KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) alusel Euroopa Liidu eelarvest rahastatavat piimasektori eritoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust. Toetuste saamiseks näeb

§ 23lg 2 ette kohustuslikud majandamisnõuded, s.h.

rahva- ja loomatervise ning loomade heaolu valdkonnas kehtivad nõuded, mida rakendatakse toetuse saamise nõuetena ning mis

§ 23

lõike 3 kohaselt avaldatakse PRIA veebilehel www.pria.ee/docs/essential_resources/53.doc (edaspidi majandamisnõuded).

§ 23

lg-st 1 tuleneb, et nõuetele vastamiseks tuleb isikul kohustuslikke majandamisnõudeid täita.

§ 25

järgi kontrollib §-s 23 nimetatud nõuete täitmist oma pädevuse piires teiste hulgas ka Veterinaar- ja Toiduamet (VTA).

§-st 26 tuleneb, et kui taotleja eelviidatud majandamisnõudeid ei täida, otsustab PRIA toetuse vähendamise nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 23 ja 24 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud alustel ja ulatuses. 5

1. PRIA vaideotsusest nähtub, et VTA teostas kontrolli Valgu-Lauri talus 29.11.2013, vormistades selle kohta kontrollaruande nr 120313-16/13-0260-VTA (tl 29-30). Kontrollaruandes märgitakse muu hulgas ära järgmised majandamisnõuete rikkumised: „ravimite vihik puudulik, sissekanded ebaselged või puuduvad“ ning „farmitöölisel puudus kehtiv tervisetõend“ (tl 29p). Eelnimetatud rikkumised nähtuvad ka kontrollakti lisalehelt veterinaarravimite kasutamise nõude kohta (tl 28) ning toiduohutuse nõude kohta (tl 28p). Kontrollakti üleandmisel kaebajal kontrollaktis märgitud puuduste osas vastuväiteid ei olnud (vt kontrollakti lk 2, tl 29p). Ka ei esitanud ta VTA-le vaiet kontrollakti p-s 8 tehtud ettekirjutustele, mille järgi tuli kaebajal ravimite vihik koheselt korrastada ning tervisetõend 01.02.2014 toimuvaks kontrolliks tagada. Kaebaja esitas eelviidatud rikkumisi puudutava vaide esmakordselt alles PRIA-le 15.12.2014, märkides, et „ravimite vihik oli olemas, kuid seal polnud märkmeid“ ning tunnistades, et „veterinaartõend oli ainult lüpsjal, kes puutus otseselt piimaga kokku. Tõendid puudusid traktoristil, sõnnikuajajal ja asendajal“ (tl 24).
2. Ringkonnakohus leiab, et olemuslikult liigituvad vastavad puudused PRIA kodulehel toodud toetuse saamise nõuete alla: „KM 10: HORMOONIDE KASUTAMINE LOOMAKASVATUSES. NÕUE 2: Loomapidaja peab arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta.“ ning „KM 11: TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS. NÕUE 3: Esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes järgnevat töötlemist.“ Esimesena märgitud nõue tuleneb põllumajandusministri 23.02.
3. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 21) §-st 15 ning teine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 art 4 lõikest 1 ja I lisa A osast (II jaotise punkti 4 alapunktid g, h ja j, punkti 5 alapunktid f ja h, punkt 6) ning loomatauditõrje seaduse (LTTS) § 8 lõikest
4. Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul eelkõige asjakohased määruse nr 21 § 15 ja LTTS § 8 lõige
6. Määruse nr 21 § 15 lg 1 sätestab, et loomapidaja peab arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta. Arvestuses kajastatakse: 1) looma või loomarühma identifitseerimise andmed; 2) kasutatud ravimi või ravimsööda nimetus ja manustatud kogus; 3) andmed ravimi väljastanud veterinaararsti või apteegi kohta; 5) ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta; 6) määratud keeluaeg. Määruse nr 21 § 15 lg 2 järgi võib loomapidaja lõikes 1 nimetatud andmed kanda selleks otstarbeks mõeldud vihikusse, raamatusse või tervisekaardile või salvestada elektrooniliselt. Veterinaararstilt saadud kirjalike selgituste ja retseptide kogumine kausta on arvestuseks piisav, kui loomapidaja lisab dokumentide lõikes 1 nõutud andmed või peab nende kohta eraldi arvestust. Ringkonnakohus leiab, et nõue, pidada arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta, on määrusest koosmõjus tulenevalt piisavalt konkreetne, et kaebaja võinuks seda täita. Kuigi ringkonnakohus loeb kontrollakti ja kaebaja 15.12.
