KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juuni 2016.a., Võru tn 12 , Põlva Tsiviilasja number 2-1

) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu põhjendused Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et hageja A. S. kostja 5+Kapitum OÜ vahel 20.06.2015. a sõlmitud ostu-müügileping(tl.3-7), mille alusel kostja müüs hagejale aknad ja kohustus need paigaldama. Tööde ja akende kogumaksumus oli 646,32 eurot, mille hageja on tasunud sularahas. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu on hageja pöördunud kohtusse, et saada tagasi tema poolt kohustuse täitmisena üleantu. Kostja seaduslik esindaja Aleksander Granbak on vastuses hagile hagi õigeks võtnud, märkides, et kuna ta viibib vangistuses kuni 15.11.2017.a., ei ole tal võimalik hageja nõuet käesoleval ajal rahuldada. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist

§ 405sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga.

Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt

§ 405

lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

§ 440

lõigete 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt

§ 444

lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt

§ 138lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja 2

§ 180lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastamise näol.

Muid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tuli tasuda hagilt, hinnaga kuni 750 eurot riigilõivu 125 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostja 5+Kapitum OÜ-lt välja riigituludesse 125 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsusele lisatud makseinfos märgitud Rahandusministeeriumi kontole ja viitenumbrile.

§-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tulenevalt

§ 455lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 3