4-16-4723/9

4-16-4723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-4723 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. juuni 2016 määrus millega jäeti osaliselt rahuldamata Rein Adamsi taotlus menetluskulude hüvitamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rein Adamsi määruskaebus kaitsja, advokaat Sandra Sillaots, RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. juuni 2016 määrus ja mõista Eesti Vabariigilt Rein Adamsi kasuks välja 1489,08 eurot, mis tuleb tasuda Rein Adamsi arveldusarvele nr XXXXXX
5. 558,92 euro suuruses summas jätta taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata.
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Käesolevas väärteoasjas alustati menetlust looduskaitseseaduse § 71 lg 1 alusel selles, et XXXXXXXXX Pärnumaal teostati kanali kaevamine või süvendamine.
8. 06.05.2016 määrusega lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
9. 13.06.2016 registreeris Pärnu Maakohus R. Adamsi kaitsja S. Sillaotsa taotluse menetluskulude hüvitamiseks kogusummas 2048,40 eurot (sh käibemaks). Maakohtu määrus
10. Pärnu Maakohtu 29.06.2016 määrusega rahuldas maakohus esitatud taotluse osaliselt, so 1241,40 euro ulatuses ning mõistis selle Eesti Vabariigilt R. Adamsi kasuks välja. Ülejäänud osas, so 807 euro suuruses summas jäeti R. Adamsi taotlus rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid alljärgnevad. 1 Maakohus osutas VTMS §-le 23, 38 lg-le 1, KrMS § 175 lg 1 p-le 1, Riigikohtu lahenditele ning märkis, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kaitsja tasu mõistlikkust hinnates tuleb arvesse võtta ühe tööühiku hinda ja osutatud õigusabi teenuse vajalikkust. Kohtu hinnangul polnud vaadeldaval juhul keeruka, vaid keskmise keerukuse ja ühte episoodi puudutava menetlusega. Käesoleval juhul oli küsimus selles, et kas ja kes on toime pannud looduskaitseseaduse § 71 lg 1 sätestatud rikkumise ning kas antud tegu võib olla aegunud. Antud menetlus ei käsitlenud väärteomenetluse seisukohalt põhimõttelisi või pretsedenti loovaid küsimusi. Väärteotoimik sisaldab küll 40 lehekülge, kuid asjale annab n.-ö. mahtu see, et menetluse käigus on üle kuulatud 5 tunnistajat ning iga ülekuulamisprotokoll on vähemalt 2 lehekülge. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et tegemist oli keskmise keerukusega väärteomenetlusega. Kaitsja esitas kohtule taotluse kaitsja kulude hüvitamiseks 2048.40 euro ulatuses Rein Adamsi a/a-le nr XXXXXX. Taotlusele on lisatud arved nr 141197, nr 141605 ja nr 142160 koos vastavate kulude aruannetega. Arvetel ja aruannetel kajastatud kulud on tekkinud seoses väärteoasja nr 940014001044 menetlusega. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas tekkinud kulud on mõistliku suurusega. Arve nr 141197 ja sellele lisatud kulude aruande kohaselt on õigusabi osutatud 8.5 tunni ulatuses ning tehtud kinnistusraamatu väljavõte. Arve nr 141605 ja sellele lisatud kulude aruande kohaselt on õigusabi osutatud 5.1 tunni ulatuses. Arve nr 142160 ja sellele lisatud kulude aruande kohaselt on õigusabi osutatud 0.6 tunni ulatuses. Seega on kaitsja asjale kulutanud 14.2 tundi, st peaaegu kaks tööpäeva. Esmalt märkis kohus, et kinnistusraamatu väljavõtte tegemist antud asjas tuleb pidada mõistlikuks ja vajalikuks kuluks. Nimetatud kulu oli 3 eurot. Osutatud õigusabiteenuse vajalikkuse hindamisel tuleb kaaluda väärteoasja mahtu ning keerukust, sest eelnimetatud