7. a vaide alusel tuvastatuks, et kaebajal oli ravimite vihik olemas, loeb ringkonnakohus kaebuse väidete alusel usaldusväärseks ka VTA kontrollaktis märgitu, mille kohaselt kaebaja ravimite vihikut ettenähtud korras ei täitnud. Nimelt leiab kaebaja, et ravimivihiku täitmine on oluline suuremates ettevõtetes, kus lüpsjad vahetuvad, kuid kaebaja ettevõttes, kus on ligi 60 looma, on kogenud lüpsjale ka ravimivihikut vaatamata teada, millist ravi on konkreetne loom saanud. Ka märgib kaebaja, et loomade ravimine toimub lüpsja teadmisel ja nõudmisel (vt kaebuse p 3, tl 4). Eeltoodu ei kinnita kaebaja väidet, et vihikut ei täidetud seetõttu, et ükski 60 loomast polnud kunagi ravimit ega ravimsööta saanud, vaid pigem seda, et ravimivihiku nõuetekohast täitmist lihtsalt ei peetud oluliseks. 6
8. LTTS § 8 lg 1 sätestab, et loomapidaja ja isik, kes oma tööülesannete tõttu puutub vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne loomapidamise alustamist või töösuhte algust ja olenevalt riski hindamise tulemustest ka loomapidamise või töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele olema kirjalik tervisetõend. Tervisekontrolli nõudeid ei kohaldata loomapidajale, kes peab loomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks.
9. Kaebaja väitel ei olnud sõnnikuajajal-traktoristil kokkupuudet piimaga, mistõttu on spetsialisti viide esmatoodete saastumise ohule asjakohatu. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Käesoleval juhul ei saa hinnata ainult sõnnikuajaja-traktoristi võimalikku kokkupuudet piimaga, vaid hinnata tuleb ka kokkupuutevõimalusi põllumajandusloomadega. Veterinaarkorralduse seaduse (VetKS) § 2 lg 2 järgi on põllumajandusloom loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. VetKS § 2 lg 5 järgi on loomne saadus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni eeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55-205) I lisa punktis 8.1 sätestatud loomne toode, mis on viidatud normi kohaselt loomset päritolu toit; piimakarja puhul on selleks lehmadelt lüpstav piim. Kuigi ringkonnakohus möönab, et sõnnikuajajal-traktoristil enamasti piimaga kokkupuute vajadus puudub, ei saa väiksemamahulise tootmise puhul seda kokkupuudet siiski täielikult välistada. Samuti ei saa mõistlikult eeldada, et sõnnikuajajatraktoristil puudub igasugune kokkupuude põllumajandusloomadega. Kaebuses halduskohtule möönab kaebaja, et ta ei saanud loomi söötmata ja hooldamata jätta ning tegi seetõttu töötajatele mööndusi tervisetõendite osas. Eeltoodust tulenevalt on VTA ringkonnakohtu hinnangul kontrollaktis kaebaja rikkumised õigesti kindlaks teinud. II
10. Kaebaja väitel on kontrollakti ja hiljem lisatud lisalehed koostanud erinevad isikud ning lisalehtede koostajale ei olnud kontrollaktis sisalduva info põhjal teada, millised olid konkreetsed etteheited ravimivihikule, milliseid ravimeid olid loomad saanud ja kui kaua rikkumine oli kestnud. Ka leiab kaebaja, et kontrollakti lisalehti ei ole kaebajani toimetatud. Kaebajale ei antud võimalust ka HMS §-st 75 tuleneva vaide esitamiseks ning toetused nõuti uute otsustega tagasi enne, kui kaebajale võimaldati kontrollaktiga tutvuda.
11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt kontrollakti lisalehtede vormistamise kohta esitatud etteheited on põhjendatud.

