kostja poolt enne abielu soetatud nelja auto ja nelja mootorratta müügist saadud raha, kostja poolt enne abiellumist soetatud * maja müügist ja üürist saadud raha. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega pooltele kuuluva kinnisasja ja vallasasja väärtuste osas. 3

1. Kostja esitas vastuhagis kaasomandi lõpetamise nõude. Kostja palub lõpetada kaasomand kinnistule nii, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse hagejale hüvitist määramata. Kostja palus vastuhagis jagada poolte ühisvarasse kuuluvad vallasasjad, mida hageja hagis ei nimetanud. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele vallasjasade esemelisele jagamisele osas, mida hageja soovis endale jätta. Kostja nõustus, et jagada tuleb poolte arvelduskontodel olev raha võrdsetes osades. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagi ja vastuhagi tulevad rahuldada osaliselt.
2. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 210 lg 1 ja 2 järgi käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 25

järgi varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

§ 27

lg 2 p 2 alusel abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist ning esemed, mis on omandatus kinke või pärimise teel.

1. Esmalt tuvastab kohus poolte ühisvara koosseisu ja väärtuse ning seejärel jagab poolte ühisvara. * asuv kinnistu kuulub poolte ühisvarasse. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on pooled abiellunud 03.03.2005 /I kd tl 18 /. Poolte abielu on lahutatud kohtuotsusega 03.03.
2. Kohtuotsus jõustus 07.04.
3. Kinnistusraamatu registriossa nr * on 03.10.2006 kaasomanikena 04.09.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud O. L ½ kaasomanikuna ja J. L ½ kaasomanikuna. Kohus ei nõustu hageja menetluse kestel esitatud väitega selles, et kuna kinnistusraamatusse on kantud pooled kaasomanikena, siis ei ole tegemist ühisvaraga. Kummagi abikaasa kaasomandis olev osa on ühisvara vastavalt

§ 25sätetele.

Seega kuulub kinnistu poolte ühisvarasse. Eksperthinnanguga on tõendatud, et kinnistu turuväärtus on 200 000 eurot /III kd tl 38-74/ ning selle üle käesoleval ajal pooled enam ei vaidle.

1. Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte ühisvarasse sõiduauto Mitsubishi Pajero, mootorratas BMW * *, mootorratas Honda Goldwin Interstate 1200 ja haagis. Kostja vastuses ja vastuhagis oli kostja seisukohal, et sõiduauto Mitsubishi Pajero ja mootorratas BMW * * on soetatud abielu ajal, kuid kostja lahusvara – emalt kingitusena saadud raha, arvelt. Kohtuistungil 25.05.2015 kostja möönis, et tal ei ole esitada tõendeid, mis kinnitavad tema väiteid, et Mitsubishi Pajero ja mootorratas BMW * * on soetatud tema lahusvara arvelt /III kd tl 188,190/. Kohtule esitatud Maanteeameti tõend kinnitab, et alates 22.11.2013 on J L nimele registreeritud Mitsubishi Pajero, registreerimismärgiga * *, alates 11.04.2008 Brentex-Trailer Bren250, registreerimismärgiga * * /I kd tl 65/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude 4 põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on tõendanud, et sõiduauto Mitsubishi Pajero on registreeritud tema nimele alates 22.11.
2. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk on soetatud tema lahusvara arvelt. Seega on tegemist poolte ühisvaraga. Pooled ei vaidle, et sõiduauto turuväärtus on 14 000 eurot. Mootorratta BMW LT osas ei ole kostja tõendanud, et tegemist on tema lahusvaraga, mistõttu tuleb mootorratas arvata poolte ühisvarasse. Pooled ei vaidle, et mootorratta turuväärtus on 5 500 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et mootorratas Honda Goldwing Interstate 1200 ja järelhaagis kuuluvad poolte ühisvara hulka. Mootorratta väärtuse osas poolte vahel vaidlust ei olnud. Mõlemad pooled olid seisukohal, et mootorratta turuväärtus on 2 500 eurot ning nimetatud väärtusega tuleb mootorratas ühisvarana jagada. Haagise osas jõudsid pooled menetluse kestel kokkuleppele, et selle väärtus on 425 eurot /III kd tl 190/. Eeltoodud asjaoludest ja tõenditest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolte ühisvarasse kuulub mootorsõidukitest Mitsubishi Pajero, registreerimismärgiga * *, väärtusega 14 000 eurot, Brentex-Trailer Bren 250, registreerimismärgiga * *, väärtusega 425 eurot, mootorratas BMW LT väärtusega 5500 eurot ja mootorratas Honda Goldwing Interstate 1200 väärtusega 2 500 eurot. Kokku on ühisvarasse kuuluvate mootorsõidukite väärtus 22 425 eurot. Hageja on palunud kõik sõidukid jätta kostjale ning kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole.
3. Poolte ühisvarasse kuuluvate vallasasjade osas said pooled menetluse kestel alljärgnevale kokkuleppele. Poolte ühisvarasse kuuluvad hagiavalduses nimetatud esemed alljärgnevate turuväärtustega: televiisor LG väärtusega 350 eurot, nahkdiivanite komplekt (3+2+1) väärtusega 450 eurot, diivanikomplekt (3+1+1) väärtusega 150 eurot, diivan väärtusega 75 eurot, nõudepesumasin väärtusega 150 eurot, arvuti ja monitor väärtusega 100 eurot, 2 stereosüsteemi väärtusega 300 eurot, 6 vaipa väärtusega 200 eurot, kogu maja kardinad 13 aknal väärtusega 175 eurot, tööriistakomplekt väärtusega 350 eurot, muruniiduk väärtusega 200 eurot, tammepuust laud ja 6 tooli väärtusega 650 eurot, 3 kappi väärtusega 150 eurot, tolmuimeja väärtusega 1500 eurot, kummut väärtusega 150 eurot, 2 vitriinkappi väärtusega 300 eurot /II kd tl 183, 190/. Hagis nimetatud vallasasjade väärtus kokku on 5 250 eurot. Eelpool nimetatud asjadest jäävad poolte kokkuleppe kohaselt hagejale tolmuimeja, kummut, üks kapp ja kaks vitriinkappi, koguväärtusega 2000 eurot. Vastuhagis toodud vallasasjade osas saavutasid pooled alljärgneva kokkuleppe. Poolte ühisvarasse kuuluvad: 2 käterätti väärtusega 4 eurot, 2 voodipesukomplekti väärtusega 10 eurot, vaip väärtusega 20 eurot, elektrooniline munakeetja väärtusega 20 eurot, aiadekoratsioon väärtusega 20 eurot, mootorratta varustus väärtusega 50 eurot. Kokku vallasasjade väärtus 124 eurot. Pooled nõustusid sellega, et kõik eelpool nimetatud vallasasjad jäävad hagejale ning kostjale mõistetakse välja hüvitis /III kd tl 162/. Kostja nõustus, et ta ei ole esitanud tõendeid, et ülejäänud vastuhagi p 2.
4. nimetatud vallasasjad (täpsem nimekiri III kd tl 139) kuuluvad poolte ühisvara koosseisu /II kd tl 192/. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte ühisvarasse kuulvad vallasjad, mille koguväärtus on 5 374 eurot.
5. Pooled ei vaidle, et ühisvarana tuleb käsitleda kummagi poole arveldusarvetel olevaid rahalisi vahendeid varasuhte lõppemise seisuga.

§ 35

p 3 järgi varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse ning

§ 66

p 2 järgi abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Pooled ei vaidle, et arvestada tuleb poolte arveldusarvetel 5 olevaid rahalisi vahendeid seisuga 07.04.

1. Hageja on esitanud oma konto väljavõtte, kust nähtub, et seisuga 07.04.2015 oli tema * oleva konto nr * jääk summas 113,92 eurot /III kd tl 196/. Kostja on esitanud * arveldusarve nr * jäägi seisuga 07.04.
2. Kontol oli 459,62 eurot. Kostjale kuuluva arveldusarve nr * jääk * pangas * oli seisuga 25 686,01 * krooni ehk 3 016,21 eurot. Kostja kogumisarve nr * jääk seisuga 07.04.2015 * oli 100 763,60 * krooni ehk 11 832,27 eurot /III kd tl 144-149/. Kostja on konto jäägi eurodes arvutanud Eesti Panga poolt avaldatud euro päevakursi alusel, millele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et * asuvate pangakontode jäägi arvutamine Eesti Panga poolt avaldatud euro päevakursi alusel võib lugeda üldtuntuks vastavalt TsMS § 231 lg
3. Kostja kontodel on raha summas 15 308,10 eurot. Eeltoodud tõenditega – konto väljavõtetega, loeb kohus tõendatuks, et pooltel on seisuga 07.04.2015 pangakontodel raha summas 15 422,02 eurot, mis on poolte ühisvara.
4. Poolte on vaidlus, kas kinnistu, mis asub * on soetatud ühisvara arvel või kostja lahusvara arvel. Hageja on seisukohal, et kinnistu on soetatud poolte ühisvara arvelt, kostja, et kinnistu on 100% ulatuses soetatud kostja lahusvara arvel. Kinnistusraamatu registriosa nr * kohaselt on mõlemad pooled kantud kinnistusraamatusse ½ kaasomandi osa omanikuna 03.10.2006 /I kd tl 89-90/. Kohus jääb seisukoha juurde, et kui pooled soetavad abielu ajal kinnistu ning kinnistusraamatusse kantakse kumbki abikaasa 1/2 kaasomandi omanikuna, on kummagi abikaasa kaasomandi osa puhul tegemist abikaasade ühisvaraga vastavalt