tegurid on omavahel selgelt seotud. Käesolev väärteoasi ei ole kohtu hinnangul õiguslikult keerukas. Keerukateks väärteoasjadeks võiks kohtu hinnangul pidada näiteks väga spetsiifilisi maksuasju. Väärteoasja toimikust nähtub, et ainus n-ö kaitsja sulest pärit dokument on seisukoht seoses väärteomenetluse lõpetamisega. Samuti on kaitsja osalenud menetlusaluse isiku ülekuulamisel. Arve nr 141197 kulude aruande kohaselt on kliendi esindusele ütluste andmisel 08.07.2014 kulunud 0.4 tundi. Arve nr 141605 kulude aruande kohaselt on eelviidatud seisukoha koostamisele kaitsjal kokku kulunud 4.2 tundi. Seisukoha koostamisele kulunud 4.2 tundi jaguneb järgmiselt: 1) 05.09.2014 on 0.3 tundi kulunud kohtuvälise menetleja kirjaga tutvumisele ja analüüsile, 2) 11.09.2014 on 1.1 tundi kulunud vastuse kootamisega alustamisele ja õiguslikule analüüsile, 3) 12.09.2014 on 1.9 tundi kulunud vastuse koostamisele ning 4) 18.09.2014 on 0.9 tundi kulunud vastuse koostamisele menetlust välistavate asjaolude osas. Ütluste andmisel esindamisele ja vastuse koostamisele kulunud aega tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks. Eelnevast tulenevalt on kaitsja ajakulu 4.6 tunni ulatuses põhjendatud. Kokku on kaitsja asjale kulutanud 14.2 tundi, millest 4.6 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud. Ülejäänut 9.6 tundi ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks. Nimetatud 9.6 tundi hõlmab endas näiteks asja esmast analüüsi (2.1 h), erinevaid büroosiseseid nõupidamisi ning telefoninõupidamisi ja -vestlusi kliendiga, samuti erinevaid e-kirju KIK-ile ja kliendile jms. Arvestades asja mahtu ja keskmist keerukust, on kohus seisukohal, et märgitud 9.6 tunnist saab pidada põhjendatuks 4 tundi. Ülejäänut väitetavalt asjale kulutatud 5.6 tundi ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks ega põhjendatuks. Kohtu hinnangul on 4 tundi antud asjaga tegelemiseks piisav ja mõistlik aeg. Kohtu hinnangul on 9.6 tundi ebamõistlikult ja põhjendamatult pikk aeg. Antud asi ei ole sedavõrd keerukas, et sellele oleks põhjendatud kulutada 9.6 tundi. Samuti ei ole taotlusele näiteks lisatud erinevaid väidetavalt KIK-ile ja kliendile edastatud e-kirju, mis võimaldaks hinnata nende põhjendatust ja seotust asjaga ning 2 seeläbi pidada põhjendatuks ja mõistlikuks suuremat ajakulu. Kohus märgib, et asja toimik ei sisalda väidetavalt edastatud e-kirju. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et antud juhul saab pidada põhjendatuks ja mõistlikuks õigusteenuse osutamist 8.6 tunni ulatuses. Järgnevalt hindas kohus, kas taotluses näidatud ühe tööühiku hind on põhjendatud. Advokaadi tunnitasu on olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Näiteks on Riigikohus lahendis nr 31-1-38-15 pidanud põhjendatud tööühiku hinnaks 120 eurot. Seega leiab kohus, et ka käesolevas asjas tuleb pidada tunnihinda 120 eurot mõistlikuks. Kohus pidas põhjendatuks õigusabile kulutatud 8.6 tundi, mistõttu on põhjendatud kulu summas 8.6x120=1032 eurot, millele lisandub käibemaks 1032x0.2=206.4 eurot, kokku 1032+206.4=1238.4 eurot. Samuti leidis kohus, et põhjendatud on kulu 3 eurot, mis kulus kinnistusraamatust väljavõtte tegemisele. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul antud asjas põhjendatud ja vajalikud kulud 1238.4+3=1241.4 (sisaldab käibemaksu) eurot. Määruskaebus