§st 26 tuleneb, et kui taotleja majandamisnõudeid ei täida, otsustab PRIA toetuse vähendamise nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 23 ja 24 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud alustel ja ulatuses. Nõukogu määruste (EÜ) nr 73/2009 ja nr 1698/2005 järgi on toetuse vähendamine või abisaaja toetuse saajate hulgast väljaarvamine põhjendatud, kui kohustuslike majandusnõuete täitmine on abisaaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. Sellega seoses võetakse arvesse tuvastatud rikkumiste tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust, kusjuures hooletuse korral ei ole vähendamine suurem kui 5% ja korduva rikkumise korral suurem kui 15%. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada, et vähendamist ei kohaldata, kui rikkumist võib selle tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades käsitada väiksema rikkumisena. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomatervisele, ei käsitata siiski väiksemate rikkumistena. Ka võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada vähendamist või väljaarvamist, mille suurus on kuni 100 eurot ühe abisaaja ja kalendriaasta kohta. Ühtlasi pannakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2009 liikmesriikidele määruse rakendamiseks kohustus, võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad kohapealsete kontrollide ning vähenduste 7 kohaldamise kohta ja toetuse sajate hulgast väljaarvamise kohta, sh ka juhud, mil vähendusi ja väljaarvamisi ei kohaldata. 25. VTA peadirektori 26.03.2013. a käskkirjaga nr 66 on kinnitatud „Nõutele vastavuse üle järelevalve teostamise juhend“ (Juhend). Juhend on antud

§ 25

täitmiseks, mis näeb ette VTA pädevuse §s 23 nimetatud nõuete täitmist kontrollida ning põllumajandusministri 13.06.