§ 25

. Seega, vaatamata asjaolule, et pooled on kaasomanikena kantud kinnistusraamatusse, on kinnistu puhul tegemist abikaasade ühisvaraga. 30.05.2006 on sõlmitud eelleping kinnistu ostmiseks. Lepingu kohaselt olid ostjad O L ja J L. Lepingu p 4.

1. järgi oli kinnistu müügihind 2 970 000 krooni. Lepingu p 4.
2. kohaselt oli enne lepingu sõlmimist kantud notari notarikontole 120 000 krooni /I kd tl 159-170/. Haapsalu notar M K vastus 21.04.2015 nr 98, notari deposiidikonto väljavõte ning maksekorraldused välislaekumiste kohta kinnitavad, et O L tasus 23.05.2006 * eest 120 000 krooni ja 14.08.2006 aastal 550 000 krooni /III kd tl 150-155/.
3. Kostja on esitanud * konto väljavõtte ajavahemikus 01.05.2006-31.05.2006 /I kd tl 157, II kd tl 43/. Väljavõttest nähtub, et 03.05.2006 on kostja kontole laekunud 253 096 * krooni. Omakäeliselt on kostja teinud märkuse, et tegemist on emalt saadud kingitusega. Väljavõttest olevalt selgituselt nähtub, et tegemist on laenuga O L.lt. Kohus on seisukohal, et kirjaliku tõendina tõendab kostja konto väljavõte, et tegemist oli laenuga, mitte emalt saadud kingitusega. 12.05.2006 on tehtud välismaale ülekanne summas 59 390 * krooni. Vastavalt eesti krooni ja * krooni kursile (http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#treeMenu/VALUUTA) oli summa, mis laekus kostja eesti pangakontole ca 119 664 krooni. Kohus loeb TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et * krooni ja eesti krooni kursi ümberarvutamisel tuleb aluseks võtta Eesti Panga koduleheküljel avaldatud eesti krooni päevakursid. Kohus on kohtuotsuse tegemisel lähtunud päevakursist, millal üks või teine ülekanne on tehtud või laekumine on toimunud. Kohus on seisukohal, et 120 000 eesti krooni, mis tasuti notari deposiiti, tasuti laenu arvelt, sest kohtul ei ole alust kahelda maksekorralduse selgituses, milleks on märgitud laen. Kas laenu tagasimaksed tehti kostja lahusvara arvelt või poolte ühisvara arvelt, sellel peatub kohus käesoleva kohtuotsuse punktis
4. 6
5. Kostja väidetel kuulus talle enne abiellumist 4 autot: Jeep Cherokee, Jeep Grand Chrico, Opel Astra, Mercedes Benz CDI 2,2 ja 4 mootorratast: Yamaha, 2 Hondat ja K-750 /II kd tl 14/. Kostja on esitanud * tõendi, mille kohaselt olid kostjale kuuluvad sõidukid ajavahemikus 20042006 kindlustatud *-is /III kd tl 102-103/. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tõendis märgitud sõidukid Jeep Cherokee * *, BMW MC * * ja Honda MC * * olid kostja omandis enne abiellumist, st tegemist on kostja lahusvaraga /IV kd tl 106/. Hageja väidetel ei ole kostja tõendanud, et ülejäänud sõidukite puhul on tegemist kostja lahusvaraga. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist on poolte ühisvaraga. Hageja on hagis märkinud ühisvarana ühe sõiduauto, kaks mootorratast ja haagise /I kd tl 57/. Ka vastuhagis ei ole ülejäänud * tõendis märgitud sõidukeid määratletud kui poolte ühisvara. Hageja ei ole hagis tuginenud asjaolule, et sõidukid Opel Astra * *, Daelim mopeed * *, Mercedes V220 * *, Ural K750 Veteran, Mercedes Vito * * ja mootorpaat on poolte ühisvara ning ei ole palunud nimetatud sõidukeid ühisvarana jagada. Kohus ei saa vastavalt TsMS § 439 ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seetõttu ei loe kohus sõidukeid Opel Astra * *, Daelim mopeed * *, Mercedes V220 * *, Ural K750 Veteran, Mercedes Vito * * ja mootorpaati poolte ühisvaraks. Arvestades kostja poolt esitatud * tõendit, loeb kohus tõendatuks, et Opel Astra * *, Daelim mopeed * *, Mercedes V220 * *, Ural K750 Veteran, Mercedes Vito * * ja mootorpaat on kostja lahusvara.
6. Kostja on esitanud konto väljavõtted, kust nähtub, et kostjale on O B B tasunud sõiduki Mercedes 2000 mudel CDI 2,2 eest 188 000 * krooni
