Obsah (11)

§ 231§ 5§ 438§ 132§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Kohtuotsuse aeg ja koht tegemise 25. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-56911 Tsiviilasi AS

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 12.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Kui võlausaldajate üldkoosolekul nõuet ei tunnustata, on võlausaldajal tulenevalt pankrotiseadus (PankrS) § 106 lg-st 1 õigus esitada ühe kuu jooksul alates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata, kohtusse hagi nõude tunnustamiseks.
2. PankrS § 103 lg 1 ja 2 alusel nõuete kaitsmise koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras. Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Nimetatud on käsitlenud Riigikohus oma lahendis kohtuasjas 3-2-3-3-02, p.
4. Tuvastamist on leidnud asjaolud, et: • OÜ XXX pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 27.03.2014 kohtumäärusega (I kd tl 9); • 27.05.2014 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeavalduse summas 63 477,41 eurot ja kõrvaldas 09.07.2015 nõudeavalduse lisade komplekteerimisega seotud puudused (I kd tl 92-119); • Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hageja ja võlgniku vahel 12.06.2011 sõlmitud alltöövõtulepingust nr XXX, mille alusel võlgnik valmistas ja paigaldas teraskonstruktsioonid Tartus, XXXaadressile rajatava XXX kaubandusekeskuse hoonele. Tööd anti võlgniku poolt üle 03.11.
5. Lepingu alusel leppisid pooled kokku töövõtugarantiis, mis kestis kuni 30.08.
6. Töödes esinesid puudused. Võlgnik 3 puuduseid ei kõrvaldanud vaatamata hageja nõuetele. Hageja lasi ise puudused kõrvaldada, millede kulud on hageja nõude aluseks (I kd tl 12-91, 179-195, II kd tl 371); • 14.08.2014 kell 14:00 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele esitas vastuväite kostja (I kd tl 120-131); • Hageja on pöördunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (05.09.2014) kohtusse, nõude tunnustamise hagiga kostja vastu.
7. Kostja teavitas 06.10.2015 kohut, et ei ole enam võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaks tulenevalt tsiviilasjas 2-14-57397 05.10.2015 kinnitatud kompromissile (II kd tl 132 pöödel). Kuna nõudele saab esitada vastuväite üksnes võlausaldaja ning, kuna kostja ei ole enam võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaks, siis ei saa kostja vastuväidet arvestada ja hageja nõue nõude tunnustamiseks OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
8. Kohus loeb tunnustatuks hageja AS XXXnõude summas 63 477,41 eurot OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud 18.

§ 132lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot.

19. Kuna kohus rahuldab hagi, siis juhindudes

§ 162jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

20. Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 21.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

1. Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks: riigilõiv hagilt 300 eurot, õigusabitasu käibemaksuta 3714,50 eurot, kokku 4014,50 eurot. Hageja on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 31,1 tundi, millest 19,8 tundi tunnihinnaga 110 eurot käibemaksuta ja 11,3 tundi tunnihinnaga 125 eurot käibemaksuta. Kuludele lisandub tõlkekulu 120 eurot ja registri väljavõtete kulud 4 eurot.
2. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
3. Kohus, tutvudes tsiviilasja toimikuga, hageja menetluskulu nimekirjaga, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kulud õigusabile kokku summas 3714,50 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus hageja menetluskulud kostja poolt juhindudes

§ 231lg 4 omaksvõetuks.

Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendatud kuluga, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele. 25. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 4014,50 eurot (300 + 3714,50). 26.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5