1. a määruse nr 91 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus“ § 8 lg 2 alusel, mille järgi on ameti peadirektoril õigus anda muu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning põllumajandusministri määruse või käskkirja alusel teenistusküsimustes käskkirju. Ringkonnakohus võtab kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud Juhendi asja materjalide juurde.
2. Juhendi eesmärgiks on p. 1.2 kohaselt kindlaks määrata otsetoetusi ja Maaelu arengukava II telje toetusi taotlenud põllumajandustootjate üle teostatavad järelevalvetoimingud nõuetele vastavuse raames kontrollitavate kohustuslike majandamisnõuete (KM) täitmise osas. Juhendi p 2.5 järgi teostab KM-te nõuete täitmise järgset kontrolli VTA koosseisuväline vanemspetsialist (kontrollija), kes p 2.6 järgi lähtub oma tegevuses Juhendist. Juhendi p 3.2.2 järgi prindib kontrollija CCS-ist välja valimis oleva karja kohta eeltäidetud andmeväljadega kontrollakti ja kohtroll-lehed, kusjuures kontrollaktile lisatavad lisalehed tuleb p 3.2.3 kohaselt välja printida enne kohapealsesse kontrolli minekut. Kohapealse kontrolli teostamisel täidab kontrollija Juhendi p-st 3.3.7 tulenevalt järelevalvetegevuse läbiviimise kohta kontrollakti ja kontroll-lehed, liikumiste ettetrüki, nõuetele vastavuse nõuete kontrollakti ning rikutud nõude(ete) osas kontrollakti lisalehe(d), kuhu tuleb kirja panna tuvastatud rikkumised, märkides ära konkreetse(d) puuduse(d). Juhendi p 3.3.9 järgi on kontrolli lõppedes oluline, et enne taotlejapoolse allkirja võtmist selgitab kontrollija taotlejale punkt-punktilt kontrollitulemused. Juhendi p 3.3.11 kohaselt selgitab kontrollija taotlejale, et rikkumistest teavitamiseks saadetakse kontrollitavale koopia kontrollaktist (koos lisadega) hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kontrollakti lõplikku vormistamist. Juhendi p 3.4.1 järgi teavitab kontrollija KM-te rikkumisest PRIA-t, sisestades kontrollitulemused CCS-i ühe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli läbiviimist, kuid hiljemalt
3. oktoobriks. Juhendi p 3.4.2 järgi hindab kontrollija hindamistabeli „Nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine“ alusel iga nõude rikkumise ulatust, tõsidust ja püsivust. Juhendi p 3.4.3 kohaselt märgib kontrollija CCS-i iga nõude korral hindepunktid, kusjuures madalaim sisestatav hinne on 1 ja kõrgeim on
4. Rikkumise koondhinde saamiseks liidab CCS ulatuse, tõsiduse ja püsivuse punktid kokku. Koondhinde alusel leitakse PRIA poolt iga konkreetse rikkumise sanktsioon ehk vähendamise protsent. Koondhinnete ja protsentide suhe on järgmine: Koondhinne 3-5 = 1%; koondhinne 6-10 = 3%; koondhinne 11-12 = 5%. Juhendi p 3.7 kohaselt edastab kontrollija nõuetele vastavuse nõuete kontrollakti ja kontroll-lisalehed hiljemalt
5. päeva jooksul VTA keskasutuse peaspetsialistile kooskõlastamiseks. Kooskõlastatud kontrollaktid koos vajalike lisadega suunab järelevalveametnik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.
6. Kaebaja suhtes koostatud kontrollakti lisalehel veterinaarravimite kasutamise nõude täitmise kohta on kaebaja rikkumise tõsidust hinnatud oluliseks (hinne 3), ulatust väheseks (hinne 1) ning püsivust / mõju kergesti eemaldatavaks (hinne 2) (vt tl 28, 34p). Rikkumist, mille kohaselt puudus farmitöölisel kehtiv tervisetõend, on hinnatud oluliseks (hinne 3), ulatust väikeseks, mis ei oma mõju kogu tegevusele (hinne 1) ning rikkumise püsivust / mõju koheselt eemaldatavaks (hinne 1) (vt tl 28p, 36p). Seega saab Juhendist lähtudes järeldada, et veterinaarravimite kasutamise nõude täitmata jätmist on hinnatud 3% ning farmitöölisel tervisetõendi puudumist 1% ulatuses toetuse vähendamise aluseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kontrollakti lisalehtedele märgitud hinnete alusel on kaebajale varem määratud toetusi vähendatud. Nii selgitab PRIA vastuses halduskohtule, et ehkki VTA hindas nõuetele 8 vastavuse raames rikkumiste tõsidust, ulatust ja püsivust arvesse võttes esimesena märgitud rikkumist 3% toetuse vähendamise määra vääriliseks ning teisena märgitud rikkumist 1% toetuse vähendamise määra vääriliseks, siis arvestades asjaolu, et tegemist oli sama valdkonna kohustuslike majandamisnõuetega, määrati mõlema eelviidatud rikkumise eest kokku nõuetele vastavuse raames vähenduseks 3% toetussummast (PRIA 06.05.
