← Eesti

2-14-60494/48

Obsah (7)§ 430§ 352§ 190§ 168§ 177§ 433§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-60494 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu kaasoma

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooli esindavad advokaadid ja kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Juba määratud istungi aeg tuleb

§ 352lg 1 alusel tühistada.

3.

§ 430

lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kinnisasja võõrandamiseks ja omandamiseks kohustavat tingimust. Seega on kokkuleppe kinnitamisel poolte suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse notariaalsel tõestamisel. 4. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Kohus leiab, et poolte läbirääkimisi ja korraldaval istungil arutatut arvesse võttes on põhjendatud vabastada hageja

§ 190lg 7 alusel kohustusest, mille kohus pani hagejale 7. jaanuari 2015. aasta määrusega. Seetõttu ei tõusetu küsimust riigilõivu osalisest tagastamisest. 2

(3)2-14-60494 Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 ja kohtukulude osas ka poolte vastavast kokkuleppest, jäävad ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes

§ 177

lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada. 5.

§ 433

lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 191

lg 1 esimene lause näeb ette, et mh menetlusabi muutmise määruse peale võib ka Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.