KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 16.06.2016, Tartu 3-14-52058 Roman Vassiljevi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kambritingimustega summas 2180 eurot Tartu Halduskohtu 02.10.
- a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Roman Vassiljev Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus.
- Tühistada Tartu Halduskohtu 02.10.
- a otsus osas, millega halduskohus tuvastas, et ajavahemikel 27.08.2013–03.09.2013, 11.09.2013–16.09.2013, 24.09.2013–25.09.2013, 08.10.2013–13.10.2013, 16.10.2013–13.12.2013 ja 18.12.2013–19.12.2013 olid Roman Vassiljevi kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas õigusvastased.
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Roman Vassiljevi kaebus täies ulatuses rahuldamata ja muuta sellega osaliselt ka halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
- Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 02.10.
- a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 16.06.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Roman Vassiljev esitas 22.04.2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, millega palus hüvitada talle Tallinna Vanglas perioodidel juuni kuni oktoober 2007, 26.03.2010–12.12.2010 ja 21.08.2013–26.03.2014 tekitatud mittevaraline kahju. Taotluse kohaselt seisnes mittevaraline kahju selles, et taotluse esitajal tuli viibida kambrites, milles valdavas enamikus ei olnud ühe kinnipeetava jaoks tagatud enam kui 2,5 m² pinda, mis on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga.
- Tallinna Vangla andis 05.06.
- a kirjaga R. Vassiljevile tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 1
- R. Vassiljev esitas 17.06.2014 Tallinna Vanglale avalduse kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Avaldus registreeriti Tallinna Vanglas 25.06.
- Tallinna Vangla tagastas 15.08.
- a vastusega nr 5-18/14/12248-6 R. Vassiljevi kahju hüvitamise taotluse perioodide 26.06.2007–25.09.2007 ja 26.03.2010–21.12.2010 osas läbivaatamatult ning jättis perioodi osas 21.08.2013–26.03.2014 rahuldamata.
- R. Vassiljev esitas 11.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist ajavahemiku eest 21.08.2013– 26.03.2014 seoses tema viibimisega Tallinna Vangla kambrites, mille tingimused olid halvemad, kui on vangistuses vältimatu. Samuti vaidlustas kaebaja Tallinna Vangla poolt perioodide kohta juuni kuni oktoober 2007 ja 26.03.2010–21.12.2010 esitatud kahju hüvitamise taotluse tagastamise. Kaebaja leiab, et talle oli Tallinna Vangla kambris tagatud vähem põrandapinda kui on EIK praktika kohaselt lubatud. Kaebaja palus Tallinna Vanglalt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 10 eurot iga vangistuses viibitud päeva eest.
- Tartu Halduskohus tagastas 14.10.
- a määrusega R. Vassiljevi kaebuse osas, milles see puudutas perioodidel 26.06.2007–25.09.2007 ja 26.03.2010–21.12.2010 Tallinna Vanglas viibimist.
- Tartu Halduskohus tagastas 29.10.
- a määrusega R. Vassiljevi kaebuse osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kambrite halva kunstliku valgustatusega.
- Tartu Halduskohus rahuldas 02.10.
- a otsusega kaebuse osaliselt, jättes kaebaja nõude rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata, kuid tuvastas, et ajavahemikel 27.08.2013–03.09.2013, 11.09.2013–16.09.2013, 24.09.2013–25.09.2013, 08.10.2013–13.10.2013, 16.10.2013–13.12.2013 ja 18.12.2013–19.12.2013 olid R. Vassiljevi kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas õigusvastased. Halduskohus märkis, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas 27.08.2013–26.03.2014, kokku seega 218 päeva. Vastustaja esitatud andmete põhjal viibis kaebaja 82 päeva kambrites, kus kambri pinda oli ühe kambris viibiva isiku kohta 2,5-2,99 m², ja 136 päeva kambrites, kus kambri põrandapinda oli 3 m² või rohkem. Halduskohus leidis, et tualettruumi pindala ei saa arvata kambri pinna hulka, sest lahendades küsimust, kas kaebaja igapäevaseks elutegevuseks tema kasutusse antud ruum oli piisav kaebaja väärikuse tagamiseks, ei saa tualettruumi selles tähenduses arvestada igapäevaseks elutegevuseks, sh liikumiseks kasutatava ruumina. Halduskohus ei võtnud kambri pinna piisavuse kindlakstegemisel arvesse kambris asuvat mööblit ega selle pinna osakaalu kambri põrandapinnaga võrreldes, sest põrandapinna all mõistetakse üldiselt ruumi kogupindala, mitte mööbli ja sisustuse alt vabaks jäävat pinda. Halduskohus luges tõendatuks, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas vahistatu staatuses ning 18.09.2013–11.12.2013 osales kaebaja sõltuvusrühmas vahistatutele, alates 19.09.2013 anonüümsete narkomaanide tugirühmas ja alates 26.09.2013 terviserühmas. Halduskohus tuvastas, et kaebaja ei viibinud ühtegi päeva olukorras, kus ühele isikule oli tagatud vähem kui 2,5 m² põrandapinda, mis oli justiitsministri 30.11.