7. a seletus, tl 70p).
8. Kuigi kontrollakti lisalehtedelt ei nähtu seda täitnud isiku nimi ega lisalehtede vormistamise kuupäev, nõustub ringkonnakohus asjas kogutud materjalidele tuginedes kaebajaga selles, et kontrollakti ja lisalehed on ilmselt erinevatel aegadel koostanud erinevad isikud, mis on vastuolus käesoleva otsuse p-s 24 viidatud Juhendi punktidega, eriti aga selle punktidega 3.3.9, 3.3.11, 3.4.2, 3.4.3 ja 3.
9. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja nimetatud väitele ei ole käesolevas menetluses ka PRIA vastu vaielnud. Kontrollaktil ja lisalehtedel olevad allkirjad ja käekiri on ka ilma käekirja ekspertiisi teostamata sedavõrd erinevad, et nende põhjal ei ole võimalik väita, et lisalehed koostas kontrollakti koostanud isik (vrdl tl 28, 28p ja tl 2930). VTA on käesolevas haldusasjas selgitanud, et kohapealset kontrolli teostanud ning kontrollakti vormistanud Tartumaa Veterinaarkeskuse volitatud veterinaararst Rein Velleramm pidanuks vormistama kontrollaktile lisalehe mõlema rikutud nõude kohta ja sisestama kontrolli tulemused CCS-i nõuetele vastavuse infosüsteemi, kuid lisalehed jäid peale kontrollakti koostamist vormistamata ja nõuetele vastavuse infosüsteemi sisestamata. Nõutavate lisalehtede puudumise avastasid alles 22.04.2014 VTA ametnikud L. K. ja M. H., kes teostasid kvaliteedikontrolli Tartumaa Veterinaarkeskuse järelevalveametnike töö üle. VTA märgib: „Oma 08.08.
10. a kirjaga nr 12-1/14/3180-1 (lisa 3) palus PRIA rikkumised sisestada CCSi nõuetele vastavuse süsteemi hiljemalt 26.09.
11. a. VTA ametnikud koostasid rikkumiste kohta lisalehed (kaebuse lisa 11) ning sisestasid CCS-i nõuetele vastavuse süsteemi ettenähtud tähtaja jooksul ning teavitasid sisestamise lõpetamisest PRIAt“ (tl 113p).
12. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kontrollakti lisalehed on koostatud ca 9-10 kuud pärast kohapealse kontrolli teostamist ning kontrollakti allkirjastamist, kusjuures lisalehed koostas isik, kes kohapealset kontrolli ei teostanud. Sellega on ringkonnakohtu hinnangul oluliselt rikutud nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhendit, kuid samuti üldisi haldusmenetluse läbiviimise nõudeid, mille järgi peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohapealse kontrollakti ning hilisemad kontrollakti lisalehed on koostanud erinevad isikud, ei saanud lisalehtede koostajale olla teada rikkumiste tõsidust, ulatust ja püsivust puudutavad andmed, kuna kontrollakt neid ei kajasta. Ka puudus kaebajal võimalus rikkumiste tõsidust, ulatust ja püsivust puudutava hinnangu osas kaasa rääkida ning oma seisukohti põhjendada. Kontrollakti on kirja pandud kontrollitava isiku õigus esitada kontrollaktiga mittenõustumise korral 30 päeva jooksul vaie VTA peadirektorile või kaebus halduskohtule. Lisalehti nägemata ei pidanud kaebaja teadma, et tema rikkumisi hinnatakse selliseks, mis toob kaasa seniste toetuste 3% ulatuses vähendamise.
13. VTA seletuse kohaselt toimetati lisalehed koos kaaskirjaga kaebajale kätte 08.10.2014 (tl 113p). Omniva klienditeeninduse andmetest nähtuvalt väljastati saadetis kaebaja kontrollaktile märgitud aadressil poeg Ennule (tl 125). Ringkonnakohus möönab, et HMS § 28 lõikest 4 tulenevalt saab lugeda kontrollakti lisad kaebajale kätte toimetatuks ka siis, kui need olid kätte toimetatud kaebaja tegutsemiskoha aadressil täiskasvanud pojale. Ka möönab ringkonnakohus, et kaebajal oli saadetise teatavakstegemisest kuni tema suhtes negatiivsete otsuste tegemiseni formaalselt 30 päeva aega, et esitada lisalehti puudutavas osas vaie VTA9 le. Samas peab ringkonnakohus