7. juulil
8. aastal. Eesti kroonides on summa 369 720,80 krooni. Kontole on laekunud mootorratta Ural müügist 10 000 * krooni
9. juulil 2006, mis on 19 656 krooni.
10. juulil 2006 on kostja kontole laekunud mootorratta Honda Cx 500 müügist 25 000 * krooni, mis on 49 300 eesti krooni /I kd tl 171-172, II kd tl 44/. Mootorratta Honda müügist on kostja kontole laekunud A-L T-lt
11. augustil 2006 aastal 35 000 * krooni (68 862,50 eesti krooni) ning sõiduauto Opel Astra müügist on laekunud 54 000 * krooni (105 640,20 eesti krooni) 16.08.
12. Mootorratta Dnepr müügist laekus kostjale sularahas 10 000 * krooni, mis teeb 19 681 eesti krooni. Kostja on selgitanud, et lepingus oleva mootorratta ja haagise vahel jagunes ostuhind nii, et mootorratta eest sai ta 10 000 * ja haagise eest 50000 * /III kd tl 112-113/. Kokku on kostja lahusvaraks olnud sõidukite müügist laekunud kostja arvele 322 000 * krooni, mis arvestades päevakursse on 632 860,50 eesti krooni.
13. Kostja on teinud kaks ülekannet välismaale 07.08.2006 kokku summas 378 187,5 * krooni ja 15.08.2006 summas 156 453,40 * krooni. Arvestades eesti krooni ja * krooni kurssi 07.08.2006 oli ülekantud summa 750 324 eesti krooni ja 15.08.2006 ülekantud summa 304 646,06 eesti krooni. Kuna kostja poolt tasuti notari deposiiti 14.08.2006 aastal 550 000 eesti krooni, siis on kohus seisukohal, et kostja on tõendanud, et raha, mis kanti notari deposiiti 14.08.2006, on kantud kostja lahusvara arvelt.
14. J. L, O. L ja * vahel sõlmiti 04.09.2006 laenuleping nr *, mille kohaselt said pooled laenu summas 147 090 eurot. Lepingu p 2.
15. järgi anti laenu kinnistu, mis asub *, ostmiseks /II kd tl 126-132/. Laenulepingu lisa kohaselt oli laenu limiit seisuga 25.03.2008 summas 42 786,72 eurot ning laenu kasutusotstarve oli samuti kinnistu ost /II kd tl 133-135/. Vaidlust ei ole, et laen on tagastatud ning ühisvaral lasuva kohustusena pooled seda jagada ei soovi. Kostja on seisukohal, et laen tagastati 100% kostja lahusvara arvelt. Seetõttu on kostja seisukohal, et ühisvara jagamisel tuleb kõrvale kalduda poolte osade võrdsuse põhimõttest lähtuvalt kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 2 ja 3 alusel. 7
16. Pooled ostsid kinnistu 2 970 000 krooni eest. 670 000 krooni oli kantud enne 04.09.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist notari notarikontole, vastavalt lepingu p 6 /I kd tl 92-104/. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ülejäänud summa 2 300 000 krooni tasuti pangalaenu arvelt. Kostja on seisukohal, et pangalaen tagastati 100% tema lahusvara arvelt, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks, et kinnistu on soetatud kostja lahusvara arvelt.
17. Hageja pangakonto väljavõte kinnitab, et hageja kontole laekus 06.09.2006 aastal 2 299 987,49 krooni /IV kd tl 47-60, 61-70/. 2 300 000 krooni kanti kinnistu müüja arvele kinnistu müügihinna tasumiseks 06.09.
18. Hageja võttis 23.11.2015 toimunud kohtuistungil omaks, et 950 000 krooni, mis laekus tema pangaarvele 17.12.2007 oli laekumine kostja lahusvara arvelt ning sellega tasuti pangalaenu. Kohus on seisukohal, et tegemist on omaksvõtuga vastavalt TsMS § 231 lg
19. Seega loeb kohus tõendatuks, et pangalaenust, mis võeti kinnistu soetamiseks, on tasutud 950 000 krooni kostja lahusvara arvelt.