- a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) kuni 31.12.2013 kehtinud redaktsioonis § 6 lg 6 kohaselt põrandapinna minimaalne suurus, mis pidi olema kinnipeetavale toas või kambris tagatud. Halduskohus märkis, et EIK ja Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hinnata kinnipidamistingimusi kogumis. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja viibis kinnises osakonnas, tuleb kinnipidamistingimusi, kus põrandapinda oli kambris ühe isiku kohta 2,97 m², pidada väärikust alandavateks ja vastustaja tegevust õigusvastaseks. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja sõltuvus-, tugi- ja terviserühmas osalemist ei saa kohtule esitatud tõendite pinnalt täielikult käsitada vastustaja tegevuse õigusvastasust välistava asjaoluna, kuna ei ole tõendatud täpne nimetatud rühmades osalemise ajaline kestus päevas ja see, mitu korda kaebaja üldse rühma töös osales. Halduskohus leidis, et vastustaja tegevust 136 päeva 2 osas, mil kaebaja viibis kambrites, kus ühele isikule oli tagatud põrandapinda vähemalt 3 m², ei saa pidada õigusvastaseks, sest selline pind ületas kuni 31.12.2013 kehtinud VSkE nõude ja täidab EIK praktikast tuleneva miinimumnõude. Halduskohtu hinnangul ei olnud kaebajal võimalik kahju vältida, sest vastustaja väitel oli kaebaja hoidmine Tallinna Vangla tingimustes tingitud objektiivsest paratamatusest. Seega ei oleks kaebaja märgukirjad või nõuded olukorda muutnud. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja süü puudumist tõendanud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et vastustaja tegevus ei olnud tahtlik, kuid see ei tähenda seda, et see ei olnud süüline. Halduskohus leidis, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Vastustaja tegevus oli küll 82 päeva osas õigusvastane, kuid kokkuvõtvalt oli tegemist mitmete lühikeste perioodidega ja ka pikim neist ei ületa ühte kuud. Rikkumiste ulatus ei olnud suur – pind ühe isiku kohta oli 0,03 m² võrra väiksem kui EIK praktikast tulenev 3 m² ning vastustaja võimaldas kaebajal väljaspool kambrit erinevates rühmades osalemist, millest kahe osas kaebaja tema enda süülise käitumise tõttu kustutati osalejate nimekirjast. Halduskohus leidis, et kaebaja kannatused ei olnud rasked. See nähtub asjaoludest, et kaebaja esmakordne pöördumine vastustaja poole oli käesolevas kohtuasjas nimetatud taotlus, kaebuse väited kaebaja kannatuste kohta on üldsõnalised ning kaebus on valdavas osas trafaretne. Samuti arvestas halduskohus rikkumise raskuse kindlakstegemisel seda, et väärikuse alandamise mõiste sisu on ajas muutuv ja kujunev ning õiguslik hinnang kinnipidamistingimustele Tallinna Vanglas sai riigile teatavaks EIK lahendist Tunis vs. Eesti. Eesti riik on pidevalt vähendanud vangide arvu Tallinna vanglas ja on sellega parandanud ruumikitsikusega kaasnevaid olusid. Halduskohus jättis kaebaja nõude rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata, sest halduskohtu hinnangul ei ole 82 päeva osas õigustatud rahalise hüvitise maksmine ning 136 päeva osas ei leidnud halduskohus vastustaja tegevuses õigusvastasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Vastustaja esitas 19.10.2015 Tartu Halduskohtu 02.10.
- a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse seisukohad on järgmised: 9.
