← Eesti

2-15-8717/67

Obsah (6)§ 42§ 367§ 101§ 113§ 94§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja

§-st 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega

§ 42lg 1 järgi tühine).

Üldtingimuste punktide 7.4 ja 7.4.1 järgi ei arvestata

§-st 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Üldtingimustes ei sisaldu poolte kokkuleppet selle kohta, et liisingueseme tagastamisaegse väärtuse 5

(10)asemel võib lähtuda liisingueseme müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et liisingulepingu üldtingimuste punktid 7.4 ja 7.4.1 on tüüptingimustena tühised osas, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduauto müügihinnast. Kohus lähtub liisingueseme väärtusest asja tagastamise hetkel ja seda kohalikust keskmisest turuhinnast lähtuvalt. Kohtumenetluses on läbi viidud ekspertiis, et kindlaks määrata vaidlusaluse sõiduauto turuväärtus tagastamise hetkel 02.01.
  2. Kohus tuvastas eelnevalt hageja nõude aluseks oleva kokkuleppe tühisuse. Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt soovib hageja kostja XXXOÜ-lt liisingulepingu täitmatajätmisest ja ülesütlemisest tulenevate võlgnevuste väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et kohus saab hageja esitatud asjaoludele seadust kohaldades hinnata, kas hagejal on kostja XXXOÜ vastu nõue. Kohus on seisukohal, et hageja kogunõue koosneb järgmistest nõuetest: lepingu täitmise nõue enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustuste osas; liisinguandja kulude hüvitamise nõue (

§ 367

lg 1); liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue (

§ 367lg 4).

Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas ja millised nõuded on hagejal kostja vastu tulenevalt poolte võlasuhtest. Nõudest osaline loobumine

  1. Hageja esitas kostjate vastu 27.12.2011 hagis järgnevad nõuded. Mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja liisingulepingust XXX tulenev võlgnevus summas 10 561,76 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (summalt 10 512,94 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1 sätestatud määras (7% aastas). Nimetatud nõuded on kohus 23.01.2012 kohtumäärusega menetlusse võtnud. Hiljem on hageja kohtumenetluses avaldanud, et liisingulepingust nr XXX ja käenduslepingust nr XXX tulenev nõue kostjate vastu on kokku 6901,34 eurot. 09.06.2015 määrusega eraldati hageja nõuetest kostja XXXja kostja XXXOÜ vastu iseseisvaks menetluseks järgmised nõuded. Hageja nõue kostja XXXOÜ vastu 6901,34 euro tasumiseks. Hageja nõue kostja XXXOÜ vastu viivise 7% aastas põhinõude 6901,34 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tasumiseks. Kohus on seisukohal, et hageja on esialgset võlgnevuse nõuet vähendanud 3660,42 euro võrra (10 561,76-6901,34) ning see kujutab endast hagist osalist loobumist. Kohtu hinnangul puuduvad alused hagist osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse võlgnevuse 3660,42 eurot tasumise nõudes. Lepingu täitmise nõue
  2. Hageja on nõude koosseisu täpsustanud 31.03.2014 menetlusdokumendis, milles hageja on välja toonud, et 3899,87 eurot on debitoorne võlgnevus, mis koosneb tasumata liisingumaksetest ja intressist kuni lepingu ülesütlemiseni ning kindlustusmaksete võlgnevus on 217,84 eurot. Eelnevalt on hageja selgitanud 18.01.2012 menetlusdokumendis, et debitoorne võlgnevuse koosneb võlgnevusse jäädud liisingu põhiosamaksetest (arvetel „osamakse“), intressimaksetest, kaskokindlustuspoliisi esitamata jätmise eest määratud leppetrahvist (arvel „dokumendivõlgnevuse trahv“) ning kaskokindlustusmaksetest (arvel „lisateenus“). Hageja avaldas, et debitoorse võlgnevuse arved on esitatud hagiavalduse lisade lehekülgedel 14 –
  3. Debitoorne võlgnevus sisaldab intressinõuet summas 48,82 eurot. Hageja on debitoorse nõude koosseisu (sh kindlustusmaksete) tõendamiseks esitanud kohtule arved nr 8606415143, 8557427264, 8555168172, 8551995336, 8552273400, 8005501807, 8004936554, 8004793807, 8005376333 ja
  4. Kostja XXXOÜ on vaielnud nõuetele vastu ega pea neid põhjendatuks. Kostja XXXOÜ hinnangul on arvetest tulenevad nõuded esitatud ajavahemiku eest, mil liisinguleping enam ei kehtinud. 6

(10)9.
  1. Kohus on seisukohal, et hageja debitoorse nõude 3899,87 eurot koosseis ei ole hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt piisavalt selge. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 19.06.
  2. Kohtu hinnangul sisaldab hageja debitoorse võlgnevuse arvestus arveid pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009, mis ei ole põhjendatud, sest puudub nõude lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu. Kohus arvestab debitoorset võlgnevust seisuga 19.06.2009 (liisingulepingu ülesütlemiseni) ja selgitab välja hageja poolt kohtule esitatud arvete nr 8606415143, 8557427264, 8555168172, 8551995336, 8552273400, 8005501807, 8004936554, 8004793807, 8005376333 ja 8005501836 alusel hageja debitoorse nõude (sh kindlustusmaksete). 9.
  3. Kohus ei arvesta liisingulepingu lõppemise tõttu liisingulepingust nr XXX tulenevat debitoorse võlgnevusena järgmistel arvetel märgitud liisingu- ja intressimakseid. Perioodi 16.09.2009 – 15.10.2009 eest arve nr 8557427264, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 7747,31 Eesti krooni, s.o 495,14 eurot (koosneb intressi maksest summas 369,17 Eesti krooni ja osamaksest summas 7378,15 Eesti krooni). Perioodi 16.08.2009 – 15.09.2009 eest arve nr 8555168172, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 7741,77 Eesti krooni, s.o 494,79 eurot (koosneb intressi maksest summas 394,71 Eesti krooni ja osamaksest summas 7347,06 Eesti krooni). Perioodi 16.07.2009 – 15.08.2009 eest arve nr 8552273400, mis vastavalt arvele lisatud märkusele jäi liisinguvõtjal tasumata summas 390,64 eurot (koosneb intressi maksest ja osamaksest). 9.
  4. Hageja on kohtule esitatud arvete kohta selgitanud, et arvel märgitud dokumendivõlgnevuse trahv on kaskokindlustuspoliisi esitamata jätmise eest määratud leppetrahv ja arvel märgitud lisateenus on kaskokindlustusmaksed. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja kindlustusmaksete (kaskokindlustuse) nõue kostja XXXOÜ vastu pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009, sest pärast liisingulepingu ülesütlemist puudub kindlustusmaksete (kaskokindlustuse) nõude lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu. Kindlustusmaksete tasumise aluseks pärast liisingulepingu ülesütlemist on poolte kokkulepe. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses sellisele kokkuleppele viidatud. Hageja on enda menetlusdokumendis avaldanud, et kostja XXXOÜ kindlustusmaksete võlgnevus on 217,84 eurot. Kohtule esitatud arvetest (sh kindlustusmaksete) nr 8606415143, 8557427264, 8005501807, 8004936554, 8004793807, 8005376333, ja 8005501836 nähtub, et hageja on esitanud nõude kindlustuse võlgnevuse eest perioodil pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.
  5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete tasumist pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009 summas 217,84 eurot. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu kaskokindlustuspoliisi esitamata jätmise eest määratud leppetrahvi nõude (dokumendivõlgnevuse trahv) 05.08.2009 koostatud arvega nr 8551995336 liisingulepingu punkti 5.2 alusel summas 1000 Eesti krooni, s.o 63,91 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja leppetrahvi nõue kostja XXXOÜ vastu pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009, sest pärast liisingulepingu ülesütlemist puudub leppetrahvi nõude lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009 summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole liisingulepingu ülesütlemise seisuga 19.06.2009 liisingulepingu alusel õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt debitoorset (liisingu- ja intressimaksed) võlgnevust 3899,87 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevust 217,84 eurot ning leppetrahvi 63,91 eurot kohtule esitatud menetlusdokumentide (sh arvete) alusel, sest puudub nõuete lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu 19.06.
  6. Alljärgnevalt kohus tuvastab ja võtab seisukoha ning lahendab teised hageja nimetatud nõuded kostja XXXOÜ vastu. Liisinguandja kulude hüvitamise nõue 10.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme 7

(10)ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.

§ 367

lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

  1. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 19.06.
  2. Liisingulepingu maksegraafikus toodud tasumata osamaksete summad lähtuvad liisingueseme kogumaksumusest 44 099,04 eurost, mis on vastavalt sõlmitud liisingulepingu punktile 1.1.4 liisingueseme maksumus käibemaksuga (II kd, tl 10). Liisingumaksete summa (vara jääkmaksumus), mis jäi tasuda pärast 19.06.2009, oli liisingulepingu maksegraafikust nähtuvalt koos käibemaksuga 8189,53 eurot (II kd, tl 15). Hageja nõude arvestusest nähtuvalt määras hageja oma nõude suuruse kindlaks, võttes aluseks liisingueseme ostuhinna, millega liisinguandja müüs liisingueseme pärast selle tagastamist. Kohus tuvastas liisingulepingu üldtingimuste (tüüptingimuste) punktide 7.4 ja 7.4.1 tühisuse osas, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduauto müügihinnast. Seetõttu kohus ei saa hageja nõude suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks vara võõrandamise hinda. Kohus juhindub

§ 367lg 3 kohaselt liisingueseme tagastamise hetke väärtusest.

12. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel oli 5500 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust pidada ekspertiisiga kindlaksmääratud hinda ebaõigeks. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiaktiga on tõendatud liisingueseme väärtus 5500 eurot (koos käibemaksuga) selle hagejale tagastamise ajal. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja XXXOÜ vastu

§-s 367 lg 1 nimetatud liisinguandja kulude hüvitamise nõue 2689,53 eurot (vara jääkmaksumus 8189,53 eurot lahutatud liisingueseme väärtus hagejale tagastamise ajal 5500 eurot). Liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue 13.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtumenetluses esitatud dokumentidest, et ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

  1. Hageja nõuab kostjalt järgmiste lisakulude hüvitamist: vara tagastamise- ja realiseerimisega seotud kulud summas 681,68 eurot, millest 186 eurot on vara tagastusteenus (III kd, tl 18).
  2. Kostja XXXOÜ on esitanud järgnevad vastuväited. Kostja vaidleb vastu liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasule. Kostja XXXOÜ on seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt tagastusteenuse tasu hüvitamist.
  3. Hageja nõuab kostjalt liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu summas 186 eurot hüvitamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu maksmist ettenägev kokkulepe tühine, sest annab ühele lepingupoolele võimaluse nõuda kulude hüvitamist vastavalt ühe poole poolt kehtestatud ulatuses, sõltumata toimingu tegemisega kaasnevatest tegelikest kuludest. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal puudub kostja XXXOÜ vastu liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu 186 eurot tasumise nõue.
  4. Liisingueseme realiseerimisega (müügiteenus) seonduvad kulud on

§ 367

lg 4 mõistes liisinguandja lisakulud, sest neid ei oleks tekkinud siis, kui liisingulepingut ei oleks üles öeldud. Liisingueseme müümisega seonduvateks kuludeks võivad olla liisinguandjale kolmanda isiku poolt 8

(10)müügiteenuse pakkumisega kaasnevad kulud. Kohus on seisukohal, et liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ei saa piirata see, millises õiguslikus vormis on liisinguandja ja kolmas isik kokku leppinud vahendusteenuse osutamise. Kohus leiab, et liisingulepingu ülesütlemisega võib kaasneda liisinguandjale vajadus liisinguese võõrandada. Liisingueseme võõrandamisega (realiseerimisega) kaasnevad kulud (sealhulgas liisingueseme pesu, tehniline kontroll, automüügi vahendus) on seetõttu vahetus seoses liisingulepingu ülesütlemisega. Hageja on kohtule avaldanud, et nõuab kostjalt vara tagastamise- ja realiseerimisega seotud kulude hüvitamist summas 681,68 eurot. Nimetatud summast 186 eurot on vara tagastusteenus, mistõttu vara realiseerimisega seotud kulud on 495,68 eurot (681,68-186). Kohus on seisukohal, et vara müügiteenusega seonduvad kulud on vajalikud kulud, mis kaasnevad liisingulepingu ülesütlemisega. Seetõttu kuuluvad hageja müügiteenuse kulud

§-s 367 lg 4 nimetatud kulude hulka. Müügiteenuse kulude kandmine sõltub konkreetse müügilepingu tingimustest. Kui liisinguandja on pidanud sõlmima müügilepingu, mille kohaselt kannab liisinguandja müügiteenuse kulud, on tegemist liisinguandja lisakuludega, sest kõnealuseid kulusid ei oleks liisinguandja liisingulepingu kehtivuse korral kandnud. Kostja XXXOÜ ei ole tõendanud kolmanda isiku poolt liisingueseme müümisega kaasnenud teenuste mitteosutamist ega vastavate kulude ebamõistlikkust. Samuti ei ole kostja XXXOÜ vara realiseerimise kuludele vastuväiteid esitanud. Kohus tuvastab, et hagejal on õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt liisingueseme müügi (realiseerimise) kulude 495,68 euro tasumist. Viivisenõue 18.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 18.
  3. 09.06.2015 määrusega eraldati hageja nõuetest kostja XXXja kostja XXXOÜ vastu iseseisvaks menetluseks järgmised nõuded. Hageja nõue kostja XXXOÜ vastu viivise 7% aastas põhinõude 6901,34 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tasumiseks. 18.
  4. Hageja nõuab viivist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingus sätestatud määrast 7% päevas. Kostja XXXei ole esitanud hageja viivisenõudele vastuväiteid (sh välja toonud asjaolusid, millest nähtuks liisingulepingu kehtetus viivisemäära kokkuleppe osas). 18.
  5. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja XXXOÜ vastu kulude hüvitamise nõue 2689,53 eurot ja lisakulude 495,68 eurot hüvitamise nõude (kokku 3185,21 eurot). Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb viivise tasumise nõudes rahuldada selliselt, et tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 3185,21 eurot tasumata osalt. Samuti kohtu hinnangul ei ole hagejal õigus nõuda viivist 3185,21 eurost suuremas ulatuses, sest hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist põhinõudeid ületavas osas. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab välja kostja XXXOÜ-lt hageja kasuks viivise 7% aastas põhinõude 3185,21 eurot tasumata osalt alates 27.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 3185,21 eurot. 9

(10)Nõuete lahendamine 19. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: - liisinguandja kulude hüvitamise nõue 2689,53 eurot; - liisinguandja lisakulude 495,68 eurot hüvitamise nõue; - viivisenõue 7% aastas põhinõude 3185,21 eurot tasumata osalt alates 27.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 3185,21 eurot. - kokku on hageja raha tasumise nõude suurus 3185,21 eurot, millele lisandub viivisenõue.

§ 149

lg 3 sätestab, et käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole õigus

§ 149

lg 3 alusel keelduda nõude rahuldamisest 3185,21 euro ulatuses, millele lisandub viivisenõue. Seega on hagejal õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt 3185,21 eurot, millele lisandub viivisenõue. Hageja nõudis kostja XXXOÜ-lt pärast nõudest osalist loobumist 6901,34 euro tasumist, millele lisandub viivisenõue. Kohus tuvastas kostja kohustuse tasuda hagejale 3185,21 eurot, millele lisandub viivise nõue. Kohus jätab eeltoodut arvestades hageja nõude 3716,13 euro tasumise nõude osas rahuldamata (6901,34-3185,21=3716,13). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 46,15% (3185,21 eurot) ulatuses ja jättis rahuldamata 53,85% (3716,13 eurot) ulatuses. Kohus jätab sellest tulenevalt poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.