11. R. Adams maakohtu menetluskulude hüvitamise otsustusega ei nõustunud, esitatades maakohtu määrusele kaitsja vahendusel määruskaebuse. Määruskaebuses taotletakse vaidlustatava maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata kaitsjatasu ning uue määruse tegemist, millega rahuldada kaitsjatasu taotlus täies ulatuses. Põhjendustest tuleneb alljärgnev. Vastavalt VTMS §-le 23 hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Pärnu Maakohus on 29.06.2016 määruses rikkunud diskretsioonipiire ning kohtumääruse põhjendamise kohustust – 29.06.2016 määruses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, miks osa kaitsja poolt väärteomenetlusele kulutatud ajast on põhjendamatu – maakohus märgib lakooniliselt, et 9,6 tundi kulutada asja analüüsile, telefonivestlustele ja nõupidamistele ning kirjavahetustele Keskkonnainspektsiooniga (edaspidi KKI) on põhjendamatu, kuid ei selgita enda otsustuse tagamaid. Põhjendatuks pidas kohus üksnes 4 tundi. Maakohtu määrusest nähtuvalt peab maakohus põhjendamatuks laias laastus kolme liiki tegevusi – büroosiseseid nõupidamisi, e-kirjavahetust KKI-ga ning nõupidamisi kliendiga. 5.
12. Kohtumäärusest ei ole aru saada, kas kohtu hinnangul on büroosisesed nõupidamised põhjendamatud täies ulatuses või ainult osaliselt. Igal juhul rõhutab kaitsja, et kogemuste vahetamine kolleegidega on tavaline praktika ning hädavajalik õigusteenuse osutamiseks. Selline vajadus on seda suurem, mida spetsiifilisem on valdkond. Ühtlasi on väärteomenetluste puhul tavaline, et ühest küljest on tarvis õigusnõu konkreetse valdkonna spetsialistilt (käesoleval juhul seonduvalt ehitusõiguse ja keskkonnaõigusega), teisalt on olulised teadmised kriminaal- ja väärteomenetlusest. Arvestades eeltoodut ning büroosiseste nõupidamiste väikest mahtu (kokku 0,9 h), on nimetatud kulu mõistlik ja põhjendatud. Maakohtu määrusest ei ole aru saada, kas maakohus ei ole pidanud suhtlust KKI-ga põhjendatuks või on asunud seisukohale, et suhtlus ei ole tõendatud. Maakohtu määrusest nähtuvalt ei sisalda väärteoasja toimik e-kirju, samas on kohus viidanud, et kulutused pole põhjendatud (mitte tõendamata). Kaitsja selgitab, et e-kirjavahetus KKI-ga on toimunud väärteomenetlusega seonduvalt, kuid ilmselt ei ole menetleja pidanud asjakohaseks kogu kirjavahetuse lisamist toimikusse. Kirjavahetus on toimunud 18.06.2014 seoses kutse esitamisega, 19.06.2014 seoses vajadusega täpsustada menetlusaluse isiku ülekuulamise aega, 04.09.2014 seoses KKI pöördumisega esitada seisukohad, kas esinevad menetlust välistavad asjaolud; 08.09.2014 korraldav e-kiri seoses sellega, et KKI ei määranud seisukohtade esitamiseks tähtaega; 08.09.2014 e-kiri seoses sellega, et KKi määrab seisukohtade esitamiseks tähtaja, 02.10.2014 täpsustav e-kiri KKI esindajaga toimunud telefonivestluse jätkuks, 25.11.2014 e-kiri, kus kaitsja uurib, kas 19.09 esitatud taotlused on lahendatud, sama kuupäevaga e-kiri, kus KKI selgitab enda seisukohti 3 19.09 taotluste osas, 15.12.201 toimunud e-kirjavahetus seoses menetlusaluse isiku abikaasa kutsumisega ütlusi andma. Kaitsja ei pidanud vajalikuks e-kirju taotlusele ega ka käesolevale määruskaebusele lisada, aga on valmis need kõik vajadusel esitama. Kaitsja on kohustatud selgitama välja nt seda, kas talle on määratud tähtaeg seisukohtade esitamiseks, kas taotlused on lahendatud jne. Kuigi e-kirjad ei ole pikad, kulub kaitsjal iga e-kirja koostamisele ja vastuse lugemisele paratamatult aega, mistõttu ei saa suhtlust KKI-ga pidada põhjendamatuks. 5.