- Halduskohus on ebaõigesti arvestanud kambri põrandapinna arvestamisel kambri üldpindalast maha WC aluse pindala. Selle tulemusel on halduskohus lähtunud otsuse tegemisel väiksematest põrandapinna andmetest, kui tegelikult oli kaebajale Tallinna Vangla kambrites tagatud. Vastustaja leiab, et see, kas WC on kambri osa või mitte, ei ole hinnangu küsimus, vaid kehtiva õiguse tõlgendamine. Siseriikliku õiguse kohaselt on WC kambri osa, kui see asub kambris sees. Kambris asuv WC suurendab kinnipeetava privaatsus- ja liikumisvõimalusi. WC pindala mahaarvamine kambri põrandapinna suurusest oleks põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist oleks sellise ruumiga või esemetega, mida kinnipeetav kasutada ei saa ja mis seetõttu vähendab põhjendamatult kambripinda. EIK lahendites on enamasti WC pind arvatud kambri pinnast välja seetõttu, et see ei asunud kambris ja kinnipeetavad ei saanud seda igal hetkel kasutada. Tallinna Vangla esimeses ja teises üksuses asuvad WC-d kambris, on seinte ja uksega eraldatud ruumid, tagades kinnipeetavale privaatsuse. 9.2 WC pinna kambri üldpinna hulka arvutamise korral oli kaebajale tagatud kõikidel Tallinna Vanglas viibitud päevadel vähemalt 3,26 m² põrandapinda, mis oli kooskõlas kuni 31.12.2013 kehtinud VSkE § 6 lg-s 6 sätestatuga. Seega ei ole vastustaja rikkunud siseriikliku õiguse norme ning Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei olnud õiguspärane. 9.3 Halduskohus on jätnud põhjendamata, miks vastustaja pidanuks EIK seisukohti siseriiklikust õigusest olulisemaks pidama olukorras, kus EIK seisukohad isikliku ruumi küsimuses ei olnud järjepidevad. 3 9.
- Halduskohus ei ole tõendeid kogumis hinnanud. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks kõik muud õigused, mis olid kinnipeetavale tagatud, ei kompenseeri ja ei tasakaalusta vähest põrandapinda. Kambrites, kuhu kaebaja oli paigutatud, oli tagatud loomulik ja kunstlik valgustus, kambrites oli sundventilatsioon ning võimalus avada akna küljes olevat tuulutusava, nõutava temperatuuri kambrites kindlustas keskküttesüsteem. Kõigis kõnealustes kambrites oli magamisruumist eraldatud ja veega WC ning kraanikauss. Lisaks võimaldati kaebajale duši kasutamist. Voodipesu vahetati reeglina kaks korda kuus, igal kinnipeetaval oli oma voodikoht, oma padi, tekk, madrats ja voodipesu, öörahu ajal sai kaebaja korralikult välja puhata. Halduskohus on jätnud põhjendamata, kuidas oleksid kaebaja õigused olnud rohkem kaitstud, kui talle oleks olnud tagatud 0,03 m² suurem põrandapind. Kaebaja heaolu ei oleks saanud olla 3 m² suuruse miinimumnõude täitmise korral oluliselt suurem, võrreldes kambris olnud 2,97 m2 suuruse põrandapinnaga kinnipeetava kohta.
- Kaebaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu. Kaebaja märgib, et ta pidi viibima kambris 23 tundi ööpäevas. Seega on kohus õigesti tuvastanud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise.
- Kaebaja esitas ka vastuapellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas 23.02.
- a määrusega, sest kaebaja jättis kohtu antud tähtajaks täitmata kohtu nõudmise tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutav riigilõiv. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kuna R. Vassiljevi vastuapellatsioonkaebus on Tartu Ringkonnakohtu 23.02.
- a määrusega kaebajale läbivaatamatult tagastatud ning ringkonnakohtu määrus on jõustunud, siis lahendab ringkonnakohus käesolevas otsuses üksnes Tallinna Vangla apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, millega halduskohus tuvastas ka perioodide 27.08.2013–03.09.2013, 11.09.2013–16.09.2013, 24.09.2013–25.09.2013, 08.10.2013–13.10.2013, 16.10.2013–13.12.2013, 18.12.2013–19.12.2013 puhul kaebaja kinnipidamistingimuste õigusvastasuse.
- Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses märgitud vastustaja seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti jätnud kambripinna suuruse arvutamisel WC kambripinnast välja ning on selle tulemusel lähtunud otsuse tegemisel väiksematest kambripinna andmetest, kui tegelikult oli kaebajale Tallinna Vanglas tagatud.
- EIK praktika kohaselt aktsepteeritakse kinnipeetava isikliku ruumina kambri pindala ning seal viibivate kinnipeetavate arvu jagatist (vt nt asi nr 8968/08: Jirsák vs Tšehhi). Riigikohtu halduskolleegiumi 09.12.
- a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-15 on samas märgitud, et kuigi EIK on vanglakambri põrandapinna kaasuste asjaolusid vahel refereerinud tualettruumi pindala arvesse võtmata (nt asi nr 36059/12: Bordenciu vs. Rumeenia, pd 9–17), on ta teistes asjades jällegi arvestanud kambripinda koos tualetiga (nt asi nr 44753/12: Gégény vs. Ungari, pd 6; 29334/11: Lutsenko vs. Ukraina, p 117). 27.05.
