Obsah (5)
§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg 30.juuni 2016.a., Võru tn 12 , Põlva ja koht Tsiviilasja number 2-16-3996 Tsiviilasi R. S. h
) §dele 80 lg 1, 96, 97 p 1, 100 lg 1 ja 2 ja 101 lg 1. Kostja vastuväited Kostja on kohtuistungil (protokoll tl.72) esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole tal võimalik seaduses sätestatud miinimummääras ülalpidamiskohustust täita, kuna koos hagejaga on tal viis last. Neist kahele on elatis välja mõistetud ja sissenõudmisel kohtutäituri kaudu. Kostja töötab OÜ-s xxxx, sissetulek on 950 eurot ning pärast elatise mahaarvamist jääb kostjale 215 eurot. Elatise summad peetakse otse töötasust kinni. Ta on maksnud elatist juba 5-6 aastat, rohkem, kui lapsed on saanud ja ikka veel pole makstud. Need lapsed, kellele elatis on välja mõistetud on 13 ja 14 aastased, lapsed, kes elavad kostjaga koos on samuti ülekohtuselt elatisest ilma jäetud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud. Pooled on ära kuulatud 9.juunil 2016.a. toimunud kohtuistungi käigus. 3
(7)Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (
) §dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt
§ 96
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
§ 97
p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
§ 100
lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt
§ 101
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 102
kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit.
§ 102
lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, mille esinemisel võib kohus vähendada elatist alla
§ 101
lõikes 1 sätestatud määra, võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on 14.juuni 2016.a. osaotsusega käesolevas tsiviilasjas tuvastanud R. S. põlvnemise M. L. (tl.73). Tl.68 on Viljandi kohtutäitur Janek Pooli poolt koostatud M. L. sissetuleku (töötasu) arestimise akt 25.09.2015.a., mille aluseks on 4
(7)Jõgeva Maakohtu 08.11.2004.a. kohtuotsus ja nõude sisuks igakuine elatisraha 2 x ½ miinimumpalgast, elatise võlg 25.09.2015.a. seisuga 9118,90 eurot, kohtutäituri tasu 1140,18 eurot ning täitekulu 7 eurot. Tõendamaks asjaolu, et kostjal on lisaks neile lastele, kellele juba on elatis välja mõistetud, on xxxxxxxx on esitanud sünnitunnistuse ja Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi (tl.69, 70), millest nähtub, et ta on 15.06.2004.a. sündinud L. L. ja 06.07.2012.a. sündinud L. L. isa. Rahvastikuregistri andmete järgi (tl.71) on M. L. lapsed lisaks eelnimetatud lastele ka 21.04.2001.a. sündinud K. L. ja 01.04.2002.a. sündinud K. L. . Kostja on esitanud kohtule xxxx OÜ tõendi (tl.75), mille kohaselt on tema igakuine töötasu 950 eurot, millest pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse ning alimentide (elatise) mahaarvamist jääb kostjale väljamakstavaks summaks 214,40 eurot. Hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et kostja vastuväidete ning tõendite alusel on võimalik hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla
§ 101
lõikes 1 sätestatud määra, kuna ta on olukorras, kus ta teiste laste ülalpidamiskohustuse ja varalise seisundi tõttu ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Käesoleval ajal ei ole tõendatud, et kostja saaks lisaks töötasule OÜ-st xxxx muud sissetulekut. Tõendatud on asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel nelja alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kohus ei võta otsuse tegemisel aluseks kostja poolt esitatud tõendit tema suhtes läbiviidava täitemenetluse kohta lastele elatise sissenõudmiseks, kuivõrd täitemenetlus kohtuotsuse sundtäimiseks on alustatud eelduslikult seetõttu, et kostja ei ole vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja esindaja on õigesti märkinud, et selle tõttu ei peaks sattuma halvemasse olukorda hageja. Seega kui kostja töötasust maha arvata tulumaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse – kokku 183,36 eurot , jääb sissetulekuks 766,64 eurot. Jagades selle vastavalt
§ 102ühetaoliselt vanema ja viie lapse vahel, on 5
(7)võimalik kostjalt R. S. kasuks välja mõista igakuine elatis summas 127,77 eurot (766,64 :6). Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiselt perioodiliste maksetena hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates elatishagi esitamisest 11.märtsil 2016.a. Kohus on arvestanud tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.juunil 2016.a. kokku summas 469,83 eurot, sealhulgas 86,52 eurot märtsikuu eest (127,77:31= 4,12 x 21 päeva ) ning 383,31 eurot aprilli-, mai-, ja juunikuu elatis (3 x 127,77). Kuna hageja on taotlenud elatise väljamõistmist iga kuu 5.kuupäevaks, tuleb juulikuu elatis tasuda hiljemalt 5.juuliks 2016.a. Kohus mõistab elatise välja kuni hageja R. S. täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirjasid. Hagejale oli antud riigi õigusabi esindamiseks kohtumenetluses hüvitamiskohustuseta. Hagejat riigi õigusabi arvel esindanud 6
(7)advokaat Grete Lüüs on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise (sõidukulu) väljamaksmiseks summas 360 eurot. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Sama paragrahvi 7.lõike kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul võib käesolevas asjas mõjuva põhjusena kostja vabastamiseks menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest käsitleda kostjal viie alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Menetluskulude väljamõistmisel kostjalt riigituludesse halvendaks laste olukorda. Seega tuleb menetluskulud riigi õigusabi osutanud advokaadile makstava tasu ja kuluhüvitise näol jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 7
(7)