13. Maakohtu määrusest nähtuvalt ei saa pidada põhjendatuks asja esmast analüüsi ning telefonivestlusi ja nõupidamisi kliendiga. Maakohus millegagi enda vastavasisulisi järeldusi ei põhjenda. Esiteks asja materjalidega tutvumine on edasise menetlusstrateegia ja vajalike toimingute väljaselgitamiseks hädavajalik, süvenemiseks kulunud aeg 2,1 tundi ei ole põhjendamatu, arvestades väärteo spetsiifilisust ja mahtu. Teiseks on AdvS § 44 lg 1 p-st 2 tulenevalt advokaat kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seonduvatest tegevustest, ka advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 4 näeb ette kohustuse klienti pidevalt õigusteenuse osutamisega seonduvatest küsimustest teavitada. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja kliendi esindamisel kohustatud edastama (ning klient on ka õigustatud saama) informatsiooni selle kohta, mis on menetluses toimunud, mis on edasine tegevusplaan jne. Ühtlasi on advokaat kohustatud kliendile selgitama materiaalõiguslikke ja menetluslikke nüansse. Menetlusalune isik on ka väärteomenetluses oluliseks teabeallikaks, mistõttu on nõupidamised eluliste asjaolude väljaselgitamiseks hädavajalikud. Eeltoodust tulenevalt ei saa asja materjalide esmasele analüüsile ning kliendiga nõupidamisele kulutatud aega pidada ebamõistlikuks. Kõik kaitsja taotluses toodud kulutused asja materjalidega tutvumisele ning kliendiga suhtlemisele on mõistlikud ja põhjendatud. Kokkuvõtvalt leitakse, et Pärnu Maakohtu 29.06.2016 määrus on põhjendamatu ning selle tagajärjed menetlusalusele isikule ebaõiglased. Menetlusalune isik oli sunnitud taluma väärteomenetlusega kaasnevaid ebameeldivaid järelmeid kaks aastat, samal ajal kui KKI menetlustoiminguid tegelikkuses ei teinud ning asja ei menetlenud. Kaitsja on esitanud sisuliselt taotluse kahe tööpäeva tundide osas (14,2 h = 7,1 h päev). Arvestades, et selle aja sisse peaks mahtuma nii asjaolude selgitamine, suhtlus kliendiga, tegevusplaani väljatöötamine, suhtlus KKI-ga, 19.06.2014 esitatud menetlusdokumendi koostamine ja osalemine ülekuulamisel, ei saa asuda seisukohale, et väärteomenetlusele kulutatud kaks tööpäeva oleksid ebamõistlikud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebuse väited väärivad osaliselt tähelepanu ja toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad. Seoses arve nr 141197 aluseks oleva spetsifikatsiooniga on kohtukolleegium seisukohal, et osaliselt ei ole toimingutele kulutatud aeg põhjendatud. Selline seisukoht puudutab 08.07.2014 kliendi esindamist ütluste andmisel, milliseks ajakuluks on märgitud 0,40 h, st 24 minutit. R. Adamsi menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt alustati ülekuulamisega kell 13.55 ning see lõppes kell 14.
15. Seega kuulus ülekuulamisele 7 minutit, mis on võrdeline 0,12 h-le. Seega tuleb korrigeerida ajakulu ning selles on hüvitamisele kuuluvaks mõistlikuks ajakuluks 0,12 h. Seejuures ei ole kaitsja spetsifikatsioonis välja toonud, et vaatlusalune toiming oleks hõlmanud mingeid muid täienvaid tegevusi, millega oleks põhjendatav protokollist erineva ajakulu mõistlikuks lugemine. Edasiselt tuleb viidata, et peale kutse kättesaamist on nii 18.06.2014 ja 19.06.2014 toimunud kliendiga telefoninõupidamine, kummalgi päeval 0,70 h ulatuses. Vahetult ülekuulamisele 4 eelnevalt on täiendavalt vaadatud üle põhiasjaolud ning on toimunud kliendiga nõupidamine 1,20 h ulatuses. Samas nähtub toimiku materjalidest, et menetlusalune isik on keeldunud sisuliste ühtluste andmisest. Märgitud analüüsides järeldub, et ülekuulamise nö ettevalmistamisele on kulunud 2x0,70 h + 1,20 h, st kokku 2,60 h, mis vastab 2 tunnile ja 36 minutile. Ringkonnakohtu hinnangul pole isiku poolt antud ütluste sisu arvestades, tegemist mõistliku ajakuluga. Nimelt olukorras, kus menetlustaktikaks on ütluste andmisest keeldumine, võib küll põhjendatuks lugeda eelnevate kliendinõupidamiste pidamist selle kogumahus, so 2x70 h (18.06.2014 ja 19.06.2014), kuid menetlustoimingule eelnev ajakulu on kõrvutatuna ütluste sisust nähtuvaga, esitatud ajakulus ülepaisutatud ning selles osas loeb kohus põhjendatud ajakuluks 30 minutit, mis vastab 0,50 h-le. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et arve nr 141497 osas on mõistlikuks ajakuluks 7,52 h. Kõnealusele mõistlikule ajakulule lisandub teenusega seotud kulu 3 euro suuruses summas. Hinnates arve nr 141605 aluseks olevat spetsifikatsiooni, siis nähtub sellest, et kliendiga ja KIKiga suhtlusele lisaks on kulunud aega KIKile vastuse koostamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul pole alust seada kahtluse alla nõupidamiste ja asjaomaste isikutega suhtlust, kuna advokaadi kohustuste hulka kuulub kliendi informeerimine ning temaga oluliste sammude läbiarutamine ning kliendi tahte välja selgitamine. Mis puudutab aga vastuse koostamist KIKile seoses väärteomenetlust välistavate asjaoludega, siis spetsifikatsioonide kohaselt on vastuse koostamiseks kulunud 1,10+1,90+0,90 tundi ehk kokku 3,90 h. Hinnates koostatud vastuse mahtu ja selle õiguslikku põhjendatust, siis nähtub, et kogu vastus on mahutatud kahele lehele, millest ca ühe osas on tsiteeritud väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse kommenteeritud väljaandeid. Ülejäänud osas on õiguslikud põhjendused napid ning kirjeldatud on paljuski menetluse käiku. Neil põhjustel ei ole 3,90 h näol tegemist põhjendatud ajakuluga ning vastuse sisu, selle õiguslikke argumente arvestades saab põhjendatud ajakuluks lugeda 1 h. Seega saab arve nr 141605 aluseks olevatest spetsifikatsioonidest tugeda mõistlikuks ajakuluks kokku 2,20 h (0,30+1+0,10+0,10+0,50+0,10+0,10). Mis puudutab arvet nr 142160 ja selle aluseks olevat spetsifikatsiooni, siis arvestatud tehtud toiminguid, leiab ringkonnakohus, et tegemist on kaitse teostamiseks vajalike toimingutega ning ka nende tegemiseks kulunud aeg kogumahus 0,60 h on põhjendatud. Eelneva kokkuvõtteks tuleb nentida, et mõistlikuks ajakuluks tuleb lugeda 7,52+2,20+0,60, so 10,32 h, mis rahalises vääringus vastab 1238,40 euro suurusele rahasummale. Sellele lisandub käibemaks, mis teeb kogusummaks 1486,08 eurot. Samuti lisandub kõnealusele summale 3 eurot kinnistusraamatu väljavõtte tegemise eest. Seega on mõistliku suurusega ning väljamõistmisele kuuluvaks tasuks 1489,08 eurot. Vaidlustatavas määruses on maakohus rahuldanud kaitsjatasu hüvitamise taotluse osaliselt, so 1241,40 euro suuruses summas. Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et maakohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav, mistõttu ei ole võimalik aru saada, millist ajakulu ja millistel põhjustel on loetud põhjendamatuks. Õige on ka see, et selliselt motiveeritud lahend raskendab nii määruskaebuse esitamist, kui ka ringkonnakohtu poolt maakohtu lahendi õiguspärasuse kontrolli. Ühtlasi on ringkonnakohtul maakohtu seisukohtade ümberhindamisel kohustus ära näidata ka maakohtu poolsed vead. Kuigi maakohtu lahend on raskesti jälgitav, nähtub, et maakohus on põhjendatuks ajakuluks lugenud menetlusaluse isikul ülekuulamisele kulunud aja. Selles osas märkis ringkonnakohus 5 eelnevalt, kõrvutades menetlustoimingu protokollist nähtuvat vastava spetsifikatsiooniga, nähtub, et menetlustoimingule ei kulunud sellist ajalist mahtu, kui on märgitud spetsifikatsioonis. Kuna spetsifikatsioon räägib üksnes menetlustoimingust osavõtust (nimetatud kui kliendi esindus ütluste andmisel), siis ei saa sinna juurde arvestada mingeid muid ajalisi faktoreid. Sh tuleb märkida, et ütluste andmisele on eelnenud kliendiga kohtumine, kus vaadati üle põhiasjaolud. Eelnevalt tõi ringkonnakohus välja põhjendused, mis olid ajakulu vähendamise aluseks arve nr nr 141197 osas. Kuna maakohus ei ole välja toonud sõnaselgeid põhjendusi oma seisukohtade osas, siis ei ole võimalik täpsustada ka maakohtu poolt tehtud minetusi. Eelnevalt käsitles ringkonnakohus ka arve nr 141798 aluseks olevat spetsifikatsiooni ning leidis, et KIKile vastuse koostamiseks kulunud aeg pole arvestades vastuse sisulisi argumente ja põhjendusi mõistlik. Maakohus on lugenud kõnealuse kulu aga põhjendusi esitamata mõistlikuks. Kuna maakohtu määruses selles osas igasugused põhjendused puuduvad, mis muudab maakohtu järelduste kujunemise võimatuks, siis loeb ringkonnakohus maakohtu lõppjärelduse vaadeldavas osas ebaõigeks täpsemaid maakohtu kaalutusvigu välja toomata. Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 29.06.2016 määruse, millega maakohus mõistis Eesti Vabariigilt Rein Adamsi kasuks välja 1241,40 eurot ning jättis 807 euro osas kaitsjatasu hüvitamise taotluse rahuldamata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsustuse, ning mõistab Eesti Vabariigilt Rein Adamsi kasuks välja 1489,08 eurot ning 558,92 euro suuruses summas jätab ringkonnakohus taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, §-st 198, § 196 lg-st 2 ja §194 lg-st 3 tühistab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu 29.06.2016 määruse ja teeb uue määruse, millega mõistab Eesti Vabariigilt Rein Adamsi kasuks välja 1489,08 eurot ning 558,92 euro suuruses summas jätab ringkonnakohus taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 6