- a lahendis asjas nr 3-3-1-21-16 (p 8) ütleb Riigikohtu halduskolleegium aga selgelt, et kambris oleva WC alune pind tuleb minimaalselt nõutava põrandapinna arvutamisel arvesse võtta, s. o põrandapinna sisse arvata. Kui arvestada ka kambrites sees asunud WC alune pind kambripinna sisse ja jagada selline kambri pindala seal viibinud kinnipeetavate arvuga, siis oli kaebajale vastustaja poolt esitatud tabelist (tl 44-45p) nähtuvalt kogu vaidlusalusel perioodil kambris tagatud üle 3 m² põrandapinda. Ajavahemikul 21.08.2013–26.03.2014 viibis kaebaja Tallinna Vanglas 91 päeva kambrites, kus oli ühe kinnipeetava kohta põrandapinda vahemikus 3-4 m² ja ülejäänud päevadel oli kaebajale tagatud rohkem kui 4 m² isiklikku ruumi. VSkE § 6 lg 6 kuni 4 31.12.2013 kehtinud redaktsiooni (v. r) kohaselt tuli kinnipeetavale tagada vähemalt 2,5 m² kambri põrandapinda ning alates 01.01.2014 tuleb kambris tagada kinnipeetavale vähemalt 3 m² põrandapinda. Seega oli kaebajale riigisisese õigusega ette nähtud minimaalne põrandapind kogu vaidlusaluse perioodi jooksul tagatud.
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel kuulub inimväärikuse alandamise eest mittevaralise kahjuna hüvitamisele õigusvastaselt tekitatud kahju. Riigikohus märkis 09.12.
- a otsuses, et nende sätete alusel ei kuulu hüvitamisele üksnes riigisisese õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Ka ratifitseeritud välisleping võib isikule luua kohtus kaitstava subjektiivse õiguse, kui välislepinguga korraldatakse riigisiseseid suhteid ja seda pole vaja konkretiseerida Eesti õigusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.
- a otsus asjas nr 3-3-1-58-02, p 11). Eesti seaduse või määruse ning ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral kohustab põhiseaduse (PS) § 123 lg 2 kohtuid jätma seadus või määrus kohaldamata ning halduse tegevuse kooskõla riigisisese õigusega ei anna veel garantiid tegevuse õiguspärasuse suhtes.
- Eeltoodut arvestades on halduskohus iseenesest põhjendatult leidnud, et kinnipeetavate isikliku ruumi määramisel kambris tuleb arvestada lisaks siseriiklikule õigusele ka EIK poolt esile toodud kriteeriumeid. EIK on nimelt leidnud, et mitme kinnipeetavaga kambris on soovitav minimaalne põrandapind 4 m2 isiku kohta (otsus asjas nr 429/12: Tunis vs. Eesti, p 44) ning juhul, kui põrandapinda on isiku kohta vähem kui 3 m², tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist (nt otsused asjades nr 7910/10: Blejuşcă vs. Rumeenia, p 41; 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt vs. Venemaa, p 145; 43589/02: Salakhutdinov vs. Venemaa, p 66). Riigikohus on asjas nr 3-3-1-42-15 tehtud otsuse p-s 14 osundanud, et olukorras, kus kinnipeetava isiklik ruum jääb vahemikku 3-4 m², saab EIÕK art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis puudused seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (nt EIK otsused asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt vs. Venemaa, p 149; 8968/08: Jirsák vs. Tšehhi, p 64; 7334/13: Muršić vs. Horvaatia, p 57, käesoleval hetkel veel jõustumata). Nagu juba märgitud siis juhul, kui arvestada kambrite pinda koos WC-ga, viibis kaebaja kogu vaidlusaluse perioodi (21.08.2013–26.03.2014) kambrites, kus oli põrandapinda ühe kinnipeetava kohta vähemalt 3 m². Kuna käesolevast asjast ei nähtu, et kaebaja olukorda oleksid raskendanud muud olmetingimused kambris, siis on halduskohus õigesti leidnud, et nende päevade osas, mil kaebaja viibis kambrites, kus oli ühe kinnipeetava kohta tagatud põrandapinda vähemalt 3 m², ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane.
- Kuna kaebajale oli tagatud vähemalt 3 m² kambri põrandapinda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul ning perioodidel, mil talle oli tagatud kambri põrandapinda vahemikus 3-4 m² olid muud kinnipidamistingimused nõuetekohased, ei ole vastustaja tegevus kaebajale tagatud kinnipidamistingimuste osas õigusvastane olnud. Seetõttu tuleb vastustaja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus ei võta seetõttu seisukohta ülejäänud apellatsioonkaebuse väidete osas.
- Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ebaõigesti tuvastanud ka perioodide osas 27.08.2013–03.09.2013, 11.09.2013–16.09.2013, 24.09.2013–25.09.2013, 08.10.2013–13.10.2013, 16.10.2013–13.12.2013, 18.12.2013–19.12.2013 kaebaja 5 kinnipidamistingimuste õigusvastasuse. Halduskohtu lahend tuleb nimetatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb otsuse tühistatud osas asendada käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus muutmata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/