20. Hageja väidetel ülekanded, mis on tehtud kostja poolt talle selgitusega *, ei oma mingit tähtsust. Kohus nimetatud hageja väidetega ei nõustu. Hageja konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud talle aastate jooksul hulgaliselt ülekandeid, kuid osadel ülekannetel on selgitus *. Arvestades, et pooltel oli pangalaen ning asjaolu, et samasisulise selgitusega ülekande osas on hageja omaks võtnud, et tegemist oli kostja lahusvaraga, mida kasutati laenu tagastamiseks, on kohus seisukohal, et hageja kontol kajastuvad ülekanded, kus maksjaks on kostja ning selgitus * on tehtud kostja lahusvara arvelt laenu tagasimakseks. Ülekanded on alljärgnevad: 03.01.2007 summas 55 000 krooni, 04.12.2007 summas 40 000 krooni, 27.12.2007 summas 650 000 krooni, 13.02.2008 summas 30 000 krooni, 28.02.2008 summas 35 000 krooni, 27.03.2008 summas 30 000 krooni, 22.04.2008 summas 40 000 krooni, 04.06.2008 summas 20 000 krooni, 10.07.2008 summas 20 000 krooni, 10.09.2008 summas 15 000 krooni, 16.10.2008 summas 20 000 krooni, 12.11.2008 summas 20 000 krooni, 27.11.2008 summas 25 000 krooni, 12.02.2009 summas 20 000 krooni, 13.03.2009 summas 15 000 krooni, 06.04.2009 summas 30 000 krooni, 23.04.2009 summas 10 000 krooni, 11.05.2009 summas 10 000 krooni, 19.06.2009 summas 15 000 krooni, 16.07.2009 summas 10 000 krooni, 18.08.2009 summas 15 000 krooni, 20.05.2010 summas 118 343,20 krooni, 13.09.2011 summas 24200 krooni. Kokku on kostjalt laekunud hageja arvele eelpool viidatud ülekannete näol 1 267 343,20 krooni. Arvestades ka ülekannet summas 950 000 krooni, on kostja arvelt tehtud hageja arvele ülekandeid märksõna * alusel summas 2 217 343,20 eurot.
21. Ülekannete tegemist kostja poolt kostja lahusvara arvelt kinnitavad alljärgnevad asjaolud ja tõendid. Enne abiellumist oli kostja konto jääk seisuga 28.02.2005 summas 38 0000,06 * krooni ehk 72283,71 eesti krooni. Eurodes on see 4 619,77 eurot. Pooled ei vaidle, et kostjale kuulus enne abiellumist * kinnistu. Seega on tegemist kinnistu puhul kostja lahusvaraga. Kostja väidetel võõrandas ta kinnistu peale hagejaga abiellumist. Hageja on läbi menetluse esitanud kostjale kuulunud * kinnistu võõrandamise osas vastuolulisi väiteid ja seisukohti. Hageja on tunnistanud, et kinnistu võõrandamisest saadud rahast tasuti pangalaenu, samas on ta seisukohal, et kuna kostja ei ole esitanud notariaalselt tõendatud võõrandamislepingut, siis ei saa arvestada üldse kinnistu võõrandamisega. Samuti on hageja esitanud paljasõnalisi, tõendamata väiteid selle kohta, et kinnistu müügihind oli oluliselt väiksem kui kostja seda väidab. Kostja on esitanud * Kaartsüsteemi Ametiasutuse info, mille kohaselt ei ole * Kuningriigis kohustuslik müügilepingu notariaalne vorm, millega kinnisvara müüakse /II kd tl 163-166/. Kuna hageja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid, mis tema väiteid kinnitaks, et kohustuslik 8 on kinnistu müügil notariaalne vorm ning kohtul ei ole alust kahelda kostja poolt esitatud tõendites, on kohus seisukohal, et kostja on tõendanud talle kuulunud kinnistu müügi.
22. Kostja on esitanud kinnistu müügikuulutuse
23. aprillist 2006 /II kd tl 171-183, III kd tl 87/. Kinnistusraamatu kinnitatud väljavõtte kohaselt on O L alates 30.07.1990 kinnistu, mis asub *, valla nr * *, maakatastri number *, kinnistu number *, omanik. Alates 10.09.2007 on kinnistu omanikuks * /III kd tl 88-96/. Võõrandamisakti kohaselt müüdi kinnistu hinnaga 1 800 000 * krooni /III kd tl 97-99/. P A H on kinnitanud, et A-J E tema isikus ostis kinnistu, mis asub * /III kd tl 100-101/. 21.05.2007 müügilepingu kohaselt A-J E ostis kinnistu, mis asub *. Kinnisvara ostusumma 1 775 294 * krooni. Ostusumma tasumise tähtaeg 01.11.
24. Kehtiv rendileping anti üle alates 21.05.2007 / I kd tl 201, 202, II kd tl 170/. Kostja * konto väljavõte tõendab, et kostja arvele laekus 1 053 411 * krooni A-J E T-lt
25. oktoobril
26. aastal / I kd tl 203, II kd tl 62/. Eesti kroonides oli see 2 135 790 krooni. Hageja on 30.09.2015 toimunud kohtuistungil võtnud õigeks kostja väited, et Norras asuva maja müügist saadud raha summas 1 053 401 * krooni läks kõik laenu tagasimakseks. Kuna hageja on nimetatud asjaolu omaks võtnud, siis loeb kohus tõendatuks, et kostja lahusvara müügi arvelt on tasutud poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu ostuks võetud pangalaenust vähemalt 2 135 790 eesti krooni.
27. Kohus on tuvastanud, et kostja poolt on tehtud hageja arvele ülekandeid märksõna * all summas 2 217 343,20 eurot. Kinnistu osteti hinnaga 2 970 000 eesti krooni. Hageja on omaks võtnud, et 2 135 790 krooni tasuti pangalaenu katteks kostja lahusvara müügist saadud vara arvelt. Kohus on tuvastanud, et 550 00 krooni, mis tasuti notari deposiiti 14.08.2006 on tasutud kostja lahusvaraks olnud sõidukite müügist saadud raha arvelt. 120 000 krooni, mis tasuti notari deposiiti 23.05.2006 on kohtu hinnangul samuti tasutud kostja lahusvara arvelt. Kostja kontole on 03.05.2006 laekunud 253 096 * krooni, selgitusega laen O L-lt. Kostja on selgitanud, et * kinnistu müüdi hinnaga 1 800 000 * krooni. Kogu summat 1 800 000 * krooni ei kantud kostja kontole seepärast, et kostjal oli võetud * pangast laenu. Ostja A-J E kandis osa kinnistu ostuhinnast kostja laenu tagasimakseks * pangale ja kostjale endale kanti 1 053 401 * krooni /IV kd tl 105/. Laenu olemasolu on kinnitanud ka hageja. Hageja väidetel enne * kinnistu ostmist, ettemaksu tegemiseks, võttis kostja laenu * pangast. Kohus leiab, et hageja väited on tõendatud kostja konto väljavõttega /I kd tl 157, II kd tl 43/. Kohus jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et 03.05.2006 kostja kontole laekunud raha ei olnud kingitus emalt, vaid laen. Kostja konto jääk seisuga 30.04.2006 oli 18 131, 06 * krooni ehk 36 552,21 eesti krooni, mis oli ebapiisav, et teha kinnistu ostu eest ettemakse summas 120 000 krooni. Asjaolu, et kostja võttis laenu, on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega, kust nähtub, et 08.05.2006 on kantud sisse hüpoteekkiri summas 500 000 norra krooni /III kd tl 93/. Kuna kostja peale * kinnistu võõrandamist, mis oli tema lahusvara, tasus *-le ka laenu, millest tasuti ettemaksu 120 000 eesti krooni, siis loeb kohus tõendatuks, et kostja lahusvara arvelt tasuti ka * kinnistu eest tehtud esimene ülekanne summas 120 000 krooni 2006 aasta mais.
28. Kostja on tõendanud, et talle lahusvarana kuulunud sõidukite müügist sai ta 632 860, 50 krooni. Hageja on võtnud õigeks, et kogu * kinnistu müügist saadud raha, mis kanti kostja kontole läks * laenu tagasimakseks ehk siis summa 2 135 790 krooni. Kostja on teinud hagejale laenu tagasimakse eesmärgil ülekandeid selgitusega * all summas 2 217 343,20 eurot. Arvestades, et kostja * kinnistu müügist saadud rahast tasus kostja ka laenuks võetud 120 000 krooni, mis tehti ettemaksuna mais 2006, on kostja tõendanud, et * asuv kinnistu on soetatud tema lahusvara arvelt. 9
29. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kinnistul paiknev elamu on ehitatud
30. aastal, garaaž 2000 aastal. Krundil paiknevad veel grillimaja ning varjualune, elamu esiküljel klaaskasvuhoone. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisasjale on tehtud parendusi poolte abielu ajal, mis annaks aluse arvata, et seoses sellega on tõusnud kinnisasja väärtus. Hageja on esitanud väited, et majas tehti remonti, korrastati aed, istuti juurde puid ja põõsaid. Kostja nõustus, et hageja tegi aiatöid. Kuna hageja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et kinnistu väärtus on suurenenud poolte abielu ajal tehtud parenduste tõttu, siis ei saa kohus tulenevalt TsMS § 439 nõude piire ületada. Hageja on tuginenud vaid asjaolule, et kinnistu on soetatud poolte ühisvara arvel.
31. Kohus on tuvastanud, et kinnistu on omandatud kostja lahusvara arvelt. Kostja toetub vastuhagis asjaolule, et hageja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel vastavalt

§ 19lg 2 p 2, mis kehtis kuni 01.07.2010.

Kostja on 25.05.2015 kohtuistungil võtnud omaks, et hageja teenindas turiste 2007 aastal, teostas kodutöid, kui maja välja renditi, samuti osales aiatöödel /III kd tl 193/. Kohtu hinnangul nimetatud väidete omaksvõtt välistab selle, et muu ühisvara osas, peale kinnistu, tuleb kõrvale kalduda nii ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel kui ühisvara jagamisel põhjusel, et hageja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Kohus loeb kõrvalekaldumise aluseks kuni 01.07.2010 kehtinud

§ 19lg 2 p 3, mis puudutab kinnistu soetamist.

1. Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et ta sai emalt kingituseks sularaha, mille arvelt soetasid pooled ühisvara. Kostja on esitanud pärandiosa ja kinke kohta tõendid, millest nähtub, et kostja sai kingituseks 27.11.2004 sularaha summas 250 000 * krooni. Samuti sai ta iga aasta emalt 30 000 * krooni pärandi ettemaksuna / II kd tl 28-31, III kd tl 104-106/. Kostja on veel esitanud tõendi, mis kinnitab, et talle laekus 133 000 * krooni sõiduauto Jeep Cherokee müügist / III kd tl 107-109/. Kohus on seisukohal, et mõlemad pooled panustasid poolte igapäevasesse majapidamisse. Hageja konto väljavõttelt nähtub, et sellelt kontolt tasuti igapäevaseid majandamiskulusid. Kontole on laekunud raha mõlemalt abikaasalt igapäevaste kulude katteks. Kostja on tõendanud, et talle lahusvarana kuulunud sõidukite ja kinnistu müügist on soetatud poolte ühisvarasse kuuluv kinnistu. Kuna mõlemad pooled panustasid muu ühisvara soetamisse abielu ajal ning kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole osa võtnud muude ühisvarasse kuuluvate asjade soetamisest, siis ei ole põhjendatud arvestada, et hageja ei andnud teiste ühisvarasse kuuluvate asjade - mootorsõidukite ja vallasasjade, soetamiseks oma osalust.
2. Riigikohus lahendis 3-2-1-156-14 punktis 10 on märkinud, et kui ühisvara jagamise hagi esitati maakohtule alates
3. juulist 2010 kehtiva

-i kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt, kuid ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud

-ist. Kui vara omandati enne 1. juulit 2010, saab ühisvara jagades arvestada ka vara omandamise ajal kehtinud

§ 19lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid (p 10).

Kostja on tõendanud, et kinnistu omandatud tema lahusvara arvelt. Kostja on vastuhagis esitanud nõude, milles palub jätta kinnistu tema ainuomandisse hagejale hüvitist määramata ning tuvastada hageja kohustus anda tahteavaldus, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriossa * kostja ainuomanikuna. Hageja on nõustunud, et kinnistu jääb kostjale, kuid hageja on soovinud hüvitist ½ osas kinnistu väärtusest. Kostja on tõendanud kinnistu omandamise tema lahusvara arvelt enne 01.07. 2010 kehtinud

§ 19lg 2 p 3 alusel.

Seda tuleb arvestada poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel. Ühisvara jagamisel tuleb samuti arvestada enne 01.07.2010 kehtinud

§ 19lg 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest 10 kõrvalekaldumise aluseid.

Kuna kostja on tõendanud ühisvarasse kuuluva kinnistu omandamise tema lahusvara arvel, siis tuleb kinnistu jätta kostja ainuomandisse hagejale hüvitist määramata.

§ 37lg 3 kohaselt tuleb ühisvara jagamisel kohaldada kaasomandi lõpetamise sätteid.

Pooled on saavutanud kokkuleppe, et kinnistu jääb kostjale. Asjaõigusseaduse ( AÕS) § 77 lg 1 ja 2 sätetel tuleb kinnistu, mille registriosa number on 118432 jätta kostja Oddvar Liasjø ainuomandisse. Vastavalt AÕS § 64 1 kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodud sätete alusel asendab käesolev kohtuotsus J V tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnistusraamatus kannete tegemiseks. Kinnistusraamatu registriosa nr * II jaos tuleb kustutada senine kanne J V ja O L kaasomandi kohta ning kinnistusraamatusse tuleb kanda O. L * ainuomanikuna. 28.

§ 35

p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 37

lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 3 sätetel ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Poolte vahel tuleb muu ühisvara jagada võrdsetes osades, sest pooltel puudub teistsugune kokkulepe. Pooltel ei ole vaidlust, kuidas jagada mootorsõidukeid ja vallasasju. Hageja on nõus, et mootorsõidukid jäävad kostjale, millele kostja pole vastuväiteid esitanud. Mootorsõidukite väärtus on 22 425 eurot. Muude vallasasjade jagamisel on pooled saavutanud kokkuleppe, et hagejale jäävad vallasjadest tolmuimeja, kapp, kummut kaks vitriinkappi, 2 käterätti 2 voodipesukomplekti, vaip, elektrooniline munakeetja, aiadekoratsioon, mootorratta varustus. Kogu vallasasjade väärtus on 5374 eurot. Hagejale jääb vallasasju 2124 euro väärtuses. Pooled on kokku leppinud, et arvelduskontodel olevad rahalised vahendid summas 15 422,02 eurot jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Kohus on seisukohal, et kontodel olev raha ja mootorsõidukid ning vallasjad tuleb jadaga nii nagu pooled on menetluse käigus kokku leppinud, sest see vastab mõlema poole huvidele. Pooltel on ühisvara kokku 43 221,02 euro eest. Arvestades poolte osade võrdsuse põhimõtet vastavalt

§ 37lg 3, on kummagi poolel õigus ühisvarale summas 21 610,51 eurot.

Hagejale jääb asjadena vara summas 2124 eurot ning arvelduskontol olev raha summas 113,92 eurot, kokku vara väärtuses 2 237,92 eurot. Kostjale jäävad mootorsõidukid summas 22 425 eurot, vallasasjad summas 3 250 eurot ning kostja kontodel on raha summas 15 308,10 eurot. Kuna hagejale jääva vara väärtus on 2 237,92 eurot ja tal õigus on ühisvarale summas 21 610,51 eurot, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest hüvitis summas 19 372.59 eurot. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 11 TsMS § 164 lg 1 sätetel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tegemist on hagilise abieluasjaga. Kostja on palunud kohaldada TsMS § 164 lg 2, leides, et hageja on põhjustanud talle tarbetut kohtuskäimist, teades, et Haapsalu kinnistu on omandatud kostja lahusvara arvelt. Kohus nõustub kostjaga, et suur osa menetlusest on seotud sellega, kas * asuv kinnistu oli soetatud kostja lahusvara arvelt või poolte ühisvara arvelt ning seoses sellega on kandnud ka pooled suures osas menetluskulusid. Kuna kohus on tuvastanud, et * kinnistu soetati kostja lahusvara arvelt, siis on põhjendatud jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ning kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 50%. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p
2. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 12