I. Asjaolude kirjeldus
) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Kohtu 30.09.2015 määrusega määratud menetluse peatamise tähtaeg on möödunud. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule kompromissi. Seetõttu on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Kohus uuendab menetluse.
lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. 3.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 2
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohtul puudub vajadus edastada avaldus kostjatele vastamiseks, sest avaldus on allkirjastatud ka kostjate poolt ja avalduses kostjad annavad nõusoleku hageja hagist loobumiseks. Seejuures hageja ja kostjad paluvad jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad annavad avalduses tagasivõtmatu kinnituse, et loobuvad menetluskulude väljamõistmise nõudest hageja vastu ning paluvad hagist loobumise vastuvõtmise korral jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. 3.2.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja hagist loobumise avalduses märgitud kontole. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus määrab sellest poole (150 eurot) hagejale tagastamise. 5.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja ja kostjad paluvad jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seejuures annavad avalduses kostjad tagasivõtmatu kinnituse, et loobuvad menetluskulude väljamõistmise nõudest hageja vastu ning paluvad hagist loobumise vastuvõtmise korral jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 6. Vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.