võimalikuks, et täiendava selgituseta ning olukorras, kus kaebajale oli kontrollakt juba 9-10 kuud varem ilma sellest tulenevate täiendavate tagajärgedeta teatavaks tehtud, kusjuures pärast kontrollakti koostamist 29.11.2013 oli PRIA teinud kolm kaebajale soodsat otsust (vastavalt 02.12.2013, 07.01.2014 ja 03.02.2014), ei pidanud kaebajale olema üheselt arusaadav lisalehtede seos eelneva kontrollaktiga ning lisalehtedes toodud hinnete mõju kaebaja õigustele, sh võimalus pärast kontrollakti tegemist määratud otsetoetuste vähendamiseks. Seetõttu ei kõrvalda ega vähenda lisalehtede kaebajale teatavaks tegemine VTA menetluslikke rikkumisi lisalehtede õigeaegsel koostamata ja kaebajale teatavaks tegemata jätmisel. Ka tuleb lisalehtede vormistamist isiku poolt, kes kohapealset kontrolli kaebaja asukohas ei teostanud, lugeda selliseks menetlusnõuete rikkumiseks, mis vältimatult tingib ka vaidlustatud PRIA otsuste õigusvastasuse. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Juhendist tuleneb, et vaid kohapeal kontrolli teostanud isik saab hinnata rikkumiste tõsidust, ulatust ja püsivust. Eeltoodust järeldub, et vaid kontrollaktile tuginedes on lisalehtede täitmine isiku poolt, kes faktiliselt kohapealset kontrolli ei teostanud, õigusvastane. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hindepunktide andmisel on nõuetele vastavuse kontrollijal ulatuslik kaalumisruum, mis käesoleva juhtumi puhul ei olnud redutseeritud nullini, ei olnud kontrolli mitte teostanud isikutel ega ole ka kohtul pädevust asuda hindepunktide puudumisel kontrollijat asendama ning vastavat kaalumisotsust ise tegema.
14. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et vaidlustatud PRIA otsused tuginesid menetlusnormide rikkumisega koostatud VTA kontrollakti lisalehtedest nähtuvatele hindepunktidele, toob VTA rikkumine kaasa ka PRIA otsuste õigusvastasuse. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks hinnata kaebaja väiteid varasemate otsuste tagantjärele muutmise lubatavuse kohta. Ringkonnakohus tagastab kaebajale ka PRIA ja VTA vahelise koostöökokkuleppe, sisejuurdluse aruande ning VTA kontrollakti nr 12-393-14/014, kuna need ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel asjassepuutuvad. III
15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 26.11.
16. a otsuse. Vastustaja 06.05.2015 halduskohtule esitatud selgituse kohaselt vähendas PRIA 13.11.
17. a otsustega nr 12-6/745, nr 12-6/714, nr 12-6/731 ja nr 126/759 nõuetele vastavuse rikkumise tõttu kaebajale varem määratud ühtset pindalatoetust, mahepõllumajandusliku tootmise toetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ja piimasektori eritoetust kokku 4% ulatuses. Samas ei ole poolte vahel vaidlust 1% ulatuses toetuse vähendamise üle, kuna nimetatud vähendamist rakendati juba esialgsete otsustega, s.o PRIA 02.12.
18. a otsusega nr 12-6/1053 ja 03.02.
19. a otsusega nr 12-6/
20. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tühistab PRIA 13.11.
21. a otsuse nr 126, 13.11.
22. a otsuse nr 12-6/714, 13.11.
23. a otsuse nr 12-6/731 ja 13.11.
24. a otsuse nr 12-6/759 osas, millega kaebajale varem määratud toetusi vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3% ning PRIA 10.03.2015.a vaideotsuse nr 12-4/14/4202 osas, millega jäeti kaebaja vaie eelviidatud ulatuses rahuldamata.
25. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kaebaja on halduskohtus tasunud kaebuselt riigilõivu summas 102,45 eurot (tl 53) ning ringkonnakohtus apellatsioonkaebuselt summas 15 eurot (tl 155). Halduskohus on 10 20.04.
26. a määrusega enam tasutud riigilõivu summas 87,45 eurot tagastanud (tl 66). Eeltoodust tulenevalt on kaebaja menetluskuludeks halduskohtus ja ringkonnakohtus kokku riigilõiv summas 30 eurot. Seoses kaebuse rahuldamisega muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust ning mõistab kaebaja poolt tasutud riigilõivu, summas 30 eurot, PRIA-lt kaebaja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel