2-16-3197/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17259 Tsiviilasi M S hagi S S vastu jagamise nõudes Tsiviilasja hind 7000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M S, isikukood *, elukoht *, Hageja lepingulised esindajad Madis Truber Kostja S S, isikukood *, elukoht * e-post * Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aavo Aadli Kohtuistungi aeg
2. august 2016 abielu lahutamise ja ühisvara RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi abielu lahutamise nõude osas.
4. Lahutada M S (isikukood *) ja S S (isikukood *) abielu, mis on registreeritud ’ ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4.Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 100 eurot. 1
7. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50 eurot so ½ abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõivust OÜ Kiirmenetlus arvele nr *. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav. Menetluse käik 29.02.2016 esitas hageja M S * Maakohtule hagi S S vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 22.03.2016 saabus tsiviilasi lahendamiseks kohtualluvuse korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 11.08.2016 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära pooled abielu lahutamise nõude osas. Hageja nõue Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu *, abieluakt nr *. Poolte kooselu on lõppenud alates 01.08.2014.a. ning ei ole alust arvata, et pooled oma abielulised suhted taastaksid. Koos abielu lahutamise nõudega esitas hageja ka ühisvara jagamise nõude. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et tal on uus pere ning soovib oma uue elukaaslasega abielluda. Hageja avaldas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest osaotsusele abielu lahutamise nõude osas. Hageja palus tagastada ½ tasutud riigilõivust abielu lahutamise nõudelt TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel. Ühisvara jagamise osas saavutasid pooled kompromissi ning hageja palub kohtul kompromiss kinnitada. Kostja seisukoht Kostja nõustus abielu lahutamise nõudega. Hageja väited poolte abieluliste suhete lõppemise kohta on õiged. Ei ole alust arvata, et pooled oma kooselu taastaksid. Kostja avaldas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuotsusele. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 450 lg 1 järgi kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas võib teha osaotsuse abielu lahutamise nõude osas. Nimetatud nõue on lõplikuks otsustamiseks valmis. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates augustist
8. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud juba kaks aastat ning hagejal on uus pere, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot abielu lahutamise nõude eest jääb hageja kanda. Kuna mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele, siis TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale 1/2 abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu summas kokku summas 400 eurot 30.03.2016 Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229, viitenumber
9. Hageja on palunud riigilõivu tagastada OÜ Kiirmenetlus pangakontole nr *. Hageja taotlus on kooskõlas TsMS § 150